
Kord ühel ilusal suvepäeval maa ja mere taga otsustas Tarmo minna oma uut lennukit lennutama. Oli teine just värskelt kätte saanud kaugelt Hiinamaalt saadetud tiivulise. Selleks üsna sobivaks kohaks valinud oma metsa veerel asuva põllulapi, kus ainsaks segavaks teguriks oli vaid paar kivi ning kivil istuv naabrimees. Mugavalt sisse seadnud ja lendu nautima tulnud naabrimees vaatas huviga õhus liuglevat lennukit. Palavusest jahutuseks kaasavõetud 2liitrisest pudelist humalavett rüübates ,millel ilutses silt "BOCK" , tuli tal järsku mõte isegi lennundusele paar tilka verd anda. Vaikselt Tarmo külje alla "roomanud", lausus ta kuldsed sõnad,mis nii jutu kirjutajal ja ka Tarmol endal sõnad korraks suust võtsid ja naeru näole manasid. Naabrimees lausunud :" Ma vaatan et selline asi võiks endalegi meeldima hakata. Ehk annad korraks ,ma proovin? Egas ma siis nii körgelt lendagi, ma vaid madalal ja äästi tasakesi." No mis sa kostad või arvad. Tarmol siiski nii hullu mõtet ei tulnudki ,sest palavus polnud ta kupli alla veel haudumas. Nii jäi maailm ühest lõbusast mudellendurist ilma. Aga õnneks säästis see maailm ühe lennuki. Lennuk ning Tarmo aga lendavad siiani , kuni nad ära pole ...........
Ehk naabrimees proovib tulevikus veelkord ,seda ei tea keegi öelda.
Ja jutt saigi läbi.
