Algaja stabiilne kaldtüürideta lennuk.
Algaja stabiilne kaldtüürideta lennuk.
Jätkuks teemale http://forum.pistik.com/viewtopic.php?p=5683#5683
Olen alustamas Easy Stariga, vahtplastist algaja lennukiga. Muidu stabiilne, aga kui satub külje peale kaldesse, siis sealt väljatulek on vaevaline. Ja kui see juhtub madalal, siis tulemuseks on mööda maad veerev lennuk (tiib-nina-tiib-saba-tiib-...). Valus vaatepilt, aga tänusõnad materjalile, peale mitut juhtumit on olnud vaja ainult korra veidi liimi kasutada.
Siit küsimus: kas see ongi selliste algaja lennukite omadus, et pöördetüüriga külg-kaldest väljatoomine võtab aega? Või on tegu lennuki timmimise veaga (kaldumine toimub mõlemale poole, 70 g-ste tiibade korral on üks teisest 2 g raskem, lennuki raskuskese muidu paigas)? Või on mingit erilist juhtimisvõtet selle puhuks?
Kaldesse läheb lennuk, kui juhtub tulema tuulehoog küljelt ja see tõstab tuulepoolse tiiva ülesse (aerodünaamiliselt vist loogiline käitumine kaldustiivalise lennuki poolt).
Või ka siis, kui on tehtud juhtimisveana liiga järsk pööre.
Olen alustamas Easy Stariga, vahtplastist algaja lennukiga. Muidu stabiilne, aga kui satub külje peale kaldesse, siis sealt väljatulek on vaevaline. Ja kui see juhtub madalal, siis tulemuseks on mööda maad veerev lennuk (tiib-nina-tiib-saba-tiib-...). Valus vaatepilt, aga tänusõnad materjalile, peale mitut juhtumit on olnud vaja ainult korra veidi liimi kasutada.
Siit küsimus: kas see ongi selliste algaja lennukite omadus, et pöördetüüriga külg-kaldest väljatoomine võtab aega? Või on tegu lennuki timmimise veaga (kaldumine toimub mõlemale poole, 70 g-ste tiibade korral on üks teisest 2 g raskem, lennuki raskuskese muidu paigas)? Või on mingit erilist juhtimisvõtet selle puhuks?
Kaldesse läheb lennuk, kui juhtub tulema tuulehoog küljelt ja see tõstab tuulepoolse tiiva ülesse (aerodünaamiliselt vist loogiline käitumine kaldustiivalise lennuki poolt).
Või ka siis, kui on tehtud juhtimisveana liiga järsk pööre.
tuul on tuul. See ongi lendama õppimine. Sina pead välja mõtlema kuhu poole keerata või mis trikiga situatsioonist välja tulla.
Ise alustan kah sama lennukiga. Juba 6 lendu selja taga. Pole selliseid probleeme täheldanud nagu sul. Kui tuul on küljelt, siis keeran otse tuule sisse ja kui ei saa, siis keeran ringi. Kui ei keera välja, siis proovi keerates üles või alla lennata.
Mul on probleemiks pigem suure tuule korral nõrk mootor. Lennuk ei lenda vastu tuult ja siis on väga ebamugav lennata. Tuleb trikitada, et lennuk tagasi tuua.
Ise alustan kah sama lennukiga. Juba 6 lendu selja taga. Pole selliseid probleeme täheldanud nagu sul. Kui tuul on küljelt, siis keeran otse tuule sisse ja kui ei saa, siis keeran ringi. Kui ei keera välja, siis proovi keerates üles või alla lennata.
Mul on probleemiks pigem suure tuule korral nõrk mootor. Lennuk ei lenda vastu tuult ja siis on väga ebamugav lennata. Tuleb trikitada, et lennuk tagasi tuua.
Mootor ei olegi ehk nii nõrk,pane 11,1V LIPO aku ja kõik muutub paremuse poole,ka suurema tuulega on juhitavus palju parem.
Harjumaa-Tallinn-Harjumaa
Spectrum DX9 2,4G
FOX EPO Glider 2,3M
DISCUS CS 2,6M
PROXIMA II 2,8M
CONDOR 2,5M
VOLARE 230
ELIPSOID EVO 280
Hot Pepper 3D
Durafly™ HyperBipe 900mm EPO
Spectrum DX9 2,4G
FOX EPO Glider 2,3M
DISCUS CS 2,6M
PROXIMA II 2,8M
CONDOR 2,5M
VOLARE 230
ELIPSOID EVO 280
Hot Pepper 3D
Durafly™ HyperBipe 900mm EPO
ju tal siis on liiga nõrk mootor. Aga ta on ka mingis osas plaaner ja seega vist andestatav?
Teema algatajale niipalju, et vaata seal saab tagatiival mõlema trossi kinnitusi sissepoole viia ja siis hakkab rohkem keerama. Ja ettevaatust, hakkab ägedamalt keerama.
Ja muidugi vaata, et taga elevaator ei hakkaks vastu käima kui üles lükkad, tõstab uime pealt ära
Teema algatajale niipalju, et vaata seal saab tagatiival mõlema trossi kinnitusi sissepoole viia ja siis hakkab rohkem keerama. Ja ettevaatust, hakkab ägedamalt keerama.
Ja muidugi vaata, et taga elevaator ei hakkaks vastu käima kui üles lükkad, tõstab uime pealt ära
Täpselt nii ! Välja võtab, kui pöördetüürtüür ja selle käik on suur. Algaja laseb aga suure tundlikusega lennuki kergesti sügavpöörangusse ja edasi vastu maad. See on kompromiss, et keerab, aga vähe. Eks peab valima vaiksemat ilma. Õhtuti on samuti tavaliselt tuul vaibunud.kas see ongi selliste algaja lennukite omadus, et pöördetüüriga külg-kaldest väljatoomine võtab aega?
Kui käsi juba kindel võib tüüri suuremaks teha. Käik üle 40 kraadi ei peaks olema, õhuvooluse rebenemise ohu tõttu.
Olen samuti õnnelik EasyStari omanik möödunud aasta septembrist ja on piisavalt kogemusi, mida võin jagada.
Kuna mudel on suhteliselt kerge on ta suhteliselt aeglane lendaja. Tuul alates 5 m/s oleks algajale piir.
Ülesse keeratud tiivaotsad, väike pöördetüür ja mudeli kergus põhjustavad erilise tundlikkuse külgtuule suhtes. Püüa tõusta vähemalt 15m, enne kui tuulele “külje” pöörad, muidu on mats tõenäoline. Vaikse tuulega loomulikult probleeme pole.
Ise olen oma Staari tublisti “disaininud”. Olen liiminud kuuma liimiga tagant õhemaks hööveldatud männiliistud ninast sabani alla ja külgedele.
Mida see juurde annab? Esiteks hulgaliselt JÄIKUST, teiseks pisut kaalu, mis selle mudeli puhul paha ei tee.
Olen lisanud tiibadesse kaldetüürid, kuid huvitaval kombel on need oma 10-15 x suurema pindalaga veel tuimemad kui pöördetüür. Ilmselt mängib oma osa see, et need pole propi õhuvoolus ja mudel on aeglane.
Olen vahetanud ka mootori (on “kolmefaasine”), proovinud ka LiPo akusid – midagi revolutsioonilist need asjad lisanud pole.
Ega see nüüd mingi äkiline püss pole, tuimavõitu. Aga ega alustaja iga juhiseliigutus pruugi alati kõige õigem olla. Minu arvates kena kompromiss.
Kui on mingeid konkreetseid küsimusi – anna aga tulla.
PS. Easy Star on üks enimmüüdud mudeleid maailmas…
Kuna mudel on suhteliselt kerge on ta suhteliselt aeglane lendaja. Tuul alates 5 m/s oleks algajale piir.
Ülesse keeratud tiivaotsad, väike pöördetüür ja mudeli kergus põhjustavad erilise tundlikkuse külgtuule suhtes. Püüa tõusta vähemalt 15m, enne kui tuulele “külje” pöörad, muidu on mats tõenäoline. Vaikse tuulega loomulikult probleeme pole.
Ise olen oma Staari tublisti “disaininud”. Olen liiminud kuuma liimiga tagant õhemaks hööveldatud männiliistud ninast sabani alla ja külgedele.
Mida see juurde annab? Esiteks hulgaliselt JÄIKUST, teiseks pisut kaalu, mis selle mudeli puhul paha ei tee.
Olen lisanud tiibadesse kaldetüürid, kuid huvitaval kombel on need oma 10-15 x suurema pindalaga veel tuimemad kui pöördetüür. Ilmselt mängib oma osa see, et need pole propi õhuvoolus ja mudel on aeglane.
Olen vahetanud ka mootori (on “kolmefaasine”), proovinud ka LiPo akusid – midagi revolutsioonilist need asjad lisanud pole.
Ega see nüüd mingi äkiline püss pole, tuimavõitu. Aga ega alustaja iga juhiseliigutus pruugi alati kõige õigem olla. Minu arvates kena kompromiss.
Kui on mingeid konkreetseid küsimusi – anna aga tulla.
PS. Easy Star on üks enimmüüdud mudeleid maailmas…
Mismoodi see mootor seal kinni on? Ma sain valmis mudeli, kes ja kuidas kokku pani ei tea. Kas pean kogu lennuki pikkupidi pooleks tõmbama, liimist lahti?vana wrote:Olen vahetanud ka mootori (on “kolmefaasine”), proovinud ka LiPo akusid – midagi revolutsioonilist need asjad lisanud pole.
Niisama sikutades ei taha tulla.
Permax 400 on sisse liimitud. Kätte saada pole lihtne, urgitsesin peene otsaga skalpelliga lahti lõigates. Kerepooled jäta küll rahule.
Nagu mainisin, ei anna mootorivahetus oodatud efekti. Propi läbimõõt on piiratud, parema mootoriga saavutatud suurem pöörete arv tõmbab alla propi kasuteguri. Lennuaeg pikeneb sellegipoolest.
Mul on peal 3200p/V välisrootor, parim lennureziim on ca 30-40% gaasiga.
Tagantjärgi targana lisan, et optimaalne oleks sellisele propile ca 2200p/V ja 7V.
Nagu mainisin, ei anna mootorivahetus oodatud efekti. Propi läbimõõt on piiratud, parema mootoriga saavutatud suurem pöörete arv tõmbab alla propi kasuteguri. Lennuaeg pikeneb sellegipoolest.
Mul on peal 3200p/V välisrootor, parim lennureziim on ca 30-40% gaasiga.
Tagantjärgi targana lisan, et optimaalne oleks sellisele propile ca 2200p/V ja 7V.
Tuulega küll ei tasu sellist lennukit esialgu lennutada. Ise lendasin väiksema Graupner Tipsyga nädalavahetusel mõned esimesed lennud. Väikese külgtuulega oli tunne, et side on kadunud... aga selgus, et tuul oli nii tugev, et juhtimiskäsud lihtsalt ei mõjunud! Lisaks sellele on mul tüürikäigud tunduvalt suuremad pandud, kui soovitatakse... selline on vaikse ilma lennuk, vähemalt esialgu!
See soovitus on õige, et hoida koguaeg nina vastu tuult ja siis kiirelt allatuult ära keerata ja jälle vastu tuult. Külgtuules loobib meeletult ja õigem on ikkagi õhtuti lennutada, kuskil 17-18st läheb tihtipeale täiesti vaikseks.
See soovitus on õige, et hoida koguaeg nina vastu tuult ja siis kiirelt allatuult ära keerata ja jälle vastu tuult. Külgtuules loobib meeletult ja õigem on ikkagi õhtuti lennutada, kuskil 17-18st läheb tihtipeale täiesti vaikseks.
Lauri Laidna - www.pistik.com
ah mõtlesin seda, mida tähistatakse kV tähisega.vana wrote:Permax on alalisvoolu mootor, p/V kohta hästi ei anta.
Kas teised lennukid, mitte sellised plaaneri moodi on siis paremad? EasyStar'i kohta lugesin just, et kannatab rohkem tuult.lauri wrote:Tuulega küll ei tasu sellist lennukit esialgu lennutada. Ise lendasin väiksema Graupner Tipsyga nädalavahetusel [...] selline on vaikse ilma lennuk, vähemalt esialgu!
Infoks tulevastele Easy Stari ostjatele:
tellitud sai RR-set (koos regulaatori MULTIcont X-08 ja servodega).
Algselt lendasin 8 AA 2400mAh akuga, kuna need olid olemas. Lendas, aga raskelt. Suure sisetakistuse tõttu sain pingeks täiskoormusel ainult 6,3 V. Minnes üle 2-LiPo-le, tuli võimsust juurde ja akupinge täiskoormusel oli 7,3V.
Staatiline tõmme(tõuge) vastavalt :
8AA: 165g,
2 Lipo: 240 g.
Proovisin ka 3-st LiPot, aga pöördeid suurendades 250 g juures rakendus regulaatori ülekoormuskaitse. Seega sellise regulaatoriga pole kolmesel LiPol mõtet.
Lisaks tuleb LiPo jaoks lisada alarm liigse tühjenemise vastu, kuna regulaatori enda oma rakendub alles kusagil 5,3...5,5 V juures. ( http://www.rcgroups.com/forums/attachme ... tid=210702 detailid Oomipoest 35...45 kr) 87 dB-se piesopiniseja hääl on kosta üle mootorisumina. Suuremate kõrguste/kauguste jaoks, kus enam mootori häält ka ei kuule, peaks kasutama mootori väljalülijat. ( http://www.rcgroups.com/forums/showthre ... ge=1&pp=15 )
tellitud sai RR-set (koos regulaatori MULTIcont X-08 ja servodega).
Algselt lendasin 8 AA 2400mAh akuga, kuna need olid olemas. Lendas, aga raskelt. Suure sisetakistuse tõttu sain pingeks täiskoormusel ainult 6,3 V. Minnes üle 2-LiPo-le, tuli võimsust juurde ja akupinge täiskoormusel oli 7,3V.
Staatiline tõmme(tõuge) vastavalt :
8AA: 165g,
2 Lipo: 240 g.
Proovisin ka 3-st LiPot, aga pöördeid suurendades 250 g juures rakendus regulaatori ülekoormuskaitse. Seega sellise regulaatoriga pole kolmesel LiPol mõtet.
Lisaks tuleb LiPo jaoks lisada alarm liigse tühjenemise vastu, kuna regulaatori enda oma rakendub alles kusagil 5,3...5,5 V juures. ( http://www.rcgroups.com/forums/attachme ... tid=210702 detailid Oomipoest 35...45 kr) 87 dB-se piesopiniseja hääl on kosta üle mootorisumina. Suuremate kõrguste/kauguste jaoks, kus enam mootori häält ka ei kuule, peaks kasutama mootori väljalülijat. ( http://www.rcgroups.com/forums/showthre ... ge=1&pp=15 )
Algaja stabiilne kaldtüürideta lennuk (EasyStar)
Veidi kurvastav info, kuna seda mudelit valides oli üsna kaalukaks argumendiks, et see on oskuste lisandudes edasiarendatav.vana wrote:Olen lisanud tiibadesse kaldetüürid, kuid huvitaval kombel on need oma 10-15 x suurema pindalaga veel tuimemad kui pöördetüür. Ilmselt mängib oma osa see, et need pole propi õhuvoolus ja mudel on aeglane.
Olen vahetanud ka mootori (on “kolmefaasine”), proovinud ka LiPo akusid – midagi revolutsioonilist need asjad lisanud pole.
* Kas kaldetüüride lisamisel ka tiiva kuju muutsid? Ajasid 'kõrvad' sirgeks või lõikasid maha?
* Kui suured tegid kaldetüürid?
* Millist BL mootorit täpsemalt kasutasid ?
Vastupidi, EasyStar on edasiarendatav.
Kaldtüürid võid teha julgelt laiemad, 9g 1.2kG/m servo tõmbab igal juhul.
Minu mootor on vähe kiire, leian, et sobivaim väikesele propile oleks vahemik 1500-2000 p/V. 28mm diameeter, sobiks ka siserootor (inrunner), mida lihtsam paigutada.
Muuseas tola555 EStaril on mootor kinnitusega tahtud väga kenasti. Tule platsile, kui lennutame ja asi on selge.
Mingeid kõrvu pole kupeerinud, olen liiminud kuuma liimiga põhjale ja külgesele tagant õhenevad männiliistud. Soovitan Sinulegi.
Kaldtüürid võid teha julgelt laiemad, 9g 1.2kG/m servo tõmbab igal juhul.
Minu mootor on vähe kiire, leian, et sobivaim väikesele propile oleks vahemik 1500-2000 p/V. 28mm diameeter, sobiks ka siserootor (inrunner), mida lihtsam paigutada.
Muuseas tola555 EStaril on mootor kinnitusega tahtud väga kenasti. Tule platsile, kui lennutame ja asi on selge.
Mingeid kõrvu pole kupeerinud, olen liiminud kuuma liimiga põhjale ja külgesele tagant õhenevad männiliistud. Soovitan Sinulegi.