Talvine lend ja ESC (Laialivalgunud teema)

Andu · Post by **Andu** » Wed Jan 09, 2013 14:00

Inspireeris mind kirjutama järjekordne seik sellest, kuidas töötu üliõpilane oma lennukist ilma jäi.

Mõnda aega pärast kaotust leidsin, et ennast ei tohi süüdistada ja viga tuleb otsida kuskilt mujalt.
Loodetavasti leidsingi.

Mõnda aega tagasi avastasin, et Raptoril kipub üle mõistuse palju regusid läbi minema. Esimene lahendus oli ESC ümberpaigutada originaal kohast (kere seest) tiibade peale, kuna ilma jahutuseta kipuvad nad üle kuumenema. Kõik töötas suurepäraselt, kuni tulid külmad ilmad.

Tuleb välja, et kui lennata nagu filmis - põhjagaasiga (või mitte nii väga põhjaga) üle laia taevalaotuse, lähevad regud ka vabas õhus väga soojaks, mis tänu ümbritsevale kliimale tekitab mingi hetk regu katte alla kondentsi, mis hakkab oma elu elama ja elektroonika vahel ringi liikuma.

Igatahes soovitus teile
1) Uue regu puhul urgitsege kate ümbert ära ja eemaldage kivide radikas, nühkige nö. radikas (võimalusel asendada suuremaga ja ribidega) termopastast puhtaks ja vahetage see välja miski korralikuma termopasta vastu.
Pilt: http://swoc.freeiz.com/kaka/DSC_0585.jpg

2) Kuna üldiselt kipuvad ESCid pärinema siiski Hiinamaalt, siis ajage ka jootekolb kuumaks ja käige tähtsamad punktid üle, näiteks kondekad ja juhtmete kinnitused, muidu võib juhtuda nii, et kondekas jääb üks hetk lihtsalt kahe näpu vahele, nagu minul.
Pilt: http://swoc.freeiz.com/kaka/DSC_0586.jpg

3) Mida aga teeb kondents regu plaatide vahel: (ebaõnnestunud pilt)
Pilt: http://swoc.freeiz.com/kaka/DSC_0587.jpg
Fotol näha, kuidas kaks regu plaati on omavahel kokku sulanud ja kogu elektroonika suurema katte all maha põlenud.

4) Kondents tekib tänu regu ja kattematerjali väga suurele temperatuuride suhtelisele erinevusele + õhuniiskus (Jägala joa kohal on seda palju).
Selle vältimiseks on kaks võimalust
4.1) Ideaalne lahendus: Eemaldada ESCi originaal kate, originaal radikas kividelt, asendada see suurema radikaga, millel väljaulatuvad ribid ning kogu kupatus valada DIELEKTRIKUST silikoni (osad silikonid oskavad ka elektrit juhtida) nii, et välja jääksid ainult kondekad / nende otsad ja radika ribid, seega on kogu ülejäänud elektroonika välise vee ja muu jura eest kaitstud.
4.2) Eemaldada regu originaalkattelt üleliigsed osad: kate juhtmete kohalt ja teha kattesse radika kujuline auk - see tagab parema õhu läbivoolu ja omakorda ka tüünema jahutuse. Ei sobi, kui elektroonika asub väljaspool lennukit või on vihmale ja maandumisel lumele hästi kättesaadav. Kui regu jaoks on tehtud eraldi õhu kanal, siis kanali lõppu võiks panna väikse tüki marlit või sukka (vanemad olijad teavad küll, kuidas Jawale ja Ižile teha õhupuhastit). Antud katte alumisse serva tuleks kinnitada väike niidi / traadijupp, mis juhib läbi imbunud vee regust eemale. Antud olukorras tegemist vist vee pindpinevusega vms. Õhukanalite kohta nii palju, et kui on õhukanal, mis juhib jahedat osooni peale, peaks olema ka teine kanal, mis lennukist kuuma õhu välja uhab, muidu võib olla (Raptori puhul) sisemine ja välimine temperatuuride suhteline erinevus miski 40 kraadi (õues 0, lennukis 40).

Heihoo. Loodan, et kedagi aitas. Kui midagi ei sobi, siis info on mõnikord teretulnud.

Ja kui keegi leiab Jägala joast kaamera ja lennuki juppe või muud elektroonikat, andke palun teada.

PS! Jägala jukka ärge paljajalu minge, seal on hunnikus lante.

Oehh · Post by **Oehh** » Wed Jan 09, 2013 15:02

Andu wrote:Tuleb välja, et kui lennata nagu filmis - põhjagaasiga (või mitte nii väga põhjaga) üle laia taevalaotuse, lähevad regud ka vabas õhus väga soojaks, mis tänu ümbritsevale kliimale tekitab mingi hetk regu katte alla kondentsi, mis hakkab oma elu elama ja elektroonika vahel ringi liikuma.

Kui regud lähevad väga soojaks tuleb kasutada võimsamaid või kvaliteetsemaid regusi.

Välisõhust soojemale kehale ei teki kunagi kondentsi!
See kondents võib sinna tekkida ikkagi siis kui tood välistemperatuurini
mahajahtunud regu sooja tuppa või autosse.

Andu · Post by **Andu** » Wed Jan 09, 2013 15:12

Kujuta ette olukorda, kus lennuk lendab, regu läheb soojaks. Maandud, avad canopi, et vahetada aku ja väljas on ... -17kraadi. Uue akuga uuesti lendama, kinnise canopi all.

Õuest autosse / tuppa tekib ta momentaalselt ja väga palju - nõus.

Tehase poolt regu 25A, ise lendasin 40A reguga, kuna 25 tundus liiga nõrk ja vähe.

Oehh · Post by **Oehh** » Wed Jan 09, 2013 15:29

Andu wrote:Kujuta ette olukorda, kus lennuk lendab, regu läheb soojaks. Maandud, avad canopi, et vahetada aku ja väljas on ... -17kraadi. Uue akuga uuesti lendama, kinnise canopi all.

Tehase poolt regu 25A, ise lendasin 40A reguga, kuna 25 tundus liiga nõrk ja vähe.

Ei kujuta ette miks peaks -17kraadine välisõhk endast oluliselt soojemale regule kondentsi tekitama?
Kahtlustan endiselt, et kondents tekkis õuest tuppa tulles ja järgmiseks lennutamiseks oli juba oma töö teinud.

40A regu peaks küll jah sellisel juhul piisav olema...
Kas need regud mis järjest maha põlesid olid erinevad margid?

Andu · Post by **Andu** » Wed Jan 09, 2013 15:32

Jah.

Turnigy, Robbe?, DualSky ja originaal.
25A ei läinud mitte ainult külmema ilmaga.

Enne viimast lendu oli kolme - nelja päevane paus + 1 aku enne crashi tühjaks (sellega toimis kõik perfektselt)

Ropka · Post by **Ropka** » Wed Jan 09, 2013 17:18

kas -17ga on õhus nii palju niiskust, et see sul kuhugi kondenseerub?

Andu · Post by **Andu** » Wed Jan 09, 2013 22:07

Oleneb, kus lendad ja millega ja mis on delta t.

Andu · Post by **Andu** » Wed Jan 09, 2013 23:51

See oli nõuanne minu elust, praktikast ja kogemustest.

Ega mul on ükskõik, kas te seda nõu ka kuulda võtate.
Igast asjast saab vigu otsida ja norida, aga kui kõik enda teada hoiad ei ole sellest nagu kellelegi kasu.

Natukene 7. klassi füüsika õpikust ja googlest:

Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse.
Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkis muutub vedelikuks.
Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine).

Condensation is the change of the physical state of matter from gaseous phase into liquid phase, and is the reverse of vaporization.[1] When the transition happens from the gaseous phase into the solid phase directly, the change is called deposition.

Condensation is the formation of liquid drops of water from water vapor. It is the process which creates clouds, and so is necessary for rain and snow formation as well.

Condensation in the atmosphere usually occurs as a parcel of rising air expands and cools to the point where some of the water vapor molecules clump together faster than they are torn apart from their thermal energy.

A very important part of this process is the release of the latent heat of condensation. This is the heat that was absorbed when the water was originally evaporated from the surface of the Earth, a process which keeps the Earth's surface climate much cooler that it would otherwise be if there were no water.

The heat removed from the surface through evaporation is thereby released again higher up in the atmosphere when clouds form.

Another way in which condensation occurs is on hard surfaces, such as during the formation of dew. Water condensing on a glass of ice water, or on the inside of windows during winter, is the result of those glass surfaces' temperature cooling below the dewpoint of the air which is in contact with them.

Steam Heating Air or Gas Flow
ms = qg 60 ρg Cpg dtg / Ls (3)

where

ms = steam mass flow rate (lbs./hr.)

qg = volume flow gas (cubic feet per minute, cfm)

ρg = density of the gas (lb/ft3)

Cpg = specific gravity of the gas

dtg = temperature difference gas (oF)

Ls = latent heat steam (Btu/lb)

Steam Heating
ms = h / 960 (1)

where

ms = steam mass flow rate (lbs./hr.)

h = heat flow rate (Btu/hr.)

Steam Heating Liquid Flow
ms = ql 500 SGl Cpl dtl / Ls (2)

where

ms = steam mass flow rate (lbs./hr.)

ql = volume flow liquid (gallons per minute, gpm)

Cpl = specific heat capacity of the liquid (Btu/lb.oF)

SGl = specific gravity of the fluid

dtl = temperature difference liquid (oF)

Ls = latent heat steam (Btu/lb)

Oehh · Post by **Oehh** » Thu Jan 10, 2013 0:37

Andu wrote:Natukene 7. klassi füüsika õpikust ja googlest:

Kas Sa ise ikka oled läbi mõelnud ja aru saanud mis moodi see toimib?
Sa võid ju selles kõiges kindel olla aga kas aru ka oled saanud?

Stephen Hawking wrote:The greatest enemy of knowledge is not ignrance, it is the illusion of knowledge.

Andu · Post by **Andu** » Thu Jan 10, 2013 0:39

Stephen Hawking on matemaatika TEOREETIK ja ta võib ükskõik mida kirjutada - kõik usuvad.

Olen läbi mõelnud, katsetanud ja kahetsenud.

Oehh · Post by **Oehh** » Thu Jan 10, 2013 0:45

Ok.

Mis siin ikka vaielda. Selge see, et kui on lihtne võimalus oma regu kondentsi vastu kaitsta siis kahju need mõned lisagrammid ilmselt ei tee.

Tulgu see kondents sinna kust iganes - tõrjuma teda peab.

tikka · Post by **tikka** » Thu Jan 10, 2013 1:32

Andu wrote:See oli nõuanne minu elust, praktikast ja kogemustest.

Ega mul on ükskõik, kas te seda nõu ka kuulda võtate.
Igast asjast saab vigu otsida ja norida, aga kui kõik enda teada hoiad ei ole sellest nagu kellelegi kasu.

Enne regulaatorite modifitseerimise kallale asumist soovitan osta vattmeetri, sest siis ei pea enam pimedas kobama ja näeb kohe, kas süsteem töötab piirides. Mida rohkem on lennukis elektroonikat, seda olulisem on jahutus. See peaks olema eriti oluline FPV lennukite puhul, sest ka videosignaali saatja tekitab arvestataval hulgal soojust. Keres olevatel jahutusavadel tehakse väljavoolu avad üldjuhul kaks korda suuremad sissevõtu omadest. Kui jahutus on probleemiks, tasub mõelda ka kerest väljaulatuvate radiaatorite peale, nagu siin:http://rcdon.com/html/the_sail-cam_project3.html. Regulaatori jaoks on kõige koormavam ca 75% gaasiga lendamine.

Niiskus võib sattuda mudeli elektroonikale mitmel moel. Kondents ei teki tänu regu ja kattematerjali väga suurele temperatuuride suhtelisele erinevusele lennus, pigem toimib sellisel juhul hoopis regulaatori kuivatamine. Soe ESC tõstab välisõhu temperatuuri ja see alandab õhu suhtelist niiskust ehk see muutub kuivemaks. Erinevalt planeedist Maa ei anna regu õhule niiskust juurde. Külm kate alandab soojendatud õhu temperatuuri, aga veepiiskade tekkeks peaks seda jahutama allapoole välisõhu temperatuuri, sest õhk niiskust kusagilt juurde ei saa. Kondents võiks tekkida ka rõhu alanedes, aga vaevalt mudeli juures sellist düüsi kuskil moodustub.

Probleemid tekivad tõenäoliselt siis, kui lennatakse niiskes õhus (lume-/vihmasadu, udu, pilved, veepinna auramine) või satub vett lennukile maandumisel. Muidugi ka külma mudeli tuppa viimisel nagu Oehh kirjutas. Pärast külma või niiske ilmaga lennutamist lasen alati lennukil ja muul elektroonikal toas vähemalt 24h kuivada enne karpi tagasi panekut.

Andu · Post by **Andu** » Thu Jan 10, 2013 1:38

Tänan sind põhjaliku selgituse ja vastuse eest.

Nagu sa kirjutasid: regu pigem kuivatab õhku e. alandab niiskuse taset.
Õhk läheb sisse, on niiske ja jahe, tuleb välja, on kuivem ja soojem.

Mõeldes natukene, tekkis küsimus, et kuhu see niiskus siis kaob? Sisse ta ju tuleb, välja ei lähe.

tikka · Post by **tikka** » Thu Jan 10, 2013 1:42

Andu wrote:Mõeldes natukene, tekkis küsimus, et kuhu see niiskus siis kaob? Sisse ta ju tuleb, välja ei lähe.

Läheb ju välja. Sisse tuleb külmem ja niiskem õhk ning välja läheb soojem ja kuivem. Soojem õhk on kuivem, sest soojema temperatuuriga õhk mahutab rohkem niiskust. Niiskuse hulk jääb kogu aeg samaks.

Andu · Post by **Andu** » Thu Jan 10, 2013 1:48

Ehk siis regu jahutuselt välja minev kanal töötab ka juskui edasi tõukava jõuga, sest õhu paisudes keres surve suureneb?

Igatahes su vastus tundub loogiline ja ümberlükkamatu.

Saan õigesti aru, et soojemas õhus on sama niiskus jaotunud lihtsalt suuremale osale?
Ja kas siis ei juhtu midagi, kui paneme sooja ruumi, täis laiale alale jaotunud niisket õhku, kuuma detaili?

Oehh · Post by **Oehh** » Thu Jan 10, 2013 2:11

tikka wrote:Läheb ju välja. Sisse tuleb külmem ja niiskem õhk ning välja läheb soojem ja kuivem. Soojem õhk on kuivem, sest soojema temperatuuriga õhk mahutab rohkem niiskust. Niiskuse hulk jääb kogu aeg samaks.

Kui sisse tuleb külmem õhk mis mahutab vähem niiskust kui soe õhk...
siis regulaatoris sees, õhk soojeneb ja väljudes suudab endaga kaasa kanda rohkem niiskust kui sinna külma õhuga sisse tuli.

Regu soojenemisest ja õhu kütmisest peaks tema niiskus järjest vähenema .

tikka sõnastus oli ka mulle esmapilgul pisut segane

aga siiski ikkagi täitsa tõene väide

Oehh · Post by **Oehh** » Thu Jan 10, 2013 2:34

Andu wrote:Ja kas siis ei juhtu midagi, kui paneme sooja ruumi, täis laiale alale jaotunud niisket õhku, kuuma detaili?

Juhtub küll

See kuum detail hakkab kiiresti soojendama teda ümbritsevad õhku.

Kui see soe õhk, kuhu viidi temast kuumem detail, oli seni nii kõrge temperaturiga, et suutis endas siduda veeauru -
- siis soojemalt kehalt lisasoojust saades on ta võimeline veelgi rohkem niiskust eneses hoidma.
Ehk kui soojendaval kehal juhtus olema kondenseerunud vett - siis soojenev õhk võtab ka selle (või vähemalt osa temast) enesesse.
Selle käigus soe keha (ESC) annab ära oma siseenergijat ja ühtlasi jahtub selle käigus.

Ja ESC kipub lõpuks kuivale jääma

Andu · Post by **Andu** » Thu Jan 10, 2013 2:44

Kui ma ükskord ärkvel olen korralikult, lükkan ümber

.
Mulle ei meeldi, kui mu teooria paika ei pea - siis ma pean uut põhjust hakkama otsima kõigele.

Oehh · Post by **Oehh** » Thu Jan 10, 2013 2:54

Väike OT siia veel lisaks

Ma ka ise veidi eksisin ...
aga täiesti tasuta kasutav ÕS

http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kondenseeruma&F=M

Ehk siis pange omale "bookmarki" või kuhu iganes...

Kui ikka tekib kahtlus kuidas midagi grammatika regude kohaselt kirjutada siis abiks.

trebla · Post by **trebla** » Thu Jan 10, 2013 12:12

On olemas absoluutne niiskus ja suhteline niiskus. Absoluutne niiskus näitab keskonna veeauru sisaldust ja ei arvesta temperatuuri. Suhteline niiskus näitab keskkonna võimet absorbeerida niiskust ja on sõltuvuses temperatuurist. Külm õhk suudab vähem niiskust absorbeerida kui soe õhk. Kui suletud süsteemis külma õhku soojendada, siis väheneb tema suhteline niiskus, absoluutne niiskus jääb samaks.
Kondensatsiooni tekkimise seisukohalt on suhtelise õhuniiskuse jälgimine olulisem. Näiteks poes müüdavad õhukuivatid imevad õhu sisse läbi jahutuselemendi, kus tekib kondensatsioon ja puhutakse nüüd juba vähem absoluutset niiskust sisaldav õhk läbi soojendusradika välja, seejuures vähendades õhu suhtelist niiskust veelgi (soojendades).
Kuumal suvepäeval jaheda keldri aknaid avades on keldri õhuniiskus varsti 90%, aitab ainult hea tuuletõmbe tekitamine (läbipuhuv soe õhk ei jõua maha jahtuda ning viib ülearuse niiskuse kaasa).
Kui ma soojast toast võtan lennuki ja lähen sellega külma ilmaga lendama siis ei teki seal mingit kondensatsiooni kuna regu on soojem kui ümbritsev keskkond ning järelikult vähendab enda ümber suhtelist niiskust. Sama toimub lennu ajal, kui regu soojeneb töötades. Vastupidi on aga siis, kui sa läbikülmanud lennuki sooja tuppa tood, regu ümber suureneb suhteline õhuniiskus ning tekib õhku enam mitte mahtuva vee kondenseerumine.
Tegin kunagi endale õhukuivatamise asja selgeks kuna mul on tööruum keldris ja pidev probleem niiskusega. Sain igatahes selle 90% pealt 45% peale, nii et see teooria toimib

AndresO · Post by **AndresO** » Thu Jan 10, 2013 16:06

Niiskuse tekkimine talvel soojale pinnale on äkki hoopis teine põhjus kui kondenseerumine.
Nagu aru sain oli tegemist Jägala joaga ja temperatuur -17. Sellisel juhul on õhk jääkristalle täis.

Äkki soe pind sulatab kristallid üles, need kleepuvad pinnale ja hakkavad omakorda uusi kristalle püüdma.
Kui pind on liiga soe, siis see vesi peaks jälle aurustuma.
Õhu liikumise kiirus mängib ehk ka rolli.

Talvel lumesajus, kui auto tuuleklaas on soe, siis seistes lumehelbed sulavad sellel veeks. Aga juba teatud auto kiirusel need enam klaasile ei jää, vaid libisevad koos õhuvooluga üle auto.

Oehh · Post by **Oehh** » Thu Jan 10, 2013 21:17

AndresO wrote:Niiskuse tekkimine talvel soojale pinnale on äkki hoopis teine põhjus kui kondenseerumine.
Nagu aru sain oli tegemist Jägala joaga ja temperatuur -17. Sellisel juhul on õhk jääkristalle täis.

Äkki soe pind sulatab kristallid üles, need kleepuvad pinnale ja hakkavad omakorda uusi kristalle püüdma.

Selles jutus võib küll iva olla.

Mõtlesin ka ise selle peale aga sellisel juhul on regu kerest välja viimine ilmselt vale.
Keresse sisse peaks neid jääkristalle ikka oluliselt vähem sattuma.

[J] · Post by **[J]** » Fri Jan 11, 2013 0:38

Laeva- ja paadimeestel on vee ja niiskuse üleküllus. Niipalju kui nende heade firmade toodetud ESC-sid näinud olen on regud olnud väga tugevalt korraliku lakiga üle lakitud. Sinna niiskus lühiseid korraldama naljalt ei pääse.
Hiina odavate regude puhul sellise lisakuluga ennast ei vaevata, hea kui tinagi pulki plaadil jaksab hoida.