Clamto on veel terve (tänu Marekule) ja loodan et ka nii jääb. Ja kui ei jää...ostab uue PILDID, VIDEOD!!!3-4 märts lennutmine
No nii, vaimseks isaks ennast ei pea.
Nagu kõik teavad juba, siis nädalavahetus oli eesti lennunduses must, kuid samas õnnelik ja mis kõige tähtsam - ÕPETLIK. Õpetuse sai Ruhnul allakukkunud lennuki piloot - uduga ei maksa ILS-ta (vaadake google´st) lennuväljadele lennata; Andrus õppis õhkutõusu ja lendamist ning, et järsult kange liigutades (veidi valesti ka) võib tekkida varisemine või ülekoormuse tõttu purunemine; Reivo õppis täpismaandumist; mina üritasin sport kava õppida ja teisi oma tagasihoidlike õpetustega aidata; Mati õppis vabakava ning Maksim taltsutas Su-31-te. Sündmusi oli palju. Katkiseid lennukeid ka. Õnneks kõik elus ja kahjud suht minimaalsed - va Ruhnu lennuk.
Uhked võime olla selle üle, et julgesime laupäeval suht extreemse ilmaga lennata ja saime kenasti hakkama + sai katsetatud kahe puldiga lendamist, ehk siis treener-õpilane moodus, mis vist päästis ka Lauri lennuki. Sama oleks pidanud ka tegelt Andrusega tegema aga noh "oleks" on "oleks".
Edasiminekut mudelismiarengus oli uutel meestel väga palju. Mina õppisin selliseid oskusi peaaegu pool aastat. Aga mul polnud ka alguses kedagi kes õpetaks. Kõik teadmised sai Reinu juures Kullos ja simulaatoritest. Kuid õla kõrval kedagi ei seisnud.
Laurile ja Andrusele max. hinded (kui ma võin nii öelda). Väga positiivne, et on tahtmist kohale tulla ja peale väikesi tagasilööke pea püsti edasi minna!
Tänan mõnusa koosviibimise eest!
PS! Andrusele otsime uue lennuki ja siis jälle kamp koos.
Nagu kõik teavad juba, siis nädalavahetus oli eesti lennunduses must, kuid samas õnnelik ja mis kõige tähtsam - ÕPETLIK. Õpetuse sai Ruhnul allakukkunud lennuki piloot - uduga ei maksa ILS-ta (vaadake google´st) lennuväljadele lennata; Andrus õppis õhkutõusu ja lendamist ning, et järsult kange liigutades (veidi valesti ka) võib tekkida varisemine või ülekoormuse tõttu purunemine; Reivo õppis täpismaandumist; mina üritasin sport kava õppida ja teisi oma tagasihoidlike õpetustega aidata; Mati õppis vabakava ning Maksim taltsutas Su-31-te. Sündmusi oli palju. Katkiseid lennukeid ka. Õnneks kõik elus ja kahjud suht minimaalsed - va Ruhnu lennuk.
Uhked võime olla selle üle, et julgesime laupäeval suht extreemse ilmaga lennata ja saime kenasti hakkama + sai katsetatud kahe puldiga lendamist, ehk siis treener-õpilane moodus, mis vist päästis ka Lauri lennuki. Sama oleks pidanud ka tegelt Andrusega tegema aga noh "oleks" on "oleks".
Edasiminekut mudelismiarengus oli uutel meestel väga palju. Mina õppisin selliseid oskusi peaaegu pool aastat. Aga mul polnud ka alguses kedagi kes õpetaks. Kõik teadmised sai Reinu juures Kullos ja simulaatoritest. Kuid õla kõrval kedagi ei seisnud.
Laurile ja Andrusele max. hinded (kui ma võin nii öelda). Väga positiivne, et on tahtmist kohale tulla ja peale väikesi tagasilööke pea püsti edasi minna!
Tänan mõnusa koosviibimise eest!
PS! Andrusele otsime uue lennuki ja siis jälle kamp koos.
Rahustuseks veel lennuki kaotajale:
Minu kaotused ja võidud läbi aja.
x1 - penoplast kere, 1.8 m tiivaulatus, plaaner, kestis 3 sek mootoriga,
ilma mootorita 1 kuu. 2002 aasta siis. Puldi ostsin 2001 lõpus vmt.
x2 - balsa puust kere, 1.8 m, plaaner, väga head lennuomadused, kestis mitu kuud,
kukkus alla liiga suure tuule tõttu.
x3 - klaaskiud + plastik kere, 1.8 m, halvad lennuomadused, kestis nädala.
x4 - balsa kere, väga head lennuomadused, 2.0 m, 1.8 kilo stardikaal, lai ja paks tiib,
kestis mitu kuud, kukkus alla kuna tiib tuli õhus ära (kumm purunes)
x5 - balsa kere, 1.8 m, 1.6 kilo stardikaal, õhuke ja kitsas tiib.
x6 - x5 kere ja x4 tiib, sisepõlemismootoriga 4 cc, ratastega, väga hea juhitavus,
1,5 kg + kütus stardikaal. Esimene lend 17.06.05
- 1 Gallon kütust 6 kuud!!!!; uus kütus ostetud jaanuar 2006
x7 - x6 kere ja mootor, x3 lühendatud tiib. tiivaulatus 130 cm eleronidega, esimesed lennud
06 varakevad. Kestis kuni juulini 06. Lagunes paljude kukkumiste tagajärjel.
Lennuomadused suurepärased. Stardikaal 1,8 kg
X8 - 1,5 m tiib, eleronidega. 6,5 cc mootor. 2,8 kg stardikaal. Esimene lend 24.07.06.
Alguses raskuskeseme probleemid. Jäi liiga raske, 2,9 kg. Lendas ilusti ja täpselt.
Kukkus alla kuna kõrgusetüür ei pidanud vastu 26.07.06
Edge 540 20%, 1.4 m tiib, 7,5 cc OS-MAx FXi 46 mootor
x10 Raptor - isevalmistatud balsa/vineer kere 1.3 m, Planexi tiivad 1.2 m eleronidega. Kaal 1850 g tühjalt,
2000 g kütusega. Valmis 24 dets. 2006. Esimene lend 29.12.2006. Müüsin
Andrusele. Kukkus alla 04.03.07.
Minu kaotused ja võidud läbi aja.
x1 - penoplast kere, 1.8 m tiivaulatus, plaaner, kestis 3 sek mootoriga,
ilma mootorita 1 kuu. 2002 aasta siis. Puldi ostsin 2001 lõpus vmt.
x2 - balsa puust kere, 1.8 m, plaaner, väga head lennuomadused, kestis mitu kuud,
kukkus alla liiga suure tuule tõttu.
x3 - klaaskiud + plastik kere, 1.8 m, halvad lennuomadused, kestis nädala.
x4 - balsa kere, väga head lennuomadused, 2.0 m, 1.8 kilo stardikaal, lai ja paks tiib,
kestis mitu kuud, kukkus alla kuna tiib tuli õhus ära (kumm purunes)
x5 - balsa kere, 1.8 m, 1.6 kilo stardikaal, õhuke ja kitsas tiib.
x6 - x5 kere ja x4 tiib, sisepõlemismootoriga 4 cc, ratastega, väga hea juhitavus,
1,5 kg + kütus stardikaal. Esimene lend 17.06.05
- 1 Gallon kütust 6 kuud!!!!; uus kütus ostetud jaanuar 2006
x7 - x6 kere ja mootor, x3 lühendatud tiib. tiivaulatus 130 cm eleronidega, esimesed lennud
06 varakevad. Kestis kuni juulini 06. Lagunes paljude kukkumiste tagajärjel.
Lennuomadused suurepärased. Stardikaal 1,8 kg
X8 - 1,5 m tiib, eleronidega. 6,5 cc mootor. 2,8 kg stardikaal. Esimene lend 24.07.06.
Alguses raskuskeseme probleemid. Jäi liiga raske, 2,9 kg. Lendas ilusti ja täpselt.
Kukkus alla kuna kõrgusetüür ei pidanud vastu 26.07.06
Edge 540 20%, 1.4 m tiib, 7,5 cc OS-MAx FXi 46 mootor
x10 Raptor - isevalmistatud balsa/vineer kere 1.3 m, Planexi tiivad 1.2 m eleronidega. Kaal 1850 g tühjalt,
2000 g kütusega. Valmis 24 dets. 2006. Esimene lend 29.12.2006. Müüsin
Andrusele. Kukkus alla 04.03.07.
Last edited by Marek on Sun Mar 04, 2007 21:29, edited 1 time in total.
Kahjuks jäi sel nädalal lendamine vahele-väike külmetus lahendas olukorra nö enda kasuks.
See,et mudelid katki lähevad,on väga normaalne nähtus ja käib selle hobiga paratamatult kaasas.Oma kogemustele toetudes võin öelda,et
õiged crashid tulevad alles siis,kui arvad end juba oskavat lennata-siis tekib selline "eksimatuse tunne" ja täiesti endalegi ootamatult leiad lennuki otsapidi maa seest.Tavaliselt hilisemate äpardustega kaasnevad ka suuremad väljaminekud-purunenud mootorid ja vastuvõtjad,servodest rääkimata.Niiet pea püsti ja täiega edasi.Ise olen täiesti maha kandnud tegelikult vaid kolm mudelit-esimene oli meetriste tiibadega 2,5 ccm mootoriga väike pilotaazmudel-selle lennuki surma pöhjustas puhtalt enesekindlus-vigurlend maa lähedal,mis lõppes maa all ja kutsus kaasa ka esimese vastuvõtja.Teine täiesti purunenud mudel oli 6,5 ccm mootoriga klaasplastkerega-see lennuk ei olnud vaatamata normaalsetele lennuomadustele loodud lendama-esimese allakukkumise põhjustas ära tulnud kõrgustüür,teise seisva mootoriga liiga uljas tagasipööre,mis põhjustas kontrollimatu pöörise,ja kolmas saatuslik pöörises allakukkumine oli vähe oma viga-kõrgust manöövri jaoks oli vähevõitu.Kolmandaks mudeliks võib pidada Planexi poolt valmistatud Spitfiret,mis on mõeldud õhuvõitluseks-see on üldse raskesti dressuurile alluv lennuk,aga väga efektse väljanägemisega ja ka päris normaalselt lendav-samas vigu ei andesta ja tahab ainult kiiresti lennata.Muide-viimane versioon sellest väikesest Spitfirest ripub mul väheke rapitud kujul (kere tahab uuesti kilega katmist,kuna viimane versioon oli balsakerega ja kapott on puudu) aga muidu täitsa ARF-olen selle nõus loovutama asjasthuvitatud piloodile täitsa tasuta (ei raatsi ära visata,kuna on suht terve,aga lennukõlblikuks ka ei viitsi enam teha).Hoiatan ette-tegemist saab temaga palju olema,aga rõõm on suur,kui õnnestub ta hästi lendama saada.Ei tea nüüd,kas lohutasin või tuli päris masendus peale.Samas kui puruks see Mareki lennuk siis ikka kukkus,selle konstuktsioon peaks olema suht kergesti taastatav.Tiivad on võimalik uued tellida,kere oli balsalaudadest-see ju suht kergelt kokku liimitav?
See,et mudelid katki lähevad,on väga normaalne nähtus ja käib selle hobiga paratamatult kaasas.Oma kogemustele toetudes võin öelda,et
õiged crashid tulevad alles siis,kui arvad end juba oskavat lennata-siis tekib selline "eksimatuse tunne" ja täiesti endalegi ootamatult leiad lennuki otsapidi maa seest.Tavaliselt hilisemate äpardustega kaasnevad ka suuremad väljaminekud-purunenud mootorid ja vastuvõtjad,servodest rääkimata.Niiet pea püsti ja täiega edasi.Ise olen täiesti maha kandnud tegelikult vaid kolm mudelit-esimene oli meetriste tiibadega 2,5 ccm mootoriga väike pilotaazmudel-selle lennuki surma pöhjustas puhtalt enesekindlus-vigurlend maa lähedal,mis lõppes maa all ja kutsus kaasa ka esimese vastuvõtja.Teine täiesti purunenud mudel oli 6,5 ccm mootoriga klaasplastkerega-see lennuk ei olnud vaatamata normaalsetele lennuomadustele loodud lendama-esimese allakukkumise põhjustas ära tulnud kõrgustüür,teise seisva mootoriga liiga uljas tagasipööre,mis põhjustas kontrollimatu pöörise,ja kolmas saatuslik pöörises allakukkumine oli vähe oma viga-kõrgust manöövri jaoks oli vähevõitu.Kolmandaks mudeliks võib pidada Planexi poolt valmistatud Spitfiret,mis on mõeldud õhuvõitluseks-see on üldse raskesti dressuurile alluv lennuk,aga väga efektse väljanägemisega ja ka päris normaalselt lendav-samas vigu ei andesta ja tahab ainult kiiresti lennata.Muide-viimane versioon sellest väikesest Spitfirest ripub mul väheke rapitud kujul (kere tahab uuesti kilega katmist,kuna viimane versioon oli balsakerega ja kapott on puudu) aga muidu täitsa ARF-olen selle nõus loovutama asjasthuvitatud piloodile täitsa tasuta (ei raatsi ära visata,kuna on suht terve,aga lennukõlblikuks ka ei viitsi enam teha).Hoiatan ette-tegemist saab temaga palju olema,aga rõõm on suur,kui õnnestub ta hästi lendama saada.Ei tea nüüd,kas lohutasin või tuli päris masendus peale.Samas kui puruks see Mareki lennuk siis ikka kukkus,selle konstuktsioon peaks olema suht kergesti taastatav.Tiivad on võimalik uued tellida,kere oli balsalaudadest-see ju suht kergelt kokku liimitav?
jep, minu endine ja nüüd Andruse tank-lennuk on täiesti taastatav. Ainuke küsimus: kas Andrus viitsib? Tiib on kusjuures täiesti korras. Esiosa aint lömmis. Kohe ka pildid.
PS!!! ANDRUSE KAOTUSVALU VEEL LEEVENDAMISEKS: VÕITIS TÄNASE SHOW DVD. Kätte saab minu käest. Kes soovib saab koopiaid.
Pildid tänasest galeriis!
PS!!! ANDRUSE KAOTUSVALU VEEL LEEVENDAMISEKS: VÕITIS TÄNASE SHOW DVD. Kätte saab minu käest. Kes soovib saab koopiaid.
Pildid tänasest galeriis!
taastamisse läheb see tank-lennuk kindlasti. (võibolla mõningate muudatustega kere juures) arvatavasti jäävad taastamistööd selle aasta lõppu .pimedatele õhtutele .Selleks ajaks on äkki kogemusi ja teadmisi juurde tulnud. Aga hetkel langeb valik vist mingile tehases valmistatud lennukile mille peal oma lennu oskusi lihvida.
(võibolla mõningate muudatustega kere juures) arvatavasti jäävad taastamistööd selle aasta lõppu .pimedatele õhtutele .Selleks ajaks on äkki kogemusi ja teadmisi juurde tulnud. Aga hetkel langeb valik vist mingile tehases valmistatud lennukile mille peal oma lennu oskusi lihvida.piper j-3 M24
gladiator
andrus 5294866
gladiator
andrus 5294866
Lohutuseks veel nii palju, et igast katkisest lennukist on näha, mis ja miks katki läks. Järgmiste mudelite puhul (ka ostetud pakendid!) saab varem katki läinud kohti tugevdada ja seeläbi vähendada kohti, mis võivad järele anda.
Meenub üks tuuline kevadpäev Hüüru platsil, kus crashisid vist 7-st õhusõidukist 6, sealhulgas Tõnu V. kopter suhteliselt sadas valusalt alla mootori väljasuremise tõttu mõnekümne meetri kõrgusel.
Meenub üks tuuline kevadpäev Hüüru platsil, kus crashisid vist 7-st õhusõidukist 6, sealhulgas Tõnu V. kopter suhteliselt sadas valusalt alla mootori väljasuremise tõttu mõnekümne meetri kõrgusel.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Me käisime ka täna lendamas. Tükk aega otsisime kohta kus peatuda, käisime piibel, seal olid õppesõitjad, siis vaatasime maardu järvele: vesine. Lõpuks peatusime Lool, seal raudtee ja muna juures, alguses ei läinud mootor käima (liiga külm), lõpuks kui lendu saime, jõudsime järeldusele, et tuul on liiga kõva, pidi hädamaandumise tegema. kaotuseks üks prop.
Ma olen täiesti puruks lennanud ainult ühe plaaneri tiiva (elektri post). Pole palju lennata ka saanud
Ma olen täiesti puruks lennanud ainult ühe plaaneri tiiva (elektri post). Pole palju lennata ka saanud
Sellel lennukil oli väike probleem raskuskeskmega-kippus teine vähe taga olema,nüüd on hea võimalus korrigeerimiseks.Kui raskuskese on eespool,on mudel vähe rahulikum.Jälgi,et oleks tiiva esimesest kolmandikust espool,võib olla isegi kuni viiendikuni.Edaspidises elus võib see mõne allakukkumise ära hoida.Kui kere on pindudeks.on lihtsam uus teha-iga lappimisega ,lisandub mõnikümmend grammi,mis ei ole eriti hea.
noh mis seal salata, kukkus mul ka lennuk maha eile..
peale starti hakkas välja surema ja kui juba paari meetri kõrgusel on, siis ei tee temaga enam midagi kui tõmmet pole, laperdades läks roostikku.
hullemast päästis tiibasid hoidev nailonkruvi, "tulemüüri" põrutas siiski lahti
peale starti hakkas välja surema ja kui juba paari meetri kõrgusel on, siis ei tee temaga enam midagi kui tõmmet pole, laperdades läks roostikku.
hullemast päästis tiibasid hoidev nailonkruvi, "tulemüüri" põrutas siiski lahti
kogun vanu vene lennukimootoreid
Tasemel juhtimine viimase hetkeni 
oleks võinud palju hullemini minna...
oleks võinud palju hullemini minna...Lauri Laidna - www.pistik.com
