Servode tõmblemine toite pealelülimisel
Servode tõmblemine toite pealelülimisel
Kas on normaalne, et servo tõmbleb mudelile toite pealelülimisel?
Kui saatja on väljas, siis on ühesuunaline liikumisulatus 60...90 kraadi või isegi rohkem ja kahe järjestikuse lülimise korral on liikumine tihti samasuunaline ja seega nurgad summeeruvad ning see võib olla hävituslik servole endale või juhitavale tüürile.
Kui saatja on eelnevalt sisselülitatud, siis liigub servo kiiresti edasi-tagasi nii 10...30 kraadi ulatuses.
Asi ilmneb Robbe FS 60 servodega. Kui vastuvõtja samas pesas on Multiplexi Tiny-S, siis see on ilusti rahulik. Sõltumata sellest, kas saatja oli sees või mitte.
Kui saatja on väljas, siis on ühesuunaline liikumisulatus 60...90 kraadi või isegi rohkem ja kahe järjestikuse lülimise korral on liikumine tihti samasuunaline ja seega nurgad summeeruvad ning see võib olla hävituslik servole endale või juhitavale tüürile.
Kui saatja on eelnevalt sisselülitatud, siis liigub servo kiiresti edasi-tagasi nii 10...30 kraadi ulatuses.
Asi ilmneb Robbe FS 60 servodega. Kui vastuvõtja samas pesas on Multiplexi Tiny-S, siis see on ilusti rahulik. Sõltumata sellest, kas saatja oli sees või mitte.
Üldiselt tõmblevad kõik analoogvastuvõtjad sisselülimisel,kui palju,see sõltub vastuvõtja ja servode hinnaklassist,seega ei ole selles midagi koledat ega üleloomulikku.Alati lülitatakse sisse saatja,ja siis alles vastuvõtja,minuarust oli see isegi mingis kasutusjuhendis kirjas ja hoiatusega,et kui vastupidi teed,siis on see kuidagi vastuvõtjale kahjulik.Seega analoogvastuvõtja puhul ei tohiks saatjat välja lülitada,et vaadata kuidas servod tõmblevad-nad igal juhul teevad seda.
Vähe teine on olukord digitaalvastuvõtjaga - see ei kõssagi,kui ei ole signaali ja säilitab olukorra 0.5 sek jooksul ja kui ei ole muutusi siis nii jääbki..Ka lennu ajal,kui signaal mingil põhjusel ära kaob,säilitab saatja servode viimase asendi,või läheb varem programmeeritud failsafe asendisse.
Sealt ka vastuvõtjate erinevus - kui mudelil on analoogvastuvõtja ja signaal õhus nõrgeneb,hakkab lennuk visklema aga digitaalvastuvõtja puhul jääb ta hoopis rahulikuks.Tavaolukorras lendava mudeli puhul on soovitav analoogvastuvõtja,kuna ta on odavam ja annab märku,kui signaaliga on mingeid probleeme,digitaalset vastuvõtjat tuleb kasutada mudelitel,kus on võimalikud tugevad raadiohäired (bensumootor,helikopterid) või on oht,et lennuk lendab kaugemale,kui saatja küünib (suured plaanerid).
Vähe teine on olukord digitaalvastuvõtjaga - see ei kõssagi,kui ei ole signaali ja säilitab olukorra 0.5 sek jooksul ja kui ei ole muutusi siis nii jääbki..Ka lennu ajal,kui signaal mingil põhjusel ära kaob,säilitab saatja servode viimase asendi,või läheb varem programmeeritud failsafe asendisse.
Sealt ka vastuvõtjate erinevus - kui mudelil on analoogvastuvõtja ja signaal õhus nõrgeneb,hakkab lennuk visklema aga digitaalvastuvõtja puhul jääb ta hoopis rahulikuks.Tavaolukorras lendava mudeli puhul on soovitav analoogvastuvõtja,kuna ta on odavam ja annab märku,kui signaaliga on mingeid probleeme,digitaalset vastuvõtjat tuleb kasutada mudelitel,kus on võimalikud tugevad raadiohäired (bensumootor,helikopterid) või on oht,et lennuk lendab kaugemale,kui saatja küünib (suured plaanerid).
See servo liikumine on sellise servo omapära (õigem ehk konst. viga). Usun, et samuti käitub see servo ka ilma vastuvõtjata talle toidet peale andes.
Kui ESC nii tobu oleks võib juba endalgi halvasti minna.
Saatja tuleb kõige selle pärast alati enne vastuvõtjat sisse lülitada.
PCM-i puhul liigub servo ainult õige kodeeringu korral ja mingi häire seda seepärast liigutada ei saa.
Mina saan servo vastuvõtjat lülitades (saatjata) sümboolselt liikuma ehk umbes 10-ndal lülitamisel (PCM).
Kui ESC nii tobu oleks võib juba endalgi halvasti minna.
Saatja tuleb kõige selle pärast alati enne vastuvõtjat sisse lülitada.
PCM-i puhul liigub servo ainult õige kodeeringu korral ja mingi häire seda seepärast liigutada ei saa.
Mina saan servo vastuvõtjat lülitades (saatjata) sümboolselt liikuma ehk umbes 10-ndal lülitamisel (PCM).
Kas rahval on kogemusi ka teiste sellise 'kaasasündind veaga' servodega samast hinnaklassist (~15 EURi) ?[J] wrote:See servo liikumine on sellise servo omapära (õigem ehk konst. viga).
Ei taha teist korda samasse ämbrisse astuda. Üks servo tegi juba oma viimase (ülejõukäiva) tõmbluse ning andis otsad.
Ja küsin ka teisipidi: millised sellise hinnaklassi servod kaaluga <10g ei tõmble sisselülimisel?
Edit: kaaluvahemik täpsemalt 8...10 g
Last edited by AndresO on Wed May 23, 2007 12:45, edited 1 time in total.
See teistpidi küsimine on minu meelest õigem. Tavaliselt töötavad Futaba, Graupner/JR, Dymondi, Hiteci jne. servod.
Servo on lennuriista säilimisel oluline osa ja siin on kokkuhoiupoliiitika küsitava väärtusega.
Kopteritel testitud ja kindlasti kasutatavad on Hiteci HS-56, HS65. Veel Graupner/JR C261. Palju kasutatakse HS-55. Ise kasutan G/JR DS-281 ja HS65.
Mina pole tahtnud palju alla 10 grammi minna, sest paar grammi lennus pole tuntav, aga 50% servo küljest puudu (5 grammine servo) on tuntav küll.
Eks teised täiendavad nimekirja edasi.
Servo on lennuriista säilimisel oluline osa ja siin on kokkuhoiupoliiitika küsitava väärtusega.
Kopteritel testitud ja kindlasti kasutatavad on Hiteci HS-56, HS65. Veel Graupner/JR C261. Palju kasutatakse HS-55. Ise kasutan G/JR DS-281 ja HS65.
Mina pole tahtnud palju alla 10 grammi minna, sest paar grammi lennus pole tuntav, aga 50% servo küljest puudu (5 grammine servo) on tuntav küll.
Eks teised täiendavad nimekirja edasi.
-
- Posts: 258
- Joined: Tue Aug 02, 2005 9:45
- Location: Tartu
Ma arvan, et siin on oluline vastuvõtja + servo kombo. Ise olen kasutanud kolme vastuvõtjat - Hitec AM 40Mhz, Act Europe 6-kanaliga FM ja Schulze 835. Servosid on olnud Hitec HS55, Futaba 3107, Dymond D60, Sanwa SX-091, Simprop SES170 (kõik sinna sinu kaaluklassi) ja kõik nad on saatja sisselülitamisel tõmmelnud. Alati. Samas - see tõmblus on kerge +-10 kraadi, mitte selline suitsidiaalne. Ise lülitan alati saatja enne sisse ja väljasoleva saatjaga reaktsiooni ei oska kirjeldada.
Arne
Arne
PCM ja FM vastuvõtjad erinevad lülitushüplemise suhtes põhimõtteliselt omavahel.
PCM korral võtavad servod oma saatjast etteantud asendi ja see on ka praktiliselt kõik. Järgmisel lülitusel on juba vaikus.
Minu juttude aluseks on Futaba PCM-i käitumine. Võimalik, et olemas on ka mingid "Uugametsa hiinakad" PCM-id, mis üldse ei taha käia.
Tegemist on mul ikka suht korraliku vastuvõtjaga SMC-14 ja saatjaks MX-12.
Kusjuures nagu esimeses jutus mainitud, Multiplexi servod (küll 2x suuremast kaalukategooriast) on sellega ilusti rahulikud, ka siis kui saatjat pole veel sisse lülinud.
Ehk on siis tõesti nii, et neil kergematel servodel on millegi arvelt kokku hoitud ja seetõttu tõmblevadki ja sellega peab leppima ning vaatama, et servod saaksid kogu oma ulatuses vabalt liikuda.
Kusjuures nagu esimeses jutus mainitud, Multiplexi servod (küll 2x suuremast kaalukategooriast) on sellega ilusti rahulikud, ka siis kui saatjat pole veel sisse lülinud.
Ehk on siis tõesti nii, et neil kergematel servodel on millegi arvelt kokku hoitud ja seetõttu tõmblevadki ja sellega peab leppima ning vaatama, et servod saaksid kogu oma ulatuses vabalt liikuda.
Krm, kui see nii lihtne oleks. Isiklik kogemus jälle selline, et ka vastuvõtjavahetus võib päästa. Tundub ka sõltuma kanalist, mille taha servo on ühendatud.AndresO wrote: ... Ehk on siis tõesti nii, et neil kergematel servodel on millegi arvelt kokku hoitud ja seetõttu tõmblevadki...
Algselt simpropi scan7 taga olnud mikroservodest 2 neljast tegid päris korraliku hüppe (kusjuures etteennustatava), kaks käitusid rahulikult. Peale vastuvõtja vahetust miski Hitech'i 8-kanalise vastu servod küll toite sisselülimisel võbelevad (peamiselt heliefektina tajutavalt), kuid see on ikka *tunduvalt* rahumeelsem käitumine.
Veel kord, et PCM ja FM on eri maailmad. PCM-il vastuvõtja dekoodrist servosse valesid impulsse ei jõua ja servod häirete tõttu iial ei tõmble. Tõenäosus, et mingi häire koodiga kokku klapib on olematu. Täiuslikumatel süsteemidel on isegi veaparandus kasutusel. Üks on digitaalne, teine analoogsüsteem.
PCM vastuvõtjas töötleb signaali mikroprotsessor, tava FM-il jagab mingi kiip suvalisi impulsipakke kanalitesse, ka häireid.
PCM vastuvõtjas töötleb signaali mikroprotsessor, tava FM-il jagab mingi kiip suvalisi impulsipakke kanalitesse, ka häireid.
Välja arvatud sel ajal kui see PCM vastuvõtja käivitub. Siirdeprotsessid toite pealetulemisel ei ole kunagi hetkelised. Kui servo "boodib" kiiremini kui vastuvõtja ja vastuvõtja väljundis ei ole mõistliku signaali siis võib servo lollusi teha.
Näiteks - on mikroprotsessorvastuvõtjaid millel ei ole väljundis mingitel tingimustel üldse pulsse. Ja on servosid kes arvavad, et see tähendab eriti ühes ääres olemist.
Arne
Näiteks - on mikroprotsessorvastuvõtjaid millel ei ole väljundis mingitel tingimustel üldse pulsse. Ja on servosid kes arvavad, et see tähendab eriti ühes ääres olemist.
Arne
FM vastuvõtja puhul sõltub tõepoolest. Häired satuvad kõige tihedamini 1. kanalisse., sest impulsipaki 1 impulss suunatakse "loendurist" 1. kanalisse, 2. teise jne. Seega suvaline krõps eetris läheb 1 kanali servole. "Mitmekrõpsulisest" häirepakist jätkub mitmele servole jne.Tundub ka sõltuma kanalist, mille taha servo on ühendatud
Mõni firma on seetõttu koguni 1 kanali teinud viimaseks, kuhu tihti servot ei tulegi ja mis on lihtsalt tagavaraks jäänud.
Mis servodesse puutub, siis servosignaal pole kõigil firmadel täpselt ühesugune ja neid päris pimesi suvalise aparatuuri järgi panna ei saa.
Seepärast on Arne märkus hea meeldetuletus.