Tuuletunnel ?
Tuuletunnel ?
Kas keegi teab, kas Eestis on tuuletunnelit mudellennukite aerodünaamika testimiseks?
Mudellennuk on aerodünaamiliselt piisavalt lihtne, et seda saab põhitõdede ja üpris lihtsate arvutuste abil optimeerida. Kui sa laua taga välja arvutatavad parameetrid paika paned, muutub tuuletunneli kasutamine praktiliselt mõttetuks. See töö on kõik aastate jooksul tuuletunnelites ära tehtud ja suht lihtsalt kättesaadavaks tehtud. Piisab laua taga arvutamisest, et asjad üpiris paika saada. Ma usun, et ka siit foorumist leiab reaalselt know-how'd ning oskust asjaga tegeleda. Ise tuuletunnelis testimine on päris rohujuuretasandile laskumine. F1 meeskonnad jne testivad oma asju tuuletunnelites, kuna tegutsevad väga piiratud reeglite tingimustes ja iga väike parandus on kulda väärt. Sul ju käed vabamad ja pole aerodünaamikast seda viimast võtta vaja.
- Tuuletunnelite kohta võid lähemalt uurida näiteks siit http://issuu.com/magazineproduction/doc ... 2010_ezine
- Mudellennukitel vaja minev aerodünaamika on ammu-ammu järgi katsetatud ja kirja pandud. Selleks pole vaja hakata ise katseid läbi viima. Näiteks - http://www.youtube.com/watch?v=bOWBK3jxOlA
Vabanda, kui veidi teemast mööda läksin oma jutuga, aga ei kujuta ju 100% täpselt ette mis seisus sa projektiga hetkel oled. Minu arusaama järgi on esimene samm nn energiasäästuks reeglina propultion-süsteem. Seal ju kaod kõige suuremad aa ka selle optimeerimiseks pole vaja tuuletunnelisse testima minna. Lennuki lift/drag suhte väike parandamine on juba päris peen tegevus.
- Tuuletunnelite kohta võid lähemalt uurida näiteks siit http://issuu.com/magazineproduction/doc ... 2010_ezine
- Mudellennukitel vaja minev aerodünaamika on ammu-ammu järgi katsetatud ja kirja pandud. Selleks pole vaja hakata ise katseid läbi viima. Näiteks - http://www.youtube.com/watch?v=bOWBK3jxOlA
Vabanda, kui veidi teemast mööda läksin oma jutuga, aga ei kujuta ju 100% täpselt ette mis seisus sa projektiga hetkel oled. Minu arusaama järgi on esimene samm nn energiasäästuks reeglina propultion-süsteem. Seal ju kaod kõige suuremad aa ka selle optimeerimiseks pole vaja tuuletunnelisse testima minna. Lennuki lift/drag suhte väike parandamine on juba päris peen tegevus.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Koos tunneliga lootsin leida ka asjalike nõuandeid.
Väga ootan oma projekti uut kaastööd.
Nõuanded veebilinkide postitamise stiilis on ka vahest abiks olnud, kuid ei asenda vahetut kaasa mõtlemist ja veelgi parem, kaasa tegutsemist.
Nagu varem kirjutasin, tahan saavutada paremat lennu kestvust oma konsepti raamides. Milledest 2 kõige olulisemat märksõna on: kiirus ja pakitavus.
PS! Sain ka väljaspool seda foorumit küllalt usaldusväärsest allikast teada, et Eestis usaldusväärset tuuletunnelit ei ole. Seega teema on ammendunud. Kuid üleskutse Vaatlusdrooni projektis kaasa lüüa jääb alles.
Väga ootan oma projekti uut kaastööd.
Nõuanded veebilinkide postitamise stiilis on ka vahest abiks olnud, kuid ei asenda vahetut kaasa mõtlemist ja veelgi parem, kaasa tegutsemist.
Nagu varem kirjutasin, tahan saavutada paremat lennu kestvust oma konsepti raamides. Milledest 2 kõige olulisemat märksõna on: kiirus ja pakitavus.
PS! Sain ka väljaspool seda foorumit küllalt usaldusväärsest allikast teada, et Eestis usaldusväärset tuuletunnelit ei ole. Seega teema on ammendunud. Kuid üleskutse Vaatlusdrooni projektis kaasa lüüa jääb alles.
Möllan hetkel ise ühe koolitöö raames sellise programmiga, nagu XFLR 5. Tegu on Mark Drela poolt tehtud x-foil'i rakendava, kuid kena kasutajaliidesega programmiga, milles saad läbi mängida lõputult palju erinevaid konfiguratsioone ja olukordi.
Mõned minu poolsed mõtted:
Pikem lennu kestvus eeldab effektiivsemat tiiba. Effektiivseim tiib on lõpmatult pikk ja lõpmatult kitsas (a'la purilennukid). Pikk tiib on enamasti aga keerulisemalt pakitav. Selleks, et saada lühemast tiivast tulenvat suuremat induktiivtakistust väiksemaks on lahenduseks nt wingletid, mis mõjutavad samuti pakitavust.
Saavutamaks suuremat kiirust, võiks teha tiivaprofiili muudetavaks ehk terve tagaserva ulatuses paiknevad juhtpinnad, mida vastavalt lennurežiimile liigutada saab.
Ühesõnaga väga väga palju mänguruumi.
Mõned minu poolsed mõtted:
Pikem lennu kestvus eeldab effektiivsemat tiiba. Effektiivseim tiib on lõpmatult pikk ja lõpmatult kitsas (a'la purilennukid). Pikk tiib on enamasti aga keerulisemalt pakitav. Selleks, et saada lühemast tiivast tulenvat suuremat induktiivtakistust väiksemaks on lahenduseks nt wingletid, mis mõjutavad samuti pakitavust.
Saavutamaks suuremat kiirust, võiks teha tiivaprofiili muudetavaks ehk terve tagaserva ulatuses paiknevad juhtpinnad, mida vastavalt lennurežiimile liigutada saab.
Ühesõnaga väga väga palju mänguruumi.
Väike teemaarendus - kas meil näiteks mõne ülikooli juures CFD võimekust koos teadmistega ei ole? Sealt suunalt annaks ehk ka kaastööd leida.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Kõikse asjakohasem asutus võiks justkui Eesti Lennuakadeemia olla. Kuid, et siiani pole teadusarendusele väga suurt rõhku pandud (olukord on vaikselt muutumas), on ka cfd ja muu disaini juurde kuuluva õpetamisega nii nagu on.
Teine koht on kindlasti TTÜ - kuivõrd seal õhule ja gaasidele keskendutud on, ei tea rääkida.
Teine koht on kindlasti TTÜ - kuivõrd seal õhule ja gaasidele keskendutud on, ei tea rääkida.