Vaatan kuidas mittemudelistid asjasse suhtuvad.
Andsin hommikul selle ülesande elktroonika eriala väljaöppel olevatele sellidele. Loodetavalt on öhtuks lisaarvamusi.
Akude parallellülitus
Siin on teemaks Lipo paralleelühendus.
Mul küsimus,kui ühendada 2 lipot järjestikku,tingimusel,et akud on peaaegu täpselt ühesugused(7,4V x 1350mHa).Saan suurema pinge,vool jääb samaks.
Kas see on akude tervisele ok?
Lihtsalt ei taha osta 11,1V akut,mõtlesin et panen 2 x 7,4V.
Põhimõttelisel tuleks ju lihtsalt 4c lipo 14,8V x 1350mHa.
Kardan ainult mootori regu pärast,see on ette nähtud kuni 3c lipo või 8c nica(mh) jaoks.
Mul küsimus,kui ühendada 2 lipot järjestikku,tingimusel,et akud on peaaegu täpselt ühesugused(7,4V x 1350mHa).Saan suurema pinge,vool jääb samaks.
Kas see on akude tervisele ok?
Lihtsalt ei taha osta 11,1V akut,mõtlesin et panen 2 x 7,4V.
Põhimõttelisel tuleks ju lihtsalt 4c lipo 14,8V x 1350mHa.
Kardan ainult mootori regu pärast,see on ette nähtud kuni 3c lipo või 8c nica(mh) jaoks.
Tänane ennelöuna oli täis pönevaid arutelusid.
Öppetehniliselt väga produktiivane.
Tulemused vöiksid olla järgnevad:
1. Akut peaks vaatlema kui takistiga järjestühendatud eklektromotoorjöudu.
Takisti vastaks aku sisetakistusele.
2. Aku täis vöi tühjaks laadimisel muutuvad nii sisetskistus, kui ka elektromotoorjöud.
3. Kahe vördse, nii sisetakistuse kui ka elektromotoorjöuga, aku paraleelühendamisel laetakse akud vördselt tühjaks, sama ka täislaadimise korral.
4. Kahe tunduvalt erineva (sisetakistuse erinevus 10x) aku paralleelühendamise korral omab olulist kaalu tühjakslaadimise vool. Suurema sisetakistusega aku puhul tekib akul suurem pingelang, maakeeli- ei anna piisavalt voolu, ja toimivaks pooleks on väiksema sisetakistusega aku, kus pingelang väiksem.
Pöhiosa voolust saadakse väiksema sisetakistusega akust. Kui nüüd voolutarve katkeb, siis hakkab suurema sisetakistusega aku, kuivörd ta veel rohkem täis, laadima väiksema sisetakistusega akut.
Kui akusid koormatakse ühes tükis kuni tühjakssaamiseni, siis omab rolli vaid selle aku mahtuvus, mis on vöimeline vajalikku voolu välja andma, teine, suure sisetakistusega aku pole vöimeline "kaasa rääkima" läheb vaid kuumaks.
5. Akude mahtuvus ja sisetakistus tunduvad käsikäes käima, suurema mahtuvusega akudel ka väiksem sisetakistus.
Miks ühendatakse lipo akusid sageli paralleeli ja NiCd ja NiMh akusid mitte?
Selle pöhjuseks ilmselt asjaolu, et NiCd NiMh akud on vöimelised piisavalt voolu välja andma, vöi olid seda varemal ajal, kus LiPo akud selleks veel suutelised polnud. Vajaliku voolu saavutamisks tuli LiPo akusid lihtsalt paralleeli ühendada.
Arvan, et köiki, vördsete parameetritega akusid, saab paralleeli ühendada.
Öppetehniliselt väga produktiivane.
Tulemused vöiksid olla järgnevad:
1. Akut peaks vaatlema kui takistiga järjestühendatud eklektromotoorjöudu.
Takisti vastaks aku sisetakistusele.
2. Aku täis vöi tühjaks laadimisel muutuvad nii sisetskistus, kui ka elektromotoorjöud.
3. Kahe vördse, nii sisetakistuse kui ka elektromotoorjöuga, aku paraleelühendamisel laetakse akud vördselt tühjaks, sama ka täislaadimise korral.
4. Kahe tunduvalt erineva (sisetakistuse erinevus 10x) aku paralleelühendamise korral omab olulist kaalu tühjakslaadimise vool. Suurema sisetakistusega aku puhul tekib akul suurem pingelang, maakeeli- ei anna piisavalt voolu, ja toimivaks pooleks on väiksema sisetakistusega aku, kus pingelang väiksem.
Pöhiosa voolust saadakse väiksema sisetakistusega akust. Kui nüüd voolutarve katkeb, siis hakkab suurema sisetakistusega aku, kuivörd ta veel rohkem täis, laadima väiksema sisetakistusega akut.
Kui akusid koormatakse ühes tükis kuni tühjakssaamiseni, siis omab rolli vaid selle aku mahtuvus, mis on vöimeline vajalikku voolu välja andma, teine, suure sisetakistusega aku pole vöimeline "kaasa rääkima" läheb vaid kuumaks.
5. Akude mahtuvus ja sisetakistus tunduvad käsikäes käima, suurema mahtuvusega akudel ka väiksem sisetakistus.
Miks ühendatakse lipo akusid sageli paralleeli ja NiCd ja NiMh akusid mitte?
Selle pöhjuseks ilmselt asjaolu, et NiCd NiMh akud on vöimelised piisavalt voolu välja andma, vöi olid seda varemal ajal, kus LiPo akud selleks veel suutelised polnud. Vajaliku voolu saavutamisks tuli LiPo akusid lihtsalt paralleeli ühendada.
Arvan, et köiki, vördsete parameetritega akusid, saab paralleeli ühendada.
Tänan! Väga asjalik jutt oli!
Ise veel mõtlesin, et kui igale akupakile panna järjest diood, siis:
a) ei teki kokku ühendamisel mingit voolutõuget, seega alguses läbi takisti kokku ühendamine pole vajalik
b) Peale koormamise lõppu või lihtsalt isetühjenemise ajal ei toimu ühe elemendi pealt teise laadimist. Li akudel on isetühjenemine väga väike. NiMh ja NiCd elementidel on see oluliselt suurem ja paralleelselt ühendatud elementide erinev isetühjenemise kiirus võib tekitada olukordi, kus üks aku tühjeneb teise kaudu. Need võivad olla ilmselt üsna keerulised ja üldse mitte lihtsalthoomatavad protsessid, mis paralleelselt ühendatud akude isetühjenemisel esineda võivad.
c)nagu juba kuskil eespool mainitud, siis ühe elemendi riknemisel töötab teine edasi. Küll võib juhtuda, et ühe elemendi vool läheb liialt suureks, kui paralleelselt ühendamise mõte oli suurema voolutugevuse saamine.
d) miinuseks on energiakadu dioodil ja võimalik dioodi jahutamise vajadus.
Jätkaks veel Mardi mõttekäiku. Kui aku mahutavus ja sisetakistus käsikäes käivad, siis suurema mahutavusega (väiksema sisetakistusega) akut koormatakse tühjaks laadimisel rohkem, aga teiselt poolt ta mahutavus on ka suurem. Seega tegelikult võrdsustub mingil määral akude tühjenemise kiirus - väiksema mahutavusega akust võetakse ka vähem energiat.
Kokkuvõttes kui enne paralleeli ühendamist kõik elemendid täis laadida (et tagada võrdne laetus ja elektromotoorjõud) ja pärast kasutamist suht kähku uuesti lahti ühendada või järjest ühendatud dioode kasutada, siis võiks paralleelselt ühendamine anda suhteliselt häid tulemusi.
Minul on elementide paralleelselt ühendamiseks mitu põhjust:
1) Soov akusid säästa - suure vooluga koormates surevad nad kiiremini
2) Sõltuvalt seadme konfiguratsioonist ja ülesandest läheb tarvis erinevat hulka energiat. Suurema voolu või pikema tööaja jaoks võib lihtsalt elemente juurde lisada.
3) Väiksema vooluga elemente koormates saab sealt vist rohkem energiat kätte
Märkuseks nii palju, et tegu on mõõteriista, mitte lennuki või kopteri mudeliga. Seega trügin siin natuke võõrale territooriumile
Ise veel mõtlesin, et kui igale akupakile panna järjest diood, siis:
a) ei teki kokku ühendamisel mingit voolutõuget, seega alguses läbi takisti kokku ühendamine pole vajalik
b) Peale koormamise lõppu või lihtsalt isetühjenemise ajal ei toimu ühe elemendi pealt teise laadimist. Li akudel on isetühjenemine väga väike. NiMh ja NiCd elementidel on see oluliselt suurem ja paralleelselt ühendatud elementide erinev isetühjenemise kiirus võib tekitada olukordi, kus üks aku tühjeneb teise kaudu. Need võivad olla ilmselt üsna keerulised ja üldse mitte lihtsalthoomatavad protsessid, mis paralleelselt ühendatud akude isetühjenemisel esineda võivad.
c)nagu juba kuskil eespool mainitud, siis ühe elemendi riknemisel töötab teine edasi. Küll võib juhtuda, et ühe elemendi vool läheb liialt suureks, kui paralleelselt ühendamise mõte oli suurema voolutugevuse saamine.
d) miinuseks on energiakadu dioodil ja võimalik dioodi jahutamise vajadus.
Jätkaks veel Mardi mõttekäiku. Kui aku mahutavus ja sisetakistus käsikäes käivad, siis suurema mahutavusega (väiksema sisetakistusega) akut koormatakse tühjaks laadimisel rohkem, aga teiselt poolt ta mahutavus on ka suurem. Seega tegelikult võrdsustub mingil määral akude tühjenemise kiirus - väiksema mahutavusega akust võetakse ka vähem energiat.
Kokkuvõttes kui enne paralleeli ühendamist kõik elemendid täis laadida (et tagada võrdne laetus ja elektromotoorjõud) ja pärast kasutamist suht kähku uuesti lahti ühendada või järjest ühendatud dioode kasutada, siis võiks paralleelselt ühendamine anda suhteliselt häid tulemusi.
Minul on elementide paralleelselt ühendamiseks mitu põhjust:
1) Soov akusid säästa - suure vooluga koormates surevad nad kiiremini
2) Sõltuvalt seadme konfiguratsioonist ja ülesandest läheb tarvis erinevat hulka energiat. Suurema voolu või pikema tööaja jaoks võib lihtsalt elemente juurde lisada.
3) Väiksema vooluga elemente koormates saab sealt vist rohkem energiat kätte
Märkuseks nii palju, et tegu on mõõteriista, mitte lennuki või kopteri mudeliga. Seega trügin siin natuke võõrale territooriumile
Joel
Minul tõeliselt suuri voolusid pole vaja läinud ja alati on siiani olnud paralleelühendamise põhjuseks suure mahtuvuse soov. Spets. 15 AH -se akuga oleks väga vähe teha - vajadus mõned korrad aastas ja selle raha eest saab karbitäie väiksemaid, mida kasutan pidevalt.
(Liitiummittelaetavaid olen siiski mõneamprise voolu saamiseks paralleelis kasutanud).
NiCa ja NiMh-de tootjate lehtedelt olen korduvalt lugenud, et ei soovitata paralleeli ühendada. Siin on ehk õige vastus algajale - ei saa ühendada ja teistele nagu Microsofti tarkvaraga - tootja ei vastuta tulemuse eest aga "papp" on sinu oma ...
Mardi selgitused tulid õigel ajal, sest väitlus oli läinud seinast-seina.
(Liitiummittelaetavaid olen siiski mõneamprise voolu saamiseks paralleelis kasutanud).
NiCa ja NiMh-de tootjate lehtedelt olen korduvalt lugenud, et ei soovitata paralleeli ühendada. Siin on ehk õige vastus algajale - ei saa ühendada ja teistele nagu Microsofti tarkvaraga - tootja ei vastuta tulemuse eest aga "papp" on sinu oma ...
Mardi selgitused tulid õigel ajal, sest väitlus oli läinud seinast-seina.
Hei Vana!
Sul öigus, ma olen seda protsessi veidi mittekorrekselt formuleerinud.
Püüan viga parandada möne näite abil.
1. aku 11.1 V 50 mOhm sisetakistus
2. aku 11.1 V 5 mOhm sisetakistus
Mölemad akud on ühendatud jäigalt paralleeli koormuseks 0.1, 0.55 ja 1 Ohmine takisti.
Möötetulemused:
0.1 Ohm´isel koormusel 1. aku annab 9.65A 2. aku 96.5A kogu vool 106A pinge 10.6V
0.55 Ohm´isel koormusel 1. aku annab 1.82A 2. aku 18.2A kogu vool 20A pinge 11V
1 Ohm´isel koormusel 1. aku annab 1A 2. aku annab 10 A kogu vool 11A pinge 11V
Aku tühjenedes muidugi pinge hakkab langema, kuid voolude suhe jääb samaks.
Niisiis eelpooltoodud 4. punkti selgituseks....
Kui 1. aku on 10X väiksema mahtuvusega, kui 2. , siis saavad umbes korraga tühjaks, kui 1. aku tühjenemisel sisetakistus kiiremini ei kasva.
Kui 1. aku on sarnase mahtuvusega, kui 2. , siis tühjenemisel 2. aku tühjeneb kiiremini ja pinge hakkab langema 1. aku hakkab pidevalt suuremat voolu andma, kus 2. aku hakkab pidevalt vähem voolu andma.
Mingist hetkest alates on voolu tarve esimese aku jäoks liiga suureks läinud ja see hakkab kuumenema.
Kui enne kuumenemist koormus eemaldada, siis hakkab esimene aku, kuivörd ta mahtuvus veel suurem, teist akut laadima.
Veidi segane jutt, kui aega saan, siis teen graafikud asjaolude täpsustamiseks.
Sul öigus, ma olen seda protsessi veidi mittekorrekselt formuleerinud.
Püüan viga parandada möne näite abil.
1. aku 11.1 V 50 mOhm sisetakistus
2. aku 11.1 V 5 mOhm sisetakistus
Mölemad akud on ühendatud jäigalt paralleeli koormuseks 0.1, 0.55 ja 1 Ohmine takisti.
Möötetulemused:
0.1 Ohm´isel koormusel 1. aku annab 9.65A 2. aku 96.5A kogu vool 106A pinge 10.6V
0.55 Ohm´isel koormusel 1. aku annab 1.82A 2. aku 18.2A kogu vool 20A pinge 11V
1 Ohm´isel koormusel 1. aku annab 1A 2. aku annab 10 A kogu vool 11A pinge 11V
Aku tühjenedes muidugi pinge hakkab langema, kuid voolude suhe jääb samaks.
Niisiis eelpooltoodud 4. punkti selgituseks....
Kui 1. aku on 10X väiksema mahtuvusega, kui 2. , siis saavad umbes korraga tühjaks, kui 1. aku tühjenemisel sisetakistus kiiremini ei kasva.
Kui 1. aku on sarnase mahtuvusega, kui 2. , siis tühjenemisel 2. aku tühjeneb kiiremini ja pinge hakkab langema 1. aku hakkab pidevalt suuremat voolu andma, kus 2. aku hakkab pidevalt vähem voolu andma.
Mingist hetkest alates on voolu tarve esimese aku jäoks liiga suureks läinud ja see hakkab kuumenema.
Kui enne kuumenemist koormus eemaldada, siis hakkab esimene aku, kuivörd ta mahtuvus veel suurem, teist akut laadima.
Veidi segane jutt, kui aega saan, siis teen graafikud asjaolude täpsustamiseks.
Hei Mart!
Pean vajalikuks arutelu jatkata.
Sul on õigus erineva sisetakistusega paralleellülituses akude voolude jagunemise osas. Täpselt vastavalt Ohmi seadusele.
Ei maksa unustada, et aku (erti LiPo) sisetakistus oleneb nii aku mahtuvusest kui ka C śt. C´d võiks nimetada ka suhteliseks sisetekistuseks.
Üks näide: koormame paralleellülituses 1000mAh 20C ja 2000mAh 10C LiPo akut max.lubatud vooluga - 2 x 20A. Kõik kulgeb alguses vastavalt Ohmi seadusele ja Sinu mõõtetulemustele, st. mõlemad akud annavad väja võrdset voolu.
Jah, alguses.
Milline on olukord, kui summaarne pinge langeb momendini, kus BEC voolu välja lülitab (tegelikult suvalisel koormamise hetkel)? Väiksem 1000mAh 20C aku on kindlasti "tühi". 2000mAh 10C aku on aga tühjenenud jämedalt 50%.
Mis siis edasi. Voolu väljalülimisel laeb 2000mAh aku väiksemat, kuniks nende pinged võrdsustuvad.
Antud akupaki summaarne mahtuvus max. ei ole 1000 + 2000mAh, vaid 1000 + 2000/2=2000mAh. Oleme kaotanud kuni 33% summaarsest mahtuvusest. Kadu 33% kehtib juhul, kui koormame max. lubatud vooluga.
Kui aga koormame vaadeldud paari ainult 1 C´ga on olukord teine, jne...
Kokkuvõtteks:
1. Asi polegi nii lihtne nagu, kaugelt paistab
2. Patareiks ühendada võimalikult sarnaseid elemente.
3. Paralleellülituses oleva patarei ühe elemendi "surma" korral sureb ka paarimees. (Ei kehti CdNi puhul)
Tervitades
Pean vajalikuks arutelu jatkata.
Sul on õigus erineva sisetakistusega paralleellülituses akude voolude jagunemise osas. Täpselt vastavalt Ohmi seadusele.
Ei maksa unustada, et aku (erti LiPo) sisetakistus oleneb nii aku mahtuvusest kui ka C śt. C´d võiks nimetada ka suhteliseks sisetekistuseks.
Üks näide: koormame paralleellülituses 1000mAh 20C ja 2000mAh 10C LiPo akut max.lubatud vooluga - 2 x 20A. Kõik kulgeb alguses vastavalt Ohmi seadusele ja Sinu mõõtetulemustele, st. mõlemad akud annavad väja võrdset voolu.
Jah, alguses.
Milline on olukord, kui summaarne pinge langeb momendini, kus BEC voolu välja lülitab (tegelikult suvalisel koormamise hetkel)? Väiksem 1000mAh 20C aku on kindlasti "tühi". 2000mAh 10C aku on aga tühjenenud jämedalt 50%.
Mis siis edasi. Voolu väljalülimisel laeb 2000mAh aku väiksemat, kuniks nende pinged võrdsustuvad.
Antud akupaki summaarne mahtuvus max. ei ole 1000 + 2000mAh, vaid 1000 + 2000/2=2000mAh. Oleme kaotanud kuni 33% summaarsest mahtuvusest. Kadu 33% kehtib juhul, kui koormame max. lubatud vooluga.
Kui aga koormame vaadeldud paari ainult 1 C´ga on olukord teine, jne...
Kokkuvõtteks:
1. Asi polegi nii lihtne nagu, kaugelt paistab
2. Patareiks ühendada võimalikult sarnaseid elemente.
3. Paralleellülituses oleva patarei ühe elemendi "surma" korral sureb ka paarimees. (Ei kehti CdNi puhul)
Tervitades
Ei ole ju nii?! Paralleelse tühjakslaadimise puhul on akude pinged võrdsed. Võrdse pinge puhul ei saa olla üks aku tühi (pinge 3V) ja teine aku täis (pinge näiteks 3.4V). Kuna pinged on võrdsed (akud ju paralleelselt ühendatud) siis on ka akud enamvähem võrdse laetusega.vana wrote:Milline on olukord, kui summaarne pinge langeb momendini, kus BEC voolu välja lülitab (tegelikult suvalisel koormamise hetkel)? Väiksem 1000mAh 20C aku on kindlasti "tühi". 2000mAh 10C aku on aga tühjenenud jämedalt 50%.
parandage minu lihtsat ja lõpuni läbi mõtlemata loogikat!
Lauri Laidna - www.pistik.com
Laurile: Paralleellülituses on tõesti elementide (purkide) klemmipinged võrdsed. Koormuseta ja suvalise vooluga koormatult.
Suurema sisendtakistusega elemendil (väiksema C´ga) on koormamisel võimalik pingelang suurem ja siit tulebki esmapilgul imelik olukord. Koormuse lõppemisel pinge tõuseb suurema sisetakistusega elemendil rohkem, kuna teda koormati suhteliselt vähem ja purk on suhteliselt rohkem „täis“.
[J], vabanda, ei saanud küsimusest aru. Võtsin nimme lihtsustatud näite, kus mõlemad purgid annavad võrdset voolu – 20A.
Raskemas olukorras on minu näite puhul pigem 1000mAh 20C.
Üle võid koormata ka suvalist üksikut akupurki. Pole probleemi?
Tervitades
Suurema sisendtakistusega elemendil (väiksema C´ga) on koormamisel võimalik pingelang suurem ja siit tulebki esmapilgul imelik olukord. Koormuse lõppemisel pinge tõuseb suurema sisetakistusega elemendil rohkem, kuna teda koormati suhteliselt vähem ja purk on suhteliselt rohkem „täis“.
[J], vabanda, ei saanud küsimusest aru. Võtsin nimme lihtsustatud näite, kus mõlemad purgid annavad võrdset voolu – 20A.
Raskemas olukorras on minu näite puhul pigem 1000mAh 20C.
Üle võid koormata ka suvalist üksikut akupurki. Pole probleemi?
Tervitades
[J],
minu konkreetne näide käis üksikjuhtumi: täislaetud 20C 1000mAh ja 10C 2000mAh aku kohta. Päris kindlast on siis summaarne vool ligikaudu 20A + 20A.
Olukord muutub akude tühjenemise käigus ja meie konkreetse näite korral päris kindlasti.
Eksisin – ei jää päris 50% mahtuvusest 10C 2000mAh akule peale nende väljalülitamist alles. Tegelikult vähem.
Tervitades
minu konkreetne näide käis üksikjuhtumi: täislaetud 20C 1000mAh ja 10C 2000mAh aku kohta. Päris kindlast on siis summaarne vool ligikaudu 20A + 20A.
Olukord muutub akude tühjenemise käigus ja meie konkreetse näite korral päris kindlasti.
Eksisin – ei jää päris 50% mahtuvusest 10C 2000mAh akule peale nende väljalülitamist alles. Tegelikult vähem.
Tervitades
Panin oma akud vahepeal laadima. Esimene aku 4 aastat vana 2s, 2600 mAh 6C. Teine aku eelmisest suvest 2s 1100 mAh 20C. Üks annab välja stabiilselt ca 2400 mAh, teine 1075 kanti (5 A-ga).
Laadisin täis, panin parralleeli ja "Infinity2" -le maksimaalse võimaliku tühjakslaadimisvoolu 5A (näitas algusest lõpuni 5,01A) ja väljalülimispinge 6V (2S).
1100-sele akule tuli vahele täiendav Power Analyzer PLUS (Medusa), mis näitas samaaegselt sealt tulnud mAh-sid ja voolu. Tulemused tabelis. Rohelised on ise arvutatud "pildi saamiseks".
Summaarne klapib, nagu mul alati on klappinud ja kuna vahepeal teine aku "puhkas", siis max lubatav xC ei ole nende akude xC-de summa.
Selle järgi keskmist LiPo-ga mootorlennuki lennutajat (vool tavaliselt 3-10A) kindlad katastroofid ei oota ja parema variandi puudumisel saab nii lennutada küll.
Laadisin täis, panin parralleeli ja "Infinity2" -le maksimaalse võimaliku tühjakslaadimisvoolu 5A (näitas algusest lõpuni 5,01A) ja väljalülimispinge 6V (2S).
1100-sele akule tuli vahele täiendav Power Analyzer PLUS (Medusa), mis näitas samaaegselt sealt tulnud mAh-sid ja voolu. Tulemused tabelis. Rohelised on ise arvutatud "pildi saamiseks".
Summaarne klapib, nagu mul alati on klappinud ja kuna vahepeal teine aku "puhkas", siis max lubatav xC ei ole nende akude xC-de summa.
Selle järgi keskmist LiPo-ga mootorlennuki lennutajat (vool tavaliselt 3-10A) kindlad katastroofid ei oota ja parema variandi puudumisel saab nii lennutada küll.
Kõik on õige, väga kena ja loogiline [J]. Üks ootab teist järgi, kui võimalus on.
Mõlemaid akused võrdselt max vooluga koormates on asi pisut teine. "Puhkusex" suurt võimalist pole.
Tegelikult on olukord kus vool on algusest lõpuni max., erijuhus. Isegi plaaneritel ei lasta ju ühe lennuga ja mõnekümne sekundiga aku tühjaks?
Nii et, võime maha rahuneda...
Tervatades
Mõlemaid akused võrdselt max vooluga koormates on asi pisut teine. "Puhkusex" suurt võimalist pole.
Tegelikult on olukord kus vool on algusest lõpuni max., erijuhus. Isegi plaaneritel ei lasta ju ühe lennuga ja mõnekümne sekundiga aku tühjaks?
Nii et, võime maha rahuneda...
Tervatades
Sellist olukorda päris-elus ei saa ju tekkida, kui akud on paralleel-ühenduses... Päris-elu olukorda kirjeldabki see mõõtmistulemuste tabel, pole mingit "nähtamatut jõudu" mis suudab akusid võdselt max vooluga koormada!vana wrote:Mõlemaid akused võrdselt max vooluga koormates on asi pisut teine. "Puhkusex" suurt võimalist pole.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Väga pönev dünaamika!
Vaadates neid möötmistulemusi tekib mul küsimus, et kas akudel elektromotoorjöud üldse muutubki? Tundub, et vaid sisetakistus suureneb ja tühjenemise löpus tuleb ehk elektromotoorjöu muutus ka mängu.
Näitan neid möötmisi ka öppuritele ja lasen neil selle näite pöhjal simulatsiooni genereerida. Saab näha, mitut muutujat neil selleks vaja läheb.
Vaadates neid möötmistulemusi tekib mul küsimus, et kas akudel elektromotoorjöud üldse muutubki? Tundub, et vaid sisetakistus suureneb ja tühjenemise löpus tuleb ehk elektromotoorjöu muutus ka mängu.
Näitan neid möötmisi ka öppuritele ja lasen neil selle näite pöhjal simulatsiooni genereerida. Saab näha, mitut muutujat neil selleks vaja läheb.
Brrr. Need viimased postitused hakkavad lähenema juba teemale "miks lennukid lendavad". Ehk kuidas täpselt tõstejõud tekib.
IMHO on kõik muu (sisetakistus, etc) sekundaarne. Primaarne on see, et keemilised protsessid tühjas akus raugevad. Kõik mis saab on ära reageerinud.
Ehk siis - see et algul on pinge kõrge tuleb sellest, et reaktsioon on aktiivne - saab olla aktiivne, sest molekulid on "vinnas". Kui nö. "kerge" elekter kätte saadakse tekib see pikk platoo ja lõpus kukkumise peal askeldatakse viimaste täbarate molekulide käest laengu kättesaamisega.
Sai vist piisavalt emotsionaal-padu-ebateaduslik :)
Arne
IMHO on kõik muu (sisetakistus, etc) sekundaarne. Primaarne on see, et keemilised protsessid tühjas akus raugevad. Kõik mis saab on ära reageerinud.
Ehk siis - see et algul on pinge kõrge tuleb sellest, et reaktsioon on aktiivne - saab olla aktiivne, sest molekulid on "vinnas". Kui nö. "kerge" elekter kätte saadakse tekib see pikk platoo ja lõpus kukkumise peal askeldatakse viimaste täbarate molekulide käest laengu kättesaamisega.
Sai vist piisavalt emotsionaal-padu-ebateaduslik :)
Arne
Kaevan veel korra vana teema üles. Tõe kriteerium pidavat praktika olema.
NiMh akud, 8 tk järjest, kaks sellist identset pakki paralleelselt läbi dioodide. Tulemuseks sain, et kahe paki pealt töötas mu seade 1.5h, aga kui üks pakk kontakti ei andnud, siis kõigest 15 minutit. Nagu isegi näete, matemaatika päris hästi ei klapi, aga mõningate tehniliste põhjuste tõttu polnud võimalik päris tilgatumaks neid akusid tõmmata ja pinge langemisel alla 9V lülitus seade välja. Lisaks oli veel läbi kolmanda dioodi paralleelselt välise toite pistik, kuhu vahepeal 10 NiMh järjest ühendasin. Lühikokkuvõtteks: töötas väga hästi see paralleelühendus. Mina olen rahul, et seda teed sai mindud.
NiMh akud, 8 tk järjest, kaks sellist identset pakki paralleelselt läbi dioodide. Tulemuseks sain, et kahe paki pealt töötas mu seade 1.5h, aga kui üks pakk kontakti ei andnud, siis kõigest 15 minutit. Nagu isegi näete, matemaatika päris hästi ei klapi, aga mõningate tehniliste põhjuste tõttu polnud võimalik päris tilgatumaks neid akusid tõmmata ja pinge langemisel alla 9V lülitus seade välja. Lisaks oli veel läbi kolmanda dioodi paralleelselt välise toite pistik, kuhu vahepeal 10 NiMh järjest ühendasin. Lühikokkuvõtteks: töötas väga hästi see paralleelühendus. Mina olen rahul, et seda teed sai mindud.
Joel
Kui sa nüüd tähelepanelikumalt uuesti loed, siis ma kirjutasin, et nende kahe identse pakiga oli paralleelis ka välise toite pesa, kuhu võis mida iganes lasta (laboris toiteplokist tavaliselt 12V, õues 10 NiMh järjest) ja käis ka väga ilusti. Toiteplokilt pinget reguleerides oli näha, et kui pinget vaikselt vähemaks keerasin, siis hakkas vool sujuvalt vähenema, ehk siis hakkasid akud ja toiteplokk paralleelselt tööle. Õues kui 10 NiMh küljes oli, käis nende pealt, kui ära võtsin, hakkas käima oma 2x8 NiMh pealt.Ropka wrote:siin ongi väike võlusõna: 2 identset pakki parelleelis
Joel