Luurelennuki edukas sooritus retkel PP2011
Luurelennuki edukas sooritus retkel PP2011
Jagan oma rõõmu luurelennuki edukast lennust retkel „Põrgupõhja 2011“ (www.porgupohja.ee). Põrgupõhja retk on 3 päeva ja 2 ööd kestev ernaspordi võistlus trassi pikkusega ~100 km, mis on vastutegevusega kogu ulatuses kaetud (va. kontrollpunktide ümbrus) ja kus tuleb sooritada erinevaid ja põnevaid ülesandeid. Kõige väärtuslikumaks ülesandeks on „vaenlase“ baaslaagri luure, mis pole kerge ülesanne, sest laager on hästi valvatud ja vaatluste tegemiseks tuleb minna suurele riskile. Riski talumatu suurus ongi mind pannud otsima alternatiivset võimalust.
Mul on tõeliselt rõõm teatada, et 2011 a. retkel õnnestus luurelend täielikult. Saime lisaks tavaluurele väärtuslike andmeid õhufotodelt ning vaatamata „vaenlase“ pingutustele ei õnnestunud lennuki stardi ja maandumiskohta avastada. Võrreldes varasemate aastatega parandasime oma luureraporti kvaliteeti paar korda ning mis kõige tähtsam me ei kaotanud sellel ajal ühtegi „elu“.
Kuid nüüd lennukist. Lennuk on 2010 a. kasutatud lennuki analoog. Tiivad on täpselt samad ja samuti on lennuki elektroonika komponendid põhiliselt samad. Edasiarenguteks on raadiomodemi lisandumine ja nööpsilma kaamera asendamine digifotokaga, mis tingis ka suurema kere tegemise. Kõige olulisemaks ja ülal nimetatud luuret võimaldavaks edasiarenguks on täieliku autonoomsuse saavutamine, st. pardal olevat tarkvara on oluliselt edasi arendatud. Lennu teekonda on võimalik enne starti planeerida ja ka lennu ajal muuta, kirjeldades seda sihtpunktide jadana, kuhu saab ette anda ka lennuki kiiruse ja kõrguse andmeid. Side lennukiga toimub raadiomodemi abil. Maajaamana on kasutusel HappyKillmore tarkvara.
Lennuki andmed:
-- 1.15 m siruulatusega vaidtiib;
-- kaal koos aku ja fotokaga ~1150 g;
-- tegevusulatus testitud ligi 800 m (tõenäoliselt võimalik kuni 1,5 km);
-- tegevuskestvus kuni ~10 min (suurem kaal ja rohkem seadmeid on lennu kestvust vähendanud);
-- aku 2200 mAh;
-- maksimaalne kiirus ~80 km tunnis;
-- lennukit tüürib AKpiloot, mis on ühilduv HappyKillmore maajaamaga (http://code.google.com/p/happykillmore-gcs/), mille abil toimub missiooni planeerimine ja muutmine ning lennuandmete jälgimine;
-- pardal SONY DSC-W300 digikaamera, mis edastas videosaatja vahendusel pilti maale ja võimaldab teha fotosid fotoka mälukaardile (kaamera vaatas fikseeritult alla);
-- lennuk on kergelt lahtivõetav ja seljakotti pakitav.
Pildid sündmuskohalt.
Ettevalmistus lennuks. Lennuki kokkupanek, Windowsi ja maajaama käivitamine, asukoha määramine.
Lennuk on stardivalmis, ärevus on suur.
Missiooni planeerimine. Päike paistab, tuleb olla katte all.
Planeeritud missioon maajaama kasutajaliideses. H näitab stardikohta. Meil vedas, stardiks sobiv lage plats oli vastutegevuse baaslaagrile üsna lähedal. Valged laigud on Google pilved. Nagu näha on Google kaart siinkohal vilets.
Hoo andmine lennukile. Käest visatav.
Läks lendu, hoidke alt, PP2011 tuleb !
Vastutegevuse baaslaager. Kollases ruudus on suur telk, sõõris peaks olema välikatel ja sinises ruudus on näha 2 suuremat sõidukit. Kõik on kaetud maskeerimise võrguga. Tõenäoliselt on keegi ka majas.
Pilt laagri kõrval olevast teest. Seal paiknevatest autodest ja sissepääsuteest laagrisse.
Tee lõunapooles osas, jõega ristumise kohas on valvepost ja tõkkepuu (kollases sõõris).
Pilt jõest, mis jäi laagrist lõunasse.
Tegelikult läbitud teekond. Näha on planeeritud missiooni läbisõitu. Vasakus servas on kattuvalt õhkutõusu ja maandumise teekonnad. Enne maandumist sai lennuk viidud kaugemale, mootor välja lülitatud ning planeerides tuli lennuk hääletult ja osaliselt madallennul stardikohta tagas. See trikk viis vastutegevuse patrulli segadusse. Nad hakkasid meid otsima asukohast, kus oli lennukit viimati kõrgemalt näha ja kuulda. Tuleb tunnistada, et meil ka vedas. Meie avastamisest jäi lähimal patrullil puudu vaid 70 m.
Põrgupõhja retke luurelennu eduloo taga on meeskonnatöö.
Eriliselt tuleb tunnustada ja parimad tänud AK-le. Tema roll selles õnnestumises on peamine. AKpiloot on suurepärane piloot, mis on ennast tõestanud ka halbades ilmaoludes ja ka külmas (testitud -16 kraadi juures).
Tänud felch-le fotoka täiustamise eest.
Lennuki arendusse on lisandunud ka uus liige, Jaanus. Tema on aidanud süsteemi testida. Oleme varem olnud ja ka nüüd olime ühes PP retke võistkonnas.
------------------------------------
Edulugu Põrgupõhja 2011 retkel andis uut innustus projektiga edasi minna. Loodetavasti tuleb lennuk PP2012 veelgi võimekam.
Mul on tõeliselt rõõm teatada, et 2011 a. retkel õnnestus luurelend täielikult. Saime lisaks tavaluurele väärtuslike andmeid õhufotodelt ning vaatamata „vaenlase“ pingutustele ei õnnestunud lennuki stardi ja maandumiskohta avastada. Võrreldes varasemate aastatega parandasime oma luureraporti kvaliteeti paar korda ning mis kõige tähtsam me ei kaotanud sellel ajal ühtegi „elu“.
Kuid nüüd lennukist. Lennuk on 2010 a. kasutatud lennuki analoog. Tiivad on täpselt samad ja samuti on lennuki elektroonika komponendid põhiliselt samad. Edasiarenguteks on raadiomodemi lisandumine ja nööpsilma kaamera asendamine digifotokaga, mis tingis ka suurema kere tegemise. Kõige olulisemaks ja ülal nimetatud luuret võimaldavaks edasiarenguks on täieliku autonoomsuse saavutamine, st. pardal olevat tarkvara on oluliselt edasi arendatud. Lennu teekonda on võimalik enne starti planeerida ja ka lennu ajal muuta, kirjeldades seda sihtpunktide jadana, kuhu saab ette anda ka lennuki kiiruse ja kõrguse andmeid. Side lennukiga toimub raadiomodemi abil. Maajaamana on kasutusel HappyKillmore tarkvara.
Lennuki andmed:
-- 1.15 m siruulatusega vaidtiib;
-- kaal koos aku ja fotokaga ~1150 g;
-- tegevusulatus testitud ligi 800 m (tõenäoliselt võimalik kuni 1,5 km);
-- tegevuskestvus kuni ~10 min (suurem kaal ja rohkem seadmeid on lennu kestvust vähendanud);
-- aku 2200 mAh;
-- maksimaalne kiirus ~80 km tunnis;
-- lennukit tüürib AKpiloot, mis on ühilduv HappyKillmore maajaamaga (http://code.google.com/p/happykillmore-gcs/), mille abil toimub missiooni planeerimine ja muutmine ning lennuandmete jälgimine;
-- pardal SONY DSC-W300 digikaamera, mis edastas videosaatja vahendusel pilti maale ja võimaldab teha fotosid fotoka mälukaardile (kaamera vaatas fikseeritult alla);
-- lennuk on kergelt lahtivõetav ja seljakotti pakitav.
Pildid sündmuskohalt.
Ettevalmistus lennuks. Lennuki kokkupanek, Windowsi ja maajaama käivitamine, asukoha määramine.
Lennuk on stardivalmis, ärevus on suur.
Missiooni planeerimine. Päike paistab, tuleb olla katte all.
Planeeritud missioon maajaama kasutajaliideses. H näitab stardikohta. Meil vedas, stardiks sobiv lage plats oli vastutegevuse baaslaagrile üsna lähedal. Valged laigud on Google pilved. Nagu näha on Google kaart siinkohal vilets.
Hoo andmine lennukile. Käest visatav.
Läks lendu, hoidke alt, PP2011 tuleb !
Vastutegevuse baaslaager. Kollases ruudus on suur telk, sõõris peaks olema välikatel ja sinises ruudus on näha 2 suuremat sõidukit. Kõik on kaetud maskeerimise võrguga. Tõenäoliselt on keegi ka majas.
Pilt laagri kõrval olevast teest. Seal paiknevatest autodest ja sissepääsuteest laagrisse.
Tee lõunapooles osas, jõega ristumise kohas on valvepost ja tõkkepuu (kollases sõõris).
Pilt jõest, mis jäi laagrist lõunasse.
Tegelikult läbitud teekond. Näha on planeeritud missiooni läbisõitu. Vasakus servas on kattuvalt õhkutõusu ja maandumise teekonnad. Enne maandumist sai lennuk viidud kaugemale, mootor välja lülitatud ning planeerides tuli lennuk hääletult ja osaliselt madallennul stardikohta tagas. See trikk viis vastutegevuse patrulli segadusse. Nad hakkasid meid otsima asukohast, kus oli lennukit viimati kõrgemalt näha ja kuulda. Tuleb tunnistada, et meil ka vedas. Meie avastamisest jäi lähimal patrullil puudu vaid 70 m.
Põrgupõhja retke luurelennu eduloo taga on meeskonnatöö.
Eriliselt tuleb tunnustada ja parimad tänud AK-le. Tema roll selles õnnestumises on peamine. AKpiloot on suurepärane piloot, mis on ennast tõestanud ka halbades ilmaoludes ja ka külmas (testitud -16 kraadi juures).
Tänud felch-le fotoka täiustamise eest.
Lennuki arendusse on lisandunud ka uus liige, Jaanus. Tema on aidanud süsteemi testida. Oleme varem olnud ja ka nüüd olime ühes PP retke võistkonnas.
------------------------------------
Edulugu Põrgupõhja 2011 retkel andis uut innustus projektiga edasi minna. Loodetavasti tuleb lennuk PP2012 veelgi võimekam.
Last edited by AndrusT on Fri Jul 15, 2011 17:38, edited 1 time in total.
Väga põnev. Siinkõneleja osales 2001 ja 2002 aastal seal ilma eriliste tehniliste lahendusteta. Esimesest aastast on ka auhinnamõõk olemas, teisel korral oli tagasihoidlikum tulemus. Mäletan Põrgupõhjat, kui eriliselt putukarohket ja kurnavat üritust. Hiljem pole enam osalenud tervislikel põhjustel.
Kas korraldajad olid eelnevalt informeeritud UAV kasutamisest ja milline oli reaktsioon? Kui ei, siis kas lennuvahend saaks olla piisavalt vaikne, et seda teadlikult otsimata ei märkaks ülelendu?
Kas korraldajad olid eelnevalt informeeritud UAV kasutamisest ja milline oli reaktsioon? Kui ei, siis kas lennuvahend saaks olla piisavalt vaikne, et seda teadlikult otsimata ei märkaks ülelendu?
Raadiod: 35MHz kanal 61 ja 63
2,4GHz DSM2/DSMX
2,4GHz DSM2/DSMX
Minu lugupidamine. Auhinnamõõk oleks vägev, kuid seda mul saada on peaaegu lootusetu, konkurents on läinud väga tihedaks.
UAV-ga läksin Põrgupõhjale juba teist korda. Vaata ka kõrval olevat teemat.
Korraldajad aimasid lennuki tulekut, sest telgid ja sõidukid olid varjevõrkude all. Varem nii ei olnud. Samuti tegid nad lennuki ülelennust filmi. Võimaluse korral panen ka selle üles.
Lennuki muutmine vaiksemaks on tõesti üks eesmärkidest. Võib-olla PP2012 lennuk on ka vaiksem. Palju arenguruumi on veel pildi kvaliteedi tõstmisel. Samuti tuleks suurendada lennukaugust.
Kui lennuk stardib 1 km kauduselt või veelgi kaugemalt ning enne kohale jõudmist ja peale lahkumist teeb veel pettemanöövreid siis selle stardikohta visuaalsel vaatlemisel avastada on paraktikas võimatu.
UAV-ga läksin Põrgupõhjale juba teist korda. Vaata ka kõrval olevat teemat.
Korraldajad aimasid lennuki tulekut, sest telgid ja sõidukid olid varjevõrkude all. Varem nii ei olnud. Samuti tegid nad lennuki ülelennust filmi. Võimaluse korral panen ka selle üles.
Lennuki muutmine vaiksemaks on tõesti üks eesmärkidest. Võib-olla PP2012 lennuk on ka vaiksem. Palju arenguruumi on veel pildi kvaliteedi tõstmisel. Samuti tuleks suurendada lennukaugust.
Kui lennuk stardib 1 km kauduselt või veelgi kaugemalt ning enne kohale jõudmist ja peale lahkumist teeb veel pettemanöövreid siis selle stardikohta visuaalsel vaatlemisel avastada on paraktikas võimatu.
Ma oletan küll, et PP2012 lennuk peab olema tehniliselt veelgi täiuslikum. 1. lennul saavutasid üllatusmomendi - keegi ei oodanud säärast asja. Sedapuhku juba arvestati aga mitte eriti. Järgmine kord võib aga olla nii, et nad vaatavad su videostriimi ja saavad stardipaiga teada. Kasutatavaid sagedusi pole ju eriti vaja otsida ja side on krüpteeringuta. Sama kehtib juhtimise kohta! Kui mina oleks vaenlaste leeris, üritaks just esmalt su oma videosaate abil stardipaika (ja su nähtavat infot) tuvastada ja siis lennuki oma valdusse võtta. Sulle aga saadaks võimsa maapealse saatjaga suvalist läbu(lugesin kelegi FPV-Jenny kogemustest, ta nägi oma lennuki striimi asemel möödasõitva auto tahavaatepeegli videot !). Kui kuidagi ei õnnestu, siis lihtsalt kukutaks lennuki alla. Tehniliselt võiks see hetkel olla teostatav. Avatud sagedustel side pealtkuulamist ei suuda sa kuidagi märgata!
Mida teeb autopiloot, kui side puldiga kaob - tuleb koju? Seda nad tahaksidki näha! Siis piisab vaid tugevast raadiohäirest (teine pult samal sagedusel).
Ja...kas kasutatava laskemoonaga (see ilmselt ei ole lahingumoon) ei saaks lennukit lihtlabaselt alla lasta?
Huvitav..palju kaaluvad hetke moodasaimad infrapuna-kaamerad? Võimalik, et vaenlane varjub järgmine kord paremini.
Kipub juba Tähesõdadeks aga kes teab, palju vastaspoolel pädevaid elektroonikuid on.
Mida teeb autopiloot, kui side puldiga kaob - tuleb koju? Seda nad tahaksidki näha! Siis piisab vaid tugevast raadiohäirest (teine pult samal sagedusel).
Ja...kas kasutatava laskemoonaga (see ilmselt ei ole lahingumoon) ei saaks lennukit lihtlabaselt alla lasta?
Huvitav..palju kaaluvad hetke moodasaimad infrapuna-kaamerad? Võimalik, et vaenlane varjub järgmine kord paremini.
Kipub juba Tähesõdadeks aga kes teab, palju vastaspoolel pädevaid elektroonikuid on.
Pole midagi paremat halvast ilmast !
Alati jääb küsimus otstarbekusest. Kui kolmekümnest võistkonnast üks kasutab UAV-d ja vähemalt ise väidab, et võidust jääb veel puudu, siis piisab visuaalvaatlusest, kuna lühikeses ajaühikus on inimtööjõud odavam, arvestades et niikuinii on mehitatud valve laagri ümber.felch wrote:Ma oletan küll, et PP2012 lennuk peab olema tehniliselt veelgi täiuslikum. 1. lennul saavutasid üllatusmomendi - keegi ei oodanud säärast asja. Sedapuhku juba arvestati aga mitte eriti. Järgmine kord võib aga olla nii, et nad vaatavad su videostriimi ja saavad stardipaiga teada. Kasutatavaid sagedusi pole ju eriti vaja otsida ja side on krüpteeringuta. Sama kehtib juhtimise kohta! Kui mina oleks vaenlaste leeris, üritaks just esmalt su oma videosaate abil stardipaika (ja su nähtavat infot) tuvastada ja siis lennuki oma valdusse võtta. Sulle aga saadaks võimsa maapealse saatjaga suvalist läbu(lugesin kelegi FPV-Jenny kogemustest, ta nägi oma lennuki striimi asemel möödasõitva auto tahavaatepeegli videot !).
Kui mäng juba võidule käib, peab ilmselt kartma ka konkurente, kes võivad aparaati saboteerida. Ma pole päris kursis, kas avatud sagedusribas teisi kasutajaid teadlikult segada on lubatud? Tegemist oleks pahatahtliku sageduse kasutamisega.
Sama teema: nad (korraldajad) võivad "keelatud" seadmed ehk oma valdusse võtta ja pärast võistlust tagastada. Seda muidugi ainult siis, kui sellised asjad sõnaselgelt juhendis kirjas on, vastasel korral võib vabalt esitada protesti. Alla kukutamine on juba karmim mäng ja selle tegemine oleks mõistlik vastastikuselt kokku leppida. Et toimugu see mäng siis võimalikult realistlikult. Kui aga õhuluure vahendid hoopis keelata, siis järgneb vahele jäämisel lihtsalt disklaff.felch wrote:Kui kuidagi ei õnnestu, siis lihtsalt kukutaks lennuki alla. Tehniliselt võiks see hetkel olla teostatav. Avatud sagedustel side pealtkuulamist ei suuda sa kuidagi märgata!
---
Ja...kas kasutatava laskemoonaga (see ilmselt ei ole lahingumoon) ei saaks lennukit lihtlabaselt alla lasta?
Lahingumoona kindlasti ei kasutata, paukpadruni mõju on ehk paar meetrit. Võibolla mõni vingem lassoviskaja püüaks linnu kinni?
Raadiod: 35MHz kanal 61 ja 63
2,4GHz DSM2/DSMX
2,4GHz DSM2/DSMX
- hommiku kohvi
- Posts: 399
- Joined: Thu May 28, 2009 14:14
- Location: tallinn
aga sa võid ju üritada lennuki kuju muuta? tee linnu kujuga lennuk nagu ml..kõrgel jääb mulje et kull vms.lendab:D ehk lähevad teisetki õnge nagu minupuhul toimib:Dinimesed otsivad lennukit ja siis kui mainin et mina juhin seda lindu siis sügavad kukalt:D
midagi taolist : http://www.youtube.com/watch?v=OmZgiiAf ... re=related
tahad ma võin joonised ka anda:D
midagi taolist : http://www.youtube.com/watch?v=OmZgiiAf ... re=related
tahad ma võin joonised ka anda:D
Hei,
selleks, et luurelennukist edaspidi kasu oleks, tuleb tal arvatavasti areneda samale tasemele nagu päriselt kasutatavad lennukid on. Lennuk ja juhtimisloogika arvatavasti enam väga arenema ei pea, küll aga "payload", ehk kaamera(d) ja nende juhtimine. Lennuk saab ju iseseisvalt lennata üle mingi ala ja klõpsida seal pilte, hoolitsedes et kogu ala oleks kaetud. Siin ongi suurem probleem sobiva video/fototehnika leidmisega ja selle lennukisse paigutamisega. Fotokaamera kasutamine oli kindlasti edasiminek, aga vaja oleks paremat stabiliseerimist ja suuremat zoom'i ja ehk ka mingid filtreid. Samas, kui ka vastutegevus oma varjamisele rohkem rõhku paneb, siis jääb õhuluurest väheks...
Lennuki segamisest/stardikoha avastamisest:
Videostream'i otseselt nagu vaja pole - kui, siis esialgseks huvi pakkuva ala välja selgitamiseks, sisse/välja saab seda ka lülitada lennuki õhus olles. Otseselt pole ka vaja radiomodemi sidet - praegused seadmed võimaldavad sidet ka krüptida, aga maajaama saab ikka välja peilida kui ta midagi saadab. Samas, otseselt maajaam midagi saatma ei pea - modemid on konfitud suhtlema broadcastídega, handshake't vaja pole. Programmi saab lennukisse laadida ka serial kaabliga ja ka hiljem võib maajaam vait olla ja vaid joonistada lennuki asukohta kaardile vastavalt lennukist saadud infole. Jällegi, lennukil võib lasta vait olla õhkutõusul ning ka kojulennul. Autopiloodis on implementeeritud "MAVlink"protokoll, mis vajalikke vahendeid selleks sisaldab...
Võib-olla saab ka laiendada lennuki ülesannete hulka ja kasutada teda ka ülesannetes mis nõuavad sihtmärgi "hävitamist":-)
selleks, et luurelennukist edaspidi kasu oleks, tuleb tal arvatavasti areneda samale tasemele nagu päriselt kasutatavad lennukid on. Lennuk ja juhtimisloogika arvatavasti enam väga arenema ei pea, küll aga "payload", ehk kaamera(d) ja nende juhtimine. Lennuk saab ju iseseisvalt lennata üle mingi ala ja klõpsida seal pilte, hoolitsedes et kogu ala oleks kaetud. Siin ongi suurem probleem sobiva video/fototehnika leidmisega ja selle lennukisse paigutamisega. Fotokaamera kasutamine oli kindlasti edasiminek, aga vaja oleks paremat stabiliseerimist ja suuremat zoom'i ja ehk ka mingid filtreid. Samas, kui ka vastutegevus oma varjamisele rohkem rõhku paneb, siis jääb õhuluurest väheks...
Lennuki segamisest/stardikoha avastamisest:
Videostream'i otseselt nagu vaja pole - kui, siis esialgseks huvi pakkuva ala välja selgitamiseks, sisse/välja saab seda ka lülitada lennuki õhus olles. Otseselt pole ka vaja radiomodemi sidet - praegused seadmed võimaldavad sidet ka krüptida, aga maajaama saab ikka välja peilida kui ta midagi saadab. Samas, otseselt maajaam midagi saatma ei pea - modemid on konfitud suhtlema broadcastídega, handshake't vaja pole. Programmi saab lennukisse laadida ka serial kaabliga ja ka hiljem võib maajaam vait olla ja vaid joonistada lennuki asukohta kaardile vastavalt lennukist saadud infole. Jällegi, lennukil võib lasta vait olla õhkutõusul ning ka kojulennul. Autopiloodis on implementeeritud "MAVlink"protokoll, mis vajalikke vahendeid selleks sisaldab...
Võib-olla saab ka laiendada lennuki ülesannete hulka ja kasutada teda ka ülesannetes mis nõuavad sihtmärgi "hävitamist":-)
Juhin siinkohal tähelepanu, et Põrgupõhja retk ei ole lahing ega sõda. See on tsiviilvõistlus ja selles kehtivad ka kõik tsiviilseadused, sh. sätted teise vara mitte rikkumise ega omastamise kohta. Vara rikkumise alla mahub minu arvates ka tahtlik raadiosageduslik segamine, kui sellega kaasneb lennuki hukk.
Ma arvan, et oleks palju pahandust, kui keegi tuleb mudellendurite platsi juurde ja hakkab seal tekitama raadiomüra või veelgi enam, üritab lennukied mingite viske või laskevahenditega alla tuua.
Retkel UAV lennukite kasutamine ei ole keelatud. Lisavarustust kaasa võtta on lubatud. Ainus tingimus on, et varustus ei tohi vahepeal juurde hankida ega hüljata.
Asja võib vaadelda ka nii, et aja efektiivse kasutuse mõttes tegelesin kahe hobiga korraga. Raske retke metsas rügamise ühekülgsuse vältimiseks, vahelduse mõttes lennutasin ka vahepeal lennukit ja näe imet kaadrisse jäi ka midagi kasulikku retke tarvis
Ma arvan, et oleks palju pahandust, kui keegi tuleb mudellendurite platsi juurde ja hakkab seal tekitama raadiomüra või veelgi enam, üritab lennukied mingite viske või laskevahenditega alla tuua.
Retkel UAV lennukite kasutamine ei ole keelatud. Lisavarustust kaasa võtta on lubatud. Ainus tingimus on, et varustus ei tohi vahepeal juurde hankida ega hüljata.
Asja võib vaadelda ka nii, et aja efektiivse kasutuse mõttes tegelesin kahe hobiga korraga. Raske retke metsas rügamise ühekülgsuse vältimiseks, vahelduse mõttes lennutasin ka vahepeal lennukit ja näe imet kaadrisse jäi ka midagi kasulikku retke tarvis
Jah muidugi pole PP retke puhul tegemist sõjaolukorraga. Tahtsin vaid näidata, et praegu saaks luurelendu suhteliselt lihtsate tehniliste vahenditega saboteerida. Ilmselt pole see lubatud. Ja lõpuks pole meie Suur Ring sõjamasinate väljatöötamisele spetsialiseerunud.
Aga...miks mitte teha side võõrastele silmadele raskemalt jälgitavaks kuid ikka selliseks, et ise saaksid on-line videot näha. Esimese hooga tekib mõte sünkrosignaali küüneviha sisse ajada...
Juhtimine võiks olla samuti oma protokolli järgi, seda tavavahenditega lahti ei häki. Vähemasti mitte lennult
Eks neid trikke ole veelgi, iseasi palju seda kõike vaja on või ära tasub. Tehnilise külje pealt oleks huvitav küll.
Kui kasutada end super-heast küljest näidanud AKpilooti rahumeelseltel eesmärkidel (nt metsatulekahjude seire jne), võivad lisaomadused samuti töökindlusele hästi mõjuda.
Aga...miks mitte teha side võõrastele silmadele raskemalt jälgitavaks kuid ikka selliseks, et ise saaksid on-line videot näha. Esimese hooga tekib mõte sünkrosignaali küüneviha sisse ajada...
Juhtimine võiks olla samuti oma protokolli järgi, seda tavavahenditega lahti ei häki. Vähemasti mitte lennult
Eks neid trikke ole veelgi, iseasi palju seda kõike vaja on või ära tasub. Tehnilise külje pealt oleks huvitav küll.
Kui kasutada end super-heast küljest näidanud AKpilooti rahumeelseltel eesmärkidel (nt metsatulekahjude seire jne), võivad lisaomadused samuti töökindlusele hästi mõjuda.
Pole midagi paremat halvast ilmast !
Miks mitte siis juba mobiilsidet kasutada?
Tooks kohe välja mitu eelist:
- kaugus base stationist ei mängi rolli
- väga keeruline pealt kuulata tavavahenditega, üldkasutatavad sagedused, krüpteering jne.
- lihtsasti teostatav, APM 2.x + Raspberry pi + USB netipulk.
- Base stationiks võib olla suvaline android tahvel või telefon
https://www.youtube.com/watch?v=dvzaXUUpXQk
Tooks kohe välja mitu eelist:
- kaugus base stationist ei mängi rolli
- väga keeruline pealt kuulata tavavahenditega, üldkasutatavad sagedused, krüpteering jne.
- lihtsasti teostatav, APM 2.x + Raspberry pi + USB netipulk.
- Base stationiks võib olla suvaline android tahvel või telefon
https://www.youtube.com/watch?v=dvzaXUUpXQk
Tore lugeda, et nii vana teemakäsitlus veel huvi pakub. Oleme katsetanud mobiilsidet. Eelmine aasta kasutaaime 3G EMT netipulka. Tallinna läheduses töötab hästi. Sügavas metsas aga halvasti. Side kiirus läheb liialt alla. Selle aasta lennukis tuleb kasutusele otseühenduaega digitalside. Vajadusel kogu info krüptitav. Huvi korral annan ka rohkem infot.
Tore lugeda, et nii vana teemakäsitlus veel huvi pakub. Oleme katsetanud mobiilsidet. Eelmine aasta kasutaaime 3G EMT netipulka. Tallinna läheduses töötab hästi. Sügavas metsas aga halvasti. Side kiirus läheb liialt alla. Selle aasta lennukis tuleb kasutusele otseühenduaega digitalside. Vajadusel kogu info krüptitav. Huvi korral annan ka rohkem infot.
- ulmeKulgur
- Posts: 279
- Joined: Fri Oct 02, 2009 21:12
Külvad kõigepealt tugijaamu, mis loovad sulle mesh võrgu, ja siis sellega saadki. :POehh wrote:Mobiilside suur miinus on vajadus omada kohalike mobiilioperaatoritete SIM kaarti. Ja neid operaatoreid võib mõnes regioonis olla palju.
Kust sa selle öösel vaenlase tagalas saad? :lol:
Lisaks muidugi saad kindlasti palju vastasvõistkonna tähelepanu, ja kui pole võistkond vaid ongi mingi jama lahti, siis lisaboonuseks võib saada olukorra, kus võib-olla hakatakse su 100 euroseid tugijaamu märksa kallimate asjadega maha võtma....
...põnev probleem saab kindlasti ka see olema, kui GPS ei tööta või segast ajab. Tõsiselt võetava vastasmängija puhul peaks ju eeldama, et sedagi niipea segatakse, kui mingi kahtlase lennumasina tegevust oletada on põhjust. Ilma GPS-ita tuleb kuhugi jõudmiseks hakata päriselt navigeerima, mis võib päris kehvasti välja tulla, kui ilm just ideaalne pole.
Nu kui ma nüüd õigesti mäletan, siis jänkide suuremat sorti äpardus sel teemal oligi GPS-uga seotud - "vastasmängija" nimelt ei blokeerinud signaali, vaid tekitas droonile kujutluspildi sellest, et ongi juba sihtpunkti jõutud, ning aeg maanduma asuda. Linnukene laskuski ilusti ja sujuvalt uuele "pesale".ulmeKulgur wrote: ...põnev probleem saab kindlasti ka see olema, kui GPS ei tööta või segast ajab. Tõsiselt võetava vastasmängija puhul peaks ju eeldama, et sedagi niipea segatakse, kui mingi kahtlase lennumasina tegevust oletada on põhjust. Ilma GPS-ita tuleb kuhugi jõudmiseks hakata päriselt navigeerima, mis võib päris kehvasti välja tulla, kui ilm just ideaalne pole.