Mudelite lennutamist puudutav regulatsioon
Mudelite lennutamist puudutav regulatsioon
Hei,
Olen natukene uurinud kas ja kuidas täna lennuamet mudelistidega üheskoos õhuruumi soovib jagada ning sain suhteliset ammendava vastuse, mis ka teistele huvi võib pakkuda:
-------------------
Nagu sai eile telefoni teel räägitud, edastan teile infot seadusandluse, õhuruumi ning ka protseduuri kohta. Vabandan, kui see teema kuskilt läbi käinud on, aga ilmselt ei jookse kordamine ka mööda külge maha.
Seadusandlus:
Kuigi täna Lennureeglid (MKM määrus nr 61) §15 lubavad mehitamata õhusõidukeid lennutada ilma loata kuni kõrguseni 500 jalga (~152m), ei tohi seda siiski teha kontrollitavas õhuruumis, milles lendavatele õhusõidukitele laieneb §52 toodud nõuded. Näitena on Tallinna lähiala (CTR) õhuruumi klass C. Nõuded õhuruumi klassile C leiate §52 lg 5 „klass C õhuruumi VFR (visuaallennureeglid) lendudele kehtivad nõuded ja seal osutatavad teenused“.
Info õhuruumi kohta:
Saadan teile lingi, kust leiate lennundusteabekogumiku AIP (http://aim.eans.ee/index.php?option=com ... =2&lang=et )
Valige sealt „kehtiv eAIP“. Tegu elektroonilise lennundusteabekogumikuga.
Osas 3 (AD) toodud lennuväljade alt (nt EETN Lennart Meri Tallinn) valige AD 2.24 ning sealt VAC (Visual Approach Chart) kaart, ehk siis visuaallähenemiskaart. Kaardi peal on katkendliku joonega toodud CTR (Control Zone – kontrollitav õhuruum, mis ulatub maa- või veepinnast kuni määratud piirkõrguseni) ala, mis algab maapinnast kõrguseni 1700 jalga (518m umbes).
Samamoodi saate tutvuda kõikide teiste lennundusteabekogumikus toodud lennuväljade lähialadega – CTRega.
Teine variant on saadetud lingilt valida vasakult „IAIP“ alt valik „VFR kaart“, millel on toodud Eesti õhuruum maapinnast kuni kõrguseni FL95 (ehk siis lennutasandini 95 – 9500 jalga, umbes 2900m). Sellelt saate näha terve Eesti õhuruumi ulatuses erinevaid õhuruumi osasid.
Kuidas edasi:
Kui kasutate mehitamata õhusõidukit väljaspool kontrollitavat õhuruumi ning kõrguseni 500 jalga, siis ei ole kooskõlastust ning luba vaja.
Kui aga on soov läbi viia mehitamata õhusõiduki lend kontrollitavas õhuruumis, on protseduur järgmine:
- Teie edastate soovitatavalt vähemalt 7 päeva ette taotluse lennu läbiviimiseks kontrollitud õhuruumis saates meile alljärgneva info Lennuameti üldmeilile ecaa@ecaa.ee :
o Lennutamise asukoht (lat/long koordinaat)
o Lennutamise raadius asukohast
o Soovitud kõrgus
o Õhuruumi kasutamise ajavahemik
o Tagavaraplaan juhuks, kui droon juhitavuse kaotab
o Telefon, millelt mehitamata õhusõiduki lennutaja vajadusel operatiivselt kätte saab.
- Lennuamet koordineerib lennu Lennuliiklusteeninduse AS-ga, kes annab hinnangu, kui palju nimetatud lend mõjutab lennuliiklust ning millised oleksid nende poolt sätestatud piirangud lennule
- Lennuamet sätestab tingimused, mille alusel võite lennu kontrollitavas õhuruumis läbi viia või annab selgituse, miks nimetatud kohas lendu läbi viia ei tohi.
-----------------------------------
So please keep it real and legit.
Rando
Olen natukene uurinud kas ja kuidas täna lennuamet mudelistidega üheskoos õhuruumi soovib jagada ning sain suhteliset ammendava vastuse, mis ka teistele huvi võib pakkuda:
-------------------
Nagu sai eile telefoni teel räägitud, edastan teile infot seadusandluse, õhuruumi ning ka protseduuri kohta. Vabandan, kui see teema kuskilt läbi käinud on, aga ilmselt ei jookse kordamine ka mööda külge maha.
Seadusandlus:
Kuigi täna Lennureeglid (MKM määrus nr 61) §15 lubavad mehitamata õhusõidukeid lennutada ilma loata kuni kõrguseni 500 jalga (~152m), ei tohi seda siiski teha kontrollitavas õhuruumis, milles lendavatele õhusõidukitele laieneb §52 toodud nõuded. Näitena on Tallinna lähiala (CTR) õhuruumi klass C. Nõuded õhuruumi klassile C leiate §52 lg 5 „klass C õhuruumi VFR (visuaallennureeglid) lendudele kehtivad nõuded ja seal osutatavad teenused“.
Info õhuruumi kohta:
Saadan teile lingi, kust leiate lennundusteabekogumiku AIP (http://aim.eans.ee/index.php?option=com ... =2&lang=et )
Valige sealt „kehtiv eAIP“. Tegu elektroonilise lennundusteabekogumikuga.
Osas 3 (AD) toodud lennuväljade alt (nt EETN Lennart Meri Tallinn) valige AD 2.24 ning sealt VAC (Visual Approach Chart) kaart, ehk siis visuaallähenemiskaart. Kaardi peal on katkendliku joonega toodud CTR (Control Zone – kontrollitav õhuruum, mis ulatub maa- või veepinnast kuni määratud piirkõrguseni) ala, mis algab maapinnast kõrguseni 1700 jalga (518m umbes).
Samamoodi saate tutvuda kõikide teiste lennundusteabekogumikus toodud lennuväljade lähialadega – CTRega.
Teine variant on saadetud lingilt valida vasakult „IAIP“ alt valik „VFR kaart“, millel on toodud Eesti õhuruum maapinnast kuni kõrguseni FL95 (ehk siis lennutasandini 95 – 9500 jalga, umbes 2900m). Sellelt saate näha terve Eesti õhuruumi ulatuses erinevaid õhuruumi osasid.
Kuidas edasi:
Kui kasutate mehitamata õhusõidukit väljaspool kontrollitavat õhuruumi ning kõrguseni 500 jalga, siis ei ole kooskõlastust ning luba vaja.
Kui aga on soov läbi viia mehitamata õhusõiduki lend kontrollitavas õhuruumis, on protseduur järgmine:
- Teie edastate soovitatavalt vähemalt 7 päeva ette taotluse lennu läbiviimiseks kontrollitud õhuruumis saates meile alljärgneva info Lennuameti üldmeilile ecaa@ecaa.ee :
o Lennutamise asukoht (lat/long koordinaat)
o Lennutamise raadius asukohast
o Soovitud kõrgus
o Õhuruumi kasutamise ajavahemik
o Tagavaraplaan juhuks, kui droon juhitavuse kaotab
o Telefon, millelt mehitamata õhusõiduki lennutaja vajadusel operatiivselt kätte saab.
- Lennuamet koordineerib lennu Lennuliiklusteeninduse AS-ga, kes annab hinnangu, kui palju nimetatud lend mõjutab lennuliiklust ning millised oleksid nende poolt sätestatud piirangud lennule
- Lennuamet sätestab tingimused, mille alusel võite lennu kontrollitavas õhuruumis läbi viia või annab selgituse, miks nimetatud kohas lendu läbi viia ei tohi.
-----------------------------------
So please keep it real and legit.
Rando
Noh mis on mehitamata ÕHUSÕIDUK!!!??? Selles on küsimus. Kas ma ei tohi Hubsonit Ülemiste parklas lennutada? Vaevalt. Kas ma ei tohi seal samas sulgplalli mängida? Kas Lilleküla staadionil ei tohi palli õhku lüüa? Hmmm.
Arvatavasti mudeliste, kes põllul hobiga tegelevad ja ekstreemsetes kõrgustes ei konda, see ei puuduta.
Samuti vanalinnas hexaga pildistamiseks ei pea lennuametilt luba küsima. Vaevalt, et seda kraana mõnel ehitusel teeb, mille töö-kõrgus on tunduvalt kõrgem.... kuigi päris lennujaama vahetus läheduses siiski peavad kraanad ka kooskõlastama oma tegevuse
Arvatavasti mudeliste, kes põllul hobiga tegelevad ja ekstreemsetes kõrgustes ei konda, see ei puuduta.
Samuti vanalinnas hexaga pildistamiseks ei pea lennuametilt luba küsima. Vaevalt, et seda kraana mõnel ehitusel teeb, mille töö-kõrgus on tunduvalt kõrgem.... kuigi päris lennujaama vahetus läheduses siiski peavad kraanad ka kooskõlastama oma tegevuse
A mis on DROON? Isegi kui jutt sellest käiks!?
Hüüru plats on tõesti Tallinna CTR alas ja minu seinal rippuval paar aastat vanal kaardil on seal kontrollitud ala GRD-1700, ehk siis maapinnast kuni kuskil 600 m kõrguseni ja edasi üles poole on samuti päris pikalt veel kontrollitud õhku aga veidi teise klassi märgiga. Kuid reguleerib see ikka registreeritud lennundust, mitte mudelismi - arvatavasti.
Hüüru plats on tõesti Tallinna CTR alas ja minu seinal rippuval paar aastat vanal kaardil on seal kontrollitud ala GRD-1700, ehk siis maapinnast kuni kuskil 600 m kõrguseni ja edasi üles poole on samuti päris pikalt veel kontrollitud õhku aga veidi teise klassi märgiga. Kuid reguleerib see ikka registreeritud lennundust, mitte mudelismi - arvatavasti.
Last edited by Marek on Wed Oct 16, 2013 12:51, edited 1 time in total.
Ma palun sellest mitte väga musta pilti maalida, lennuameti ainus eesmärk on tagada lennuohutus mitte kellegi pedereerimine ja nende eesmärk ei ole endale lisatööd tekitada sellega, et iga mudelisti igast jumala 10m kõrgusest lennuste neid 7pv ette teavitama hakkab, protseduuri tõin välja pigem selleks, et ka teistel oleks teada kuidas on õige käituda kui soovite ise kindlad olla selles, et oma lendamistega mingit jama ei põhjusta.
Ehk kui lähed kollasele LOS 3D-d tegema siis anna kuuma, aga kui sa plaanid sealt FPV plaaneri FL90 peale lasta, siis palun anna sellest teada.
Ehk kui lähed kollasele LOS 3D-d tegema siis anna kuuma, aga kui sa plaanid sealt FPV plaaneri FL90 peale lasta, siis palun anna sellest teada.
Re: Mudelite lennutamist puudutav regulatsioon
Kas keegi on täpsemalt uurinud, millisest seadusest või määrusest tuleneb tõlgendus, et kontrollitud õhuruumis lennureeglite allpool 500 jalga ilma loata lendamise lause ei kehti? Mitte kuidagi ei suuda sellist asja leida. Ükskõik kuidas loed ja uurid on §15 siiski väga kategooriline ja selgesõnaline selles, et allpool 500 jalga on kõik lubatud ilma erilubadeta?RandoM wrote:Seadusandlus:
Kuigi täna Lennureeglid (MKM määrus nr 61) §15 lubavad mehitamata õhusõidukeid lennutada ilma loata kuni kõrguseni 500 jalga (~152m), ei tohi seda siiski teha kontrollitavas õhuruumis, milles lendavatele õhusõidukitele laieneb §52 toodud nõuded
Re: Mudelite lennutamist puudutav regulatsioon
Sellist lauset pole Lennureeglites praegu olemaski. §15 lõige 1 ütleb, et mehitamata õhusõidukeid tohib käitada madalamal kui 500 jalga maa- või veepinnast (v.a. vabalennuõhupallid) nii, et see ei ohustaks inimesi, vara ja teisi õhusõidukeid. See sätestab lihtsalt lennukõrguse, loast pole siin juttu. Sama paragrahvi lõige kaks ütleb ,et sellest kõrgusest kõrgemal lendamiseks on vaja luba. §15 on üks paragrahv Lennureeglitest, lugeda tuleb ikka natuke rohkem.yhuubert wrote:Kas keegi on täpsemalt uurinud, millisest seadusest või määrusest tuleneb tõlgendus, et kontrollitud õhuruumis lennureeglite allpool 500 jalga ilma loata lendamise lause ei kehti? Mitte kuidagi ei suuda sellist asja leida. Ükskõik kuidas loed ja uurid on §15 siiski väga kategooriline ja selgesõnaline selles, et allpool 500 jalga on kõik lubatud ilma erilubadeta?RandoM wrote:Seadusandlus:
Kuigi täna Lennureeglid (MKM määrus nr 61) §15 lubavad mehitamata õhusõidukeid lennutada ilma loata kuni kõrguseni 500 jalga (~152m), ei tohi seda siiski teha kontrollitavas õhuruumis, milles lendavatele õhusõidukitele laieneb §52 toodud nõuded
RandoM muidu andis juba seletuse, mis määrus reguleerib õhusõidukite käitamist Eesti territootiumil. Lennureeglite §1 ütleb, et käesoleva määrusega kehtestatakse lennureeglid õhusõidukite käitamiseks Eesti territooriumil. Mehitamata õhusõiduk on ka õhusõiduk. Lennundusseaduse §5 ütleb, mis on õhusõiduk.
Tavalise raadioteel juhitava mudeli kohta tundub see tekst natuke kahtlane. Tahtes lennutada mudelit näiteks Tallinna lähialas allpool 500 jalga (kontrollitav õhuruum), peaks olema vajalik ainult kooskõlastus lennujuhiga ehk siis helistad torni, ütled tegevuse alguse/lõpu aja, asukoha ja tegevusraadiuse, lennukõrguse (max 500 jalga), ning oma nime ja mis iganes lennujuht veel küsib. Tegevuse lõpetamisel helistad jälle ja ütled, et lõpetad lennutamise ja kui keegi teine samas kohas/tingimustel edasi lennutab, annad tema nime ja telefoni numbri. Lennuamet peaks mängu tulema ainult ülalpool 500 jalga lennutamisel sõltumata õhuruumi tüübist, see tuleneb praegustest Lennureeglitest.RandoM wrote:Kuidas edasi:
Kui kasutate mehitamata õhusõidukit väljaspool kontrollitavat õhuruumi ning kõrguseni 500 jalga, siis ei ole kooskõlastust ning luba vaja.
Kui aga on soov läbi viia mehitamata õhusõiduki lend kontrollitavas õhuruumis, on protseduur järgmine:
- Teie edastate soovitatavalt vähemalt 7 päeva ette taotluse lennu läbiviimiseks kontrollitud õhuruumis saates meile alljärgneva info Lennuameti üldmeilile ecaa@ecaa.ee :
Rando
Autonoomsete või FPV nägemisulatusest välja minevate aparaatidega peaks olema teine lugu, eriti kui need ei vasta IFR lennu nõuetele ehk siis ilma vaatlejata üksinda FPV lennu tegemisel peaks olema praeguste nõuete kohaselt minu arusaamist mööda igal juhul olemas lennuameti luba, sest lennureeglite §15 lõike 1 täitmine on küsitav.
Parandage mind, kui kuskil mööda panin.
Re: Mudelite lennutamist puudutav regulatsioon
Justnimelt, seda ma küsingi. Minu arust pole sellist lauset mitte kunagi olnud, kuid Rando toodud jutt oli paar kuu tagant Lennuameti ametlik seisukoht nagu ma aru saan? Seetõttu küsisingi, kuidas sai lennuamet öelda et luba on siiski vaja kui lennureeglid seda ette ei näe?tikka wrote:Sellist lauset pole Lennureeglites praegu olemaski.yhuubert wrote:Kas keegi on täpsemalt uurinud, millisest seadusest või määrusest tuleneb tõlgendus, et kontrollitud õhuruumis lennureeglite allpool 500 jalga ilma loata lendamise lause ei kehti? Mitte kuidagi ei suuda sellist asja leida. Ükskõik kuidas loed ja uurid on §15 siiski väga kategooriline ja selgesõnaline selles, et allpool 500 jalga on kõik lubatud ilma erilubadeta?RandoM wrote:Seadusandlus:
Kuigi täna Lennureeglid (MKM määrus nr 61) §15 lubavad mehitamata õhusõidukeid lennutada ilma loata kuni kõrguseni 500 jalga (~152m), ei tohi seda siiski teha kontrollitavas õhuruumis, milles lendavatele õhusõidukitele laieneb §52 toodud nõuded
Kust sa lennureeglitest siiski välja loed selle, et ka kontrollitud õhuruumis allpool 500 jalga on lennujuhtimise luba vaja? Sellega olen 110% nõus, et ülalpool 500 jalga on kindlasti vaja Lennuameti luba ning kui tegu kontrollitud õhuruumiga siis vastavalt selle klassile ka side lennujuhtimisega ja vastavad load.tikka wrote:Tavalise raadioteel juhitava mudeli kohta tundub see tekst natuke kahtlane. Tahtes lennutada mudelit näiteks Tallinna lähialas allpool 500 jalga (kontrollitav õhuruum), peaks olema vajalik ainult kooskõlastus lennujuhiga ehk siis helistad torni, ütled tegevuse alguse/lõpu aja, asukoha ja tegevusraadiuse, lennukõrguse (max 500 jalga), ning oma nime ja mis iganes lennujuht veel küsib. Tegevuse lõpetamisel helistad jälle ja ütled, et lõpetad lennutamise ja kui keegi teine samas kohas/tingimustel edasi lennutab, annad tema nime ja telefoni numbri. Lennuamet peaks mängu tulema ainult ülalpool 500 jalga lennutamisel sõltumata õhuruumi tüübist, see tuleneb praegustest Lennureeglitest.RandoM wrote:Kuidas edasi:
Kui kasutate mehitamata õhusõidukit väljaspool kontrollitavat õhuruumi ning kõrguseni 500 jalga, siis ei ole kooskõlastust ning luba vaja.
Kui aga on soov läbi viia mehitamata õhusõiduki lend kontrollitavas õhuruumis, on protseduur järgmine:
- Teie edastate soovitatavalt vähemalt 7 päeva ette taotluse lennu läbiviimiseks kontrollitud õhuruumis saates meile alljärgneva info Lennuameti üldmeilile ecaa@ecaa.ee :
Rando
Mul jälle küsimus, kust tuleb vahe raadio teel, FPV või autonoomse mehitamata õhusõiduki vahel lennureeglites? Minu lugemine näitab, et kõik on täpselt sama võrdsed? Ainult selle järgi, mis kõhutunde järgi võib ohtu tekitada? Samas raadio teel juhitavad quadid ju lendavad ka minema, kukuvad alla, lõikavad propelleritega inimesi katki või lõhuvad vara?tikka wrote:Autonoomsete või FPV nägemisulatusest välja minevate aparaatidega peaks olema teine lugu, eriti kui need ei vasta IFR lennu nõuetele ehk siis ilma vaatlejata üksinda FPV lennu tegemisel peaks olema praeguste nõuete kohaselt minu arusaamist mööda igal juhul olemas lennuameti luba, sest lennureeglite §15 lõike 1 täitmine on küsitav.
Re: Mudelite lennutamist puudutav regulatsioon
Me räägime üksteisest natuke mööda. Lennureeglid ütlevad, et mehitamata õhusõidukeid tohib käitada madalamal kui 500 jalga maa- või veepinnast. Selles lauses pole öeldud, kas luba on vaja või mitte. Et teada saada, kas luba on vaja või mitte, pead sa Lennureegleid edasi lugema. Kui tegemist on näiteks maapinnast alates kehtestatud lennukeelu alaga, ei või sa ühtegi mudelit seal lennutada (ei tea ühtegi sellist ala, vb mõni tundliku fauna ja flooraga looduskaitseala). Kui tegemist on maapinnast algava kontrollitud õhuruumiga, on sul vaja lennujuhtimisüksuse luba lennutamiseks. Ja nii edasi. Lennureeglid näevad ette, et kontrollitud õhuruumis õhusõiduki käitamiseks on vaja lennujuhtimisüksuse luba.yhuubert wrote: Justnimelt, seda ma küsingi. Minu arust pole sellist lauset mitte kunagi olnud, kuid Rando toodud jutt oli paar kuu tagant Lennuameti ametlik seisukoht nagu ma aru saan? Seetõttu küsisingi, kuidas sai lennuamet öelda et luba on siiski vaja kui lennureeglid seda ette ei näe?
RandoM on sellele juba viidanud (§52).yhuubert wrote: Kust sa lennureeglitest siiski välja loed selle, et ka kontrollitud õhuruumis allpool 500 jalga on lennujuhtimise luba vaja? Sellega olen 110% nõus, et ülalpool 500 jalga on kindlasti vaja Lennuameti luba ning kui tegu kontrollitud õhuruumiga siis vastavalt selle klassile ka side lennujuhtimisega ja vastavad load.
Lennureeglid ei teegi erinevatel liikidel vahet. Oma postituses rõhutaksin raadioteel juhitavat tavalist mudelit, sest seda juhitakse visuaalselt ja mudelit ümbritsev ruum on lennutajale näha. Nägemisulatusest välja minevatel mudelitel ja ilma vaatlejata FPV lennutajal nii head ülevaadet ümbrusest pole. Tavalisi mudeleid nägemisulatusest väljas ei lennutata, sest neid juhitakse visuaalselt. See oli lihtsalt minu tõlgendus reeglitest, ma ei puudutanud ohu tõenäosust või seda, mis oleks kaine mõistusega võttes mõistlik.yhuubert wrote: Mul jälle küsimus, kust tuleb vahe raadio teel, FPV või autonoomse mehitamata õhusõiduki vahel lennureeglites? Minu lugemine näitab, et kõik on täpselt sama võrdsed? Ainult selle järgi, mis kõhutunde järgi võib ohtu tekitada? Samas raadio teel juhitavad quadid ju lendavad ka minema, kukuvad alla, lõikavad propelleritega inimesi katki või lõhuvad vara?
olen kuulnud väljendit selliste seaduste kohta - "pabertiiger" - selle ütles vist välja härra Juhan Parts - ehk on seadus mis on kirja pandud ja mida ei kavatsegi keegi kunagi täitma hakata.Terve maailm on lennuvõimelisi vidinaid täis - ei usu ma,et kui keegi soetab endale Juku poest (või hobbykingast) mudellennuki,tormab ta kohe lennureegleid uurima,et kus ja kui kõrgel sellega lennata tohib.Ka ei tee lindudele kuidagi selgeks,et nad peavad 7 päeva ette teatama,et neil on plaan lendama minna.Lennutorni jaoks on mudellennuk sama,mis lind,ehk teda radar ei näe.Lind on veel probleemsem,kuna tema lennuvõimekus on palju suurem.Oleks vaja julget meest,kes defineeriks ära mudellennuki (seaduse silmis) ja ütleks,et sellega tohib lennata näit selle 500 jalani,mis üldiselt on suurem jagu mudelite jaoks täiesti piisav kõrgus.Ehk vajaks ka reguleerimist lennusektori kaugus elumajadest - selle võiks lisada kasvõi mudeli kasutusjuhendisse - see on erinev olenevalt mudeli massist ja liikumapanevast jõuallikast.Lennureeglid ütlevad, et mehitamata õhusõidukeid tohib käitada madalamal kui 500 jalga maa- või veepinnast. Selles lauses pole öeldud, kas luba on vaja või mitte. Et teada saada, kas luba on vaja või mitte, pead sa Lennureegleid edasi lugema. Kui tegemist on näiteks maapinnast alates kehtestatud lennukeelu alaga, ei või sa ühtegi mudelit seal lennutada
Ehk pannaksegi müüjatele kohustus teavitada mis sellise asjaga teha tohib ja mida mitte. Noh nagu mikrolaineahju juhendis. Kirjutatakse küll ,et tegu pole mänguasjaga. Aga kust lõpeb mäng ja kust algab elu? Eks see paragraaf olegi sellepärast nii kõver et saaks teda tõlgendada erineval viisil.
Seadused on üks aga seda täidab vaid terve mõistus. No eks roolis moblaga vestleminegi ole seadustatud. Ja olen kuulnud ka nippe kuidas ennast välja vingerdada. A la sügasin moblaga kõrva Kas on kuulda mujalt maailmast ka seda kuidas on karistatud mudeliste lendamise pärast. Tuleb vaid meelde loomakaitsjate pahameel kui nad nägid seda kärbeste orjastamist siselennukitel.(jalad liimi sees vehivad elu eest mootorite asemel)
Seadused on üks aga seda täidab vaid terve mõistus. No eks roolis moblaga vestleminegi ole seadustatud. Ja olen kuulnud ka nippe kuidas ennast välja vingerdada. A la sügasin moblaga kõrva Kas on kuulda mujalt maailmast ka seda kuidas on karistatud mudeliste lendamise pärast. Tuleb vaid meelde loomakaitsjate pahameel kui nad nägid seda kärbeste orjastamist siselennukitel.(jalad liimi sees vehivad elu eest mootorite asemel)
Ka mitte pole nii, et kui asja kaine mõistusega võtta, jääb enamasti ka seadusega lubatud piiridesse? Ehk siis loomulikult sa ei lähe lendama lennuvälja ümbrusesse. Ja loomulikult ei hakka lennutama rahvast täis Ülemiste parklas (kui ta tühi on, siis iseasi) ja ka mujal kus oht avarii korral kellelegi pähe kukkuda. See on vist ka FAI litsentsis kirjas...
Ja...loomulikult sa ei räägi ka roolis telefoniga. Vähemasti mina seda ei tee - las heliseb. Küll ta tagasi helistab kui vaja. Kui ei helista siis järelikult polnudki vaja
Ja...loomulikult sa ei räägi ka roolis telefoniga. Vähemasti mina seda ei tee - las heliseb. Küll ta tagasi helistab kui vaja. Kui ei helista siis järelikult polnudki vaja
Pole midagi paremat halvast ilmast !
Hei, mulle tundub ,et ametlikult võiks Kollasel lennutamine lubatavaks saada siis, kui Kollase lennuvälja taga oleks juriidiline keha, näiteks MTÜ "Kollane". See MTÜ saaks siis arvatavasti küsida pideva lennutusloa. MTÜ olemasolu tähendaks, et oleks ka teada kindel inimene, kellega Lennuamet saaks kontakteeruda, kui tal Kollasel lendavate õhusõidukite opereerijatele midagi öelda on.
Niikaua kui seda ei ole - minu arvamus on selline, et reeglid/seadused otsitakse välja siis, kui tekib vaidlus. Ning, reeglite järgi jääb Kollane plats Tallinna lennuvälja lähiala sisse, mis tähendab, et kontrollitav õhuruum hakkab seal pihta kohe maapinnast alates ja seal lendamiseks on vaja lennujuhi luba. Et olgem sellest teadlikud ja hoidugem selles suhtes vaidlustest ametivõimudega, sest tulemus on ette teada. Nad ei saa meile mitte mingit muud moodi vastata kui nii, nagu seadus ette näeb. Ning, ärgem unustagem ka seda, et seadusandluse eesmärk siin on eelkõige lennuohutus. Ohutusreeglid on aga enamasti kirjutatud verega.
Samas, niikaua kui lennuliiklusele ohtu pole, siis tõenäoliselt ei astu ametivõimud samme selleks, et seal lennutamist lõpetada. Lihtsustatult öeldes, päris lennukid ei tohi lennata madalamal kui 1000 jalga maapinnast, kui nad just hetkel ei maandu või õhku ei tõuse. Kui neist piisavalt eemale hoida, siis ei tohiks probleeme tulla.
Ma otsisin intenetist ja paistab, et mudelid ja päris lennukid on reaalses elus ka kokku põrganud: http://www.suasnews.com/2011/03/4833/fa ... nt-report/
Piibel on olukord selles suhtes parem, et maapinnast kuni 1700 jalani on mittekontrollitav õhuruum.
Niikaua kui seda ei ole - minu arvamus on selline, et reeglid/seadused otsitakse välja siis, kui tekib vaidlus. Ning, reeglite järgi jääb Kollane plats Tallinna lennuvälja lähiala sisse, mis tähendab, et kontrollitav õhuruum hakkab seal pihta kohe maapinnast alates ja seal lendamiseks on vaja lennujuhi luba. Et olgem sellest teadlikud ja hoidugem selles suhtes vaidlustest ametivõimudega, sest tulemus on ette teada. Nad ei saa meile mitte mingit muud moodi vastata kui nii, nagu seadus ette näeb. Ning, ärgem unustagem ka seda, et seadusandluse eesmärk siin on eelkõige lennuohutus. Ohutusreeglid on aga enamasti kirjutatud verega.
Samas, niikaua kui lennuliiklusele ohtu pole, siis tõenäoliselt ei astu ametivõimud samme selleks, et seal lennutamist lõpetada. Lihtsustatult öeldes, päris lennukid ei tohi lennata madalamal kui 1000 jalga maapinnast, kui nad just hetkel ei maandu või õhku ei tõuse. Kui neist piisavalt eemale hoida, siis ei tohiks probleeme tulla.
Ma otsisin intenetist ja paistab, et mudelid ja päris lennukid on reaalses elus ka kokku põrganud: http://www.suasnews.com/2011/03/4833/fa ... nt-report/
Piibel on olukord selles suhtes parem, et maapinnast kuni 1700 jalani on mittekontrollitav õhuruum.
Panen siia ühe hiljutise ametliku Lennuameti vastuse, mis puudutab mehitamata õhusõidukite lennutamist Eesti õhuruumis. Ehk on ka teistele kasuks. Katsume siis reegleid mitte rikkuda.
Lennud kontrollimata õhuruumis üleval pool 500-t jalga
Mehitamata õhusõiduki lennutamiseks üleval pool 500-t jalga kontrollimata õhuruumis (G ja G+) tuleb esitada soovitatavalt 7 päeva ette Lennuametile kirjalik taotlus, mis sisaldab järgnevaid andmeid:
· Lennutamise asukoht (lat/long koordinaat)
· Lennutamise raadius asukohast
· Soovitud kõrgus
· Õhuruumi kasutamise ajavahemik
· Telefon, millelt mehitamata õhusõiduki lennutaja vajadusel operatiivselt kätte saab.
Lennud kontrollitud alas
Kuigi täna Lennureeglid (MKM määrus nr 61) §15 lubavad mehitamata õhusõidukeid lennutada ilma loata kuni kõrguseni 500 jalga (~152m), ei tohi seda siiski teha kontrollitavas õhuruumis, milles lendavatele õhusõidukitele laieneb §52 toodud nõuded. Näitena on Tallinna lähiala (CTR) õhuruumi klass C. Nõuded õhuruumi klassile C:
· on nõutav pidev kahepoolne raadioside vastava ATS-üksusega
· on nõutav lennujuhtimisüksuse luba
· on nõutav transponderi olemasolu
Lennud kontrollitud alas allpool 500 jalga
Mehitamata õhusõiduki lend kontrollitavas õhuruumis allpool 500 jalga, on protseduur järgmine:
- Teie edastate soovitatavalt vähemalt 7 päeva ette taotluse lennu läbiviimiseks kontrollitud õhuruumis saates meile alljärgneva info Lennuameti üldmeilile ecaa@ecaa.ee :
· Lennutamise asukoht (lat/long koordinaat)
· Lennutamise raadius asukohast
· Soovitud kõrgus
· Õhuruumi kasutamise ajavahemik
· Tagavaraplaan juhuks, kui droon juhitavuse kaotab
· Telefon, millelt mehitamata õhusõiduki lennutaja vajadusel operatiivselt kätte saab.
- Lennuamet koordineerib lennu Lennuliiklusteeninduse AS-ga, kes annab hinnangu, kui palju nimetatud lend mõjutab lennuliiklust ning millised oleksid nende poolt sätestatud piirangud lennule
- Lennuamet sätestab tingimused, mille alusel võite lennu kontrollitavas õhuruumis läbi viia või annab selgituse, miks nimetatud kohas lendu läbi viia ei tohi.
Lennud kontrollitud alas üleval pool 500 jalga
Mehitamata õhusõiduki lend kontrollitavas õhuruumis üleval pool 500 jalga, on protseduur järgmine:
- Teie edastate soovitatavalt vähemalt 7 päeva ette taotluse lennu läbiviimiseks kontrollitud õhuruumis saates meile alljärgneva info Lennuameti üldmeilile ecaa@ecaa.ee :
· Lennutamise asukoht (lat/long koordinaat)
· Lennutamise raadius asukohast
· Soovitud kõrgus
· Õhuruumi kasutamise ajavahemik
· Tagavaraplaan juhuks, kui droon juhitavuse kaotab
· Telefon, millelt mehitamata õhusõiduki lennutaja vajadusel operatiivselt kätte saab.
· Info kahepoolse raadioside ja transponderi olemasolust (juhul kui viimaseid ei ole, tuleb kehtestada lennutamise ajaks piiratud ala, kuhu teised õhusõidukid siseneda ei tohi)
- Lennuamet koordineerib lennu Lennuliiklusteeninduse AS-ga, kes annab hinnangu, kui palju nimetatud lend mõjutab lennuliiklust ning millised oleksid nende poolt sätestatud piirangud lennule
- Lennuamet sätestab tingimused, mille alusel võite lennu kontrollitavas õhuruumis läbi viia või annab selgituse, miks nimetatud kohas lendu läbi viia ei tohi.
Vastused täpsustavatele küsimustele:
· Kas õhuruumi klassis G oleks loa taotlemine ja tingimused kuidagi teistmoodi kui klassis C?
Vastus: nagu eelpool toodust näha, siis tingimused on erinevad;
· Lennureeglid ütlevad ka: "Käitamisel tuleb arvestada vastava ATS-üksuse antud juhiseid ja sõltuvalt õhuruumi klassist saada selleks eelnevalt lennujuhtimisüksuse luba." - kas Lennuamet oskab öelda, kuidas toimub selle loa saamine ja juhiste jälgimine
Vastus: lennujuhtimisüksuse luba on luba, mille õhusõiduk saab läbi kahepoolse raadioside enne, kui ta tohib sooritada manöövri kontrollitud õhuruumis;
· st kas klassis C on vajalik pidev raadioside lennujuhtimisega,
Vastus: jah;
· kas loa taotlemine sarnaneb kuidagi lennuplaani taotlemisega lennukitel,
Vastus: ei, ATS üksuse luba saadakse näiteks stardiks kontrollitaval lennuväljal;
· või on kuidagi võimalik klassis C lendamine ka ilma pideva kahepoolse raadiosideta nt alguse ja lõpu telefoni teel teavitamisega (kuna maast Tallinna torniga side võib käsijaamadega kehva olla).
Vastus: üleval pool 500 jalga ei ole see võimalik v.a. juhul, kui on kehtestatud eraldi ala, kuhu ükski teine õhusõiduk lennata ei tohi.
Lisaks info õhuruumi kohta:
Saadan teile lingi, kust leiate lennundusteabekogumiku AIP (http://aim.eans.ee/index.php?option=com ... =2&lang=et )
Valige sealt „kehtiv eAIP“. Tegu elektroonilise lennundusteabekogumikuga.
Osas 3 (AD) toodud lennuväljade alt (nt EETN Lennart Meri Tallinn) valige AD 2.24 ning sealt VAC (Visual Approach Chart) kaart, ehk siis visuaallähenemiskaart. Kaardi peal on katkendliku joonega toodud CTR (Control Zone – kontrollitav õhuruum, mis ulatub maa- või veepinnast kuni määratud piirkõrguseni) ala, mis algab maapinnast kõrguseni 1700 jalga (518m umbes).
Samamoodi saate tutvuda kõikide teiste lennundusteabekogumikus toodud lennuväljade lähialadega – CTRega.
Teine variant on saadetud lingilt valida vasakult „IAIP“ alt valik „VFR kaart“, millel on toodud Eesti õhuruum maapinnast kuni kõrguseni FL95 (ehk siis lennutasandini 95 – 9500 jalga, umbes 2900m). Sellelt saate näha terve Eesti õhuruumi ulatuses erinevaid õhuruumi osasid.
Lennud kontrollimata õhuruumis üleval pool 500-t jalga
Mehitamata õhusõiduki lennutamiseks üleval pool 500-t jalga kontrollimata õhuruumis (G ja G+) tuleb esitada soovitatavalt 7 päeva ette Lennuametile kirjalik taotlus, mis sisaldab järgnevaid andmeid:
· Lennutamise asukoht (lat/long koordinaat)
· Lennutamise raadius asukohast
· Soovitud kõrgus
· Õhuruumi kasutamise ajavahemik
· Telefon, millelt mehitamata õhusõiduki lennutaja vajadusel operatiivselt kätte saab.
Lennud kontrollitud alas
Kuigi täna Lennureeglid (MKM määrus nr 61) §15 lubavad mehitamata õhusõidukeid lennutada ilma loata kuni kõrguseni 500 jalga (~152m), ei tohi seda siiski teha kontrollitavas õhuruumis, milles lendavatele õhusõidukitele laieneb §52 toodud nõuded. Näitena on Tallinna lähiala (CTR) õhuruumi klass C. Nõuded õhuruumi klassile C:
· on nõutav pidev kahepoolne raadioside vastava ATS-üksusega
· on nõutav lennujuhtimisüksuse luba
· on nõutav transponderi olemasolu
Lennud kontrollitud alas allpool 500 jalga
Mehitamata õhusõiduki lend kontrollitavas õhuruumis allpool 500 jalga, on protseduur järgmine:
- Teie edastate soovitatavalt vähemalt 7 päeva ette taotluse lennu läbiviimiseks kontrollitud õhuruumis saates meile alljärgneva info Lennuameti üldmeilile ecaa@ecaa.ee :
· Lennutamise asukoht (lat/long koordinaat)
· Lennutamise raadius asukohast
· Soovitud kõrgus
· Õhuruumi kasutamise ajavahemik
· Tagavaraplaan juhuks, kui droon juhitavuse kaotab
· Telefon, millelt mehitamata õhusõiduki lennutaja vajadusel operatiivselt kätte saab.
- Lennuamet koordineerib lennu Lennuliiklusteeninduse AS-ga, kes annab hinnangu, kui palju nimetatud lend mõjutab lennuliiklust ning millised oleksid nende poolt sätestatud piirangud lennule
- Lennuamet sätestab tingimused, mille alusel võite lennu kontrollitavas õhuruumis läbi viia või annab selgituse, miks nimetatud kohas lendu läbi viia ei tohi.
Lennud kontrollitud alas üleval pool 500 jalga
Mehitamata õhusõiduki lend kontrollitavas õhuruumis üleval pool 500 jalga, on protseduur järgmine:
- Teie edastate soovitatavalt vähemalt 7 päeva ette taotluse lennu läbiviimiseks kontrollitud õhuruumis saates meile alljärgneva info Lennuameti üldmeilile ecaa@ecaa.ee :
· Lennutamise asukoht (lat/long koordinaat)
· Lennutamise raadius asukohast
· Soovitud kõrgus
· Õhuruumi kasutamise ajavahemik
· Tagavaraplaan juhuks, kui droon juhitavuse kaotab
· Telefon, millelt mehitamata õhusõiduki lennutaja vajadusel operatiivselt kätte saab.
· Info kahepoolse raadioside ja transponderi olemasolust (juhul kui viimaseid ei ole, tuleb kehtestada lennutamise ajaks piiratud ala, kuhu teised õhusõidukid siseneda ei tohi)
- Lennuamet koordineerib lennu Lennuliiklusteeninduse AS-ga, kes annab hinnangu, kui palju nimetatud lend mõjutab lennuliiklust ning millised oleksid nende poolt sätestatud piirangud lennule
- Lennuamet sätestab tingimused, mille alusel võite lennu kontrollitavas õhuruumis läbi viia või annab selgituse, miks nimetatud kohas lendu läbi viia ei tohi.
Vastused täpsustavatele küsimustele:
· Kas õhuruumi klassis G oleks loa taotlemine ja tingimused kuidagi teistmoodi kui klassis C?
Vastus: nagu eelpool toodust näha, siis tingimused on erinevad;
· Lennureeglid ütlevad ka: "Käitamisel tuleb arvestada vastava ATS-üksuse antud juhiseid ja sõltuvalt õhuruumi klassist saada selleks eelnevalt lennujuhtimisüksuse luba." - kas Lennuamet oskab öelda, kuidas toimub selle loa saamine ja juhiste jälgimine
Vastus: lennujuhtimisüksuse luba on luba, mille õhusõiduk saab läbi kahepoolse raadioside enne, kui ta tohib sooritada manöövri kontrollitud õhuruumis;
· st kas klassis C on vajalik pidev raadioside lennujuhtimisega,
Vastus: jah;
· kas loa taotlemine sarnaneb kuidagi lennuplaani taotlemisega lennukitel,
Vastus: ei, ATS üksuse luba saadakse näiteks stardiks kontrollitaval lennuväljal;
· või on kuidagi võimalik klassis C lendamine ka ilma pideva kahepoolse raadiosideta nt alguse ja lõpu telefoni teel teavitamisega (kuna maast Tallinna torniga side võib käsijaamadega kehva olla).
Vastus: üleval pool 500 jalga ei ole see võimalik v.a. juhul, kui on kehtestatud eraldi ala, kuhu ükski teine õhusõiduk lennata ei tohi.
Lisaks info õhuruumi kohta:
Saadan teile lingi, kust leiate lennundusteabekogumiku AIP (http://aim.eans.ee/index.php?option=com ... =2&lang=et )
Valige sealt „kehtiv eAIP“. Tegu elektroonilise lennundusteabekogumikuga.
Osas 3 (AD) toodud lennuväljade alt (nt EETN Lennart Meri Tallinn) valige AD 2.24 ning sealt VAC (Visual Approach Chart) kaart, ehk siis visuaallähenemiskaart. Kaardi peal on katkendliku joonega toodud CTR (Control Zone – kontrollitav õhuruum, mis ulatub maa- või veepinnast kuni määratud piirkõrguseni) ala, mis algab maapinnast kõrguseni 1700 jalga (518m umbes).
Samamoodi saate tutvuda kõikide teiste lennundusteabekogumikus toodud lennuväljade lähialadega – CTRega.
Teine variant on saadetud lingilt valida vasakult „IAIP“ alt valik „VFR kaart“, millel on toodud Eesti õhuruum maapinnast kuni kõrguseni FL95 (ehk siis lennutasandini 95 – 9500 jalga, umbes 2900m). Sellelt saate näha terve Eesti õhuruumi ulatuses erinevaid õhuruumi osasid.
Tervist lendurid,
Kuna on täiesti reaalne, et pean tulevikus antud küsimustes lennuametiga suhtlema, siis uuriksin, mis võiks vastus olla antud küsimusele:
· Tagavaraplaan juhuks, kui droon juhitavuse kaotab
Ehk siis mis te arvate, mis võiks olla "pädev" vastus, mida ka aksepteeritaks?
Hetkel kommertskontrolleritega vahest ikka on "bugisid" ja kui ka peaks "ära lendama", siis kuidas ja mis üldse mõistlik käitumisviis antud juhul oleks? Kilo TNT'd pardale 433MHz peal kange saatjaga?
Kuna on täiesti reaalne, et pean tulevikus antud küsimustes lennuametiga suhtlema, siis uuriksin, mis võiks vastus olla antud küsimusele:
· Tagavaraplaan juhuks, kui droon juhitavuse kaotab
Ehk siis mis te arvate, mis võiks olla "pädev" vastus, mida ka aksepteeritaks?
Hetkel kommertskontrolleritega vahest ikka on "bugisid" ja kui ka peaks "ära lendama", siis kuidas ja mis üldse mõistlik käitumisviis antud juhul oleks? Kilo TNT'd pardale 433MHz peal kange saatjaga?
Oletan, et need punktid ei kehti tavalistele raadio teel juhitavatele mudelitele, mille puhul peaks 10min enne lennutamist kõne torni olema küll loa saamiseks. Samuti peaks telefon olema piisav sidevahend tavamudelistidele. Kui telefoni ei saa vastu võtta (näiteks mudeli juhtimisega on mingil põhjusel tegemist), on hajutatav ala väga väike.yhuubert wrote: Lennud kontrollitud alas allpool 500 jalga
Mehitamata õhusõiduki lend kontrollitavas õhuruumis allpool 500 jalga, on protseduur järgmine:
- Teie edastate soovitatavalt vähemalt 7 päeva ette taotluse lennu läbiviimiseks kontrollitud õhuruumis saates meile alljärgneva info Lennuameti üldmeilile ecaa@ecaa.ee :
· Lennutamise asukoht (lat/long koordinaat)
· Lennutamise raadius asukohast
· Soovitud kõrgus
· Õhuruumi kasutamise ajavahemik
· Tagavaraplaan juhuks, kui droon juhitavuse kaotab
· Telefon, millelt mehitamata õhusõiduki lennutaja vajadusel operatiivselt kätte saab.
- Lennuamet koordineerib lennu Lennuliiklusteeninduse AS-ga, kes annab hinnangu, kui palju nimetatud lend mõjutab lennuliiklust ning millised oleksid nende poolt sätestatud piirangud lennule
- Lennuamet sätestab tingimused, mille alusel võite lennu kontrollitavas õhuruumis läbi viia või annab selgituse, miks nimetatud kohas lendu läbi viia ei tohi.
Vastused täpsustavatele küsimustele:
· st kas klassis C on vajalik pidev raadioside lennujuhtimisega,
Vastus: jah;
Arvan, et sa peaksid näitama, et teed kõik võimaliku selleks, et see droon näiteks raadioside või juhtsüsteemi rikke korral kellelegi kahju ei teeks. Mingi langevari või muu failsafe süsteem. Tõenäoliselt ei taheta, et juhitamatu mudel kuhugi teadmatusse omapäi lendab ja kukub. Lennuametiga oleks vast kõige targem juba varakult suhelda.meph wrote: Kuna on täiesti reaalne, et pean tulevikus antud küsimustes lennuametiga suhtlema, siis uuriksin, mis võiks vastus olla antud küsimusele:
· Tagavaraplaan juhuks, kui droon juhitavuse kaotab
Ehk siis mis te arvate, mis võiks olla "pädev" vastus, mida ka aksepteeritaks?
Jätkame siis siin...
Ei saa aru kas see käib siis kõige kohta mis vähegi lendab ja on mehitamata (lennuk, kopteriline, rakett, autonoomsed lendajad jmt)?
Kui nii, siis ei ole kahjuks võimalik täita neid reegleid.
Keegi ei hakka 7 päeva ette teatama, et ta läheb kuhugi põllule lennutama.
Võibolla võistlustest või suurüritusest saab ainult sedasi ette teatada.
Lennud kontrollimata õhuruumis üleval pool 500-t jalga.
Muidu mõistlik aga 7 päeva ette ei ole reaalne. Miks üldse Lennuamet mängus on? Kas ei oleks lihtne helistada piirkonna lennujuhile ja luba saada? Lõpuks peab niikuinii lennujuht lõpliku loa ju andma.
Ma saan aru kui suurüritustest teatatakse Lennuametit aga hooajal igapäevaselt sadadelt inimestelet 7 päeva ette kirju oodata - lootusetu.
Ma ei hakka muid asju kommenteerimagi, sest minu arvates ei ole selge mida reguleeritakse. Kas kõik Paroti omanikud kes Tallinnas kuskil oma aias hõljuvad või muude Juku mänguasjade omanikud on ka sama määrusega reguleeritud?
Ootame reegleid millest on võimalik kinni pidada. Siin foorumis on enamus inimesi hobiga tegelejad, kes tahavad õhtul peale tööd veidi aega veeta mudellennukit, kopterit jmt (k.a. veidi iselendajat) lennutada/juhtida/programmeerida. Seda enamus ajast allpool 500 jalga kuskil põllul või koduaias. Kahjuks on osa põlde ka reguleeritud õhuruumi all, k.a. aiad, korterid, õuealada, pargid kus ka Prismast ostetud lennuvahendeid lennutatakse. Sellega peab reegleid kirjutades arvestama!
Muidugi on juhtumeid, kus soovitakse kontrollimata õhuruumis 500 jalast kõrgemale lennata ja sellest teatamine võiks olla lihtne, nt lennujuhile.
Kontrollitud õhuruumis kõrgemale kui 500 jalga lendamine võiks olla siis tõesti Lennuameti loaga ja lennujuhi kinnitusega. Kontrollitud õhuruumis aga 10-20 m kõrgusel mudeli lennutajat reguleerida on aga ilmselge liialdus.
Ei saa aru kas see käib siis kõige kohta mis vähegi lendab ja on mehitamata (lennuk, kopteriline, rakett, autonoomsed lendajad jmt)?
Kui nii, siis ei ole kahjuks võimalik täita neid reegleid.
Keegi ei hakka 7 päeva ette teatama, et ta läheb kuhugi põllule lennutama.
Võibolla võistlustest või suurüritusest saab ainult sedasi ette teatada.
Lennud kontrollimata õhuruumis üleval pool 500-t jalga.
Muidu mõistlik aga 7 päeva ette ei ole reaalne. Miks üldse Lennuamet mängus on? Kas ei oleks lihtne helistada piirkonna lennujuhile ja luba saada? Lõpuks peab niikuinii lennujuht lõpliku loa ju andma.
Ma saan aru kui suurüritustest teatatakse Lennuametit aga hooajal igapäevaselt sadadelt inimestelet 7 päeva ette kirju oodata - lootusetu.
Ma ei hakka muid asju kommenteerimagi, sest minu arvates ei ole selge mida reguleeritakse. Kas kõik Paroti omanikud kes Tallinnas kuskil oma aias hõljuvad või muude Juku mänguasjade omanikud on ka sama määrusega reguleeritud?
Ootame reegleid millest on võimalik kinni pidada. Siin foorumis on enamus inimesi hobiga tegelejad, kes tahavad õhtul peale tööd veidi aega veeta mudellennukit, kopterit jmt (k.a. veidi iselendajat) lennutada/juhtida/programmeerida. Seda enamus ajast allpool 500 jalga kuskil põllul või koduaias. Kahjuks on osa põlde ka reguleeritud õhuruumi all, k.a. aiad, korterid, õuealada, pargid kus ka Prismast ostetud lennuvahendeid lennutatakse. Sellega peab reegleid kirjutades arvestama!
Muidugi on juhtumeid, kus soovitakse kontrollimata õhuruumis 500 jalast kõrgemale lennata ja sellest teatamine võiks olla lihtne, nt lennujuhile.
Kontrollitud õhuruumis kõrgemale kui 500 jalga lendamine võiks olla siis tõesti Lennuameti loaga ja lennujuhi kinnitusega. Kontrollitud õhuruumis aga 10-20 m kõrgusel mudeli lennutajat reguleerida on aga ilmselge liialdus.
Ikka kehtivad.tikka wrote:Oletan, et need punktid ei kehti tavalistele raadio teel juhitavatele mudelitele
Jah, kõige kohta mis ei ole lennureeglites teistmoodi välja toodud, ehk siis kõik v.a. mehitamata vabalennuõhupallid mille kohta on seal oma peatükk.Marek wrote:Ei saa aru kas see käib siis kõige kohta mis vähegi lendab ja on mehitamata (lennuk, kopteriline, rakett, autonoomsed lendajad jmt)?
Lennujuhtimisteenistus ei kontrolli ega juhi lende kontrollimata õhuruumis. Kuna tegu on tüüpiliste lennureeglite järgi mitte-toimimisega, siis saan aru et seetõttu annab selleks ka Lennuamet eriloa.Marek wrote:Lennud kontrollimata õhuruumis üleval pool 500-t jalga.
Muidu mõistlik aga 7 päeva ette ei ole reaalne. Miks üldse Lennuamet mängus on? Kas ei oleks lihtne helistada piirkonna lennujuhile ja luba saada? Lõpuks peab niikuinii lennujuht lõpliku loa ju andma.
Point on siiski selles, kuidas kaitsta ka tavalennukeid kontrollimata õhuruumis mehitamata õhusõidukite eest. Tavalennukid lendavad üldiselt visuaalselt, ning kuna on suured, siis ka näevad üksteist. Mudelit on aga väga raske näha, eriti kui ta on sinust juba mõned meetrid allpool.
Jah, tänaste seaduste järgi on. Sel ajal kui lennundusseadus, lennureeglid jpm said tehtud polnud mingeid Parroteid. Tehnoloogia on arenenud, seadused pole järgi jõudnud. See aga ei tähenda, et seadused ja reeglid ei kehti. Kahjuks läheb veel tükk aega, enne kui need reeglid nähtavasti ajakohaseks saavad. Sama olukord on täna ju enamus maailmas.Marek wrote:Kas kõik Paroti omanikud kes Tallinnas kuskil oma aias hõljuvad või muude Juku mänguasjade omanikud on ka sama määrusega reguleeritud?
Palun täpsusta oma arvamust, kuidas see on seotud tänaste EV lennureeglitega?[J] wrote:Mudellennuki definitsioonile vastavad, siis FAI võistlusklassid käivad FAI reeglite järgi nagu terves maailmas on aastakümneid olnud ja on ka edaspidi.
Ohh yhuubert, siis on ju just nüüd aeg (enne regulatsiooni kehtima hakkamist) asjad tänapäevaseks ja elule vastavaks reguleerida. Hetkel on niigi enamusel siin huvi Lennuametile vastu tulla ja ohutult alaga tegeleda, kui aga nii jääb, siis kardan, et kolitakse põranda alla. Kas see on parem?
Mina arvan, et õhuruum ei kuulu ainult eralenduritele (ma ise olen ka muide!), tegelevad ka eralendurid ju hobiga! Allapool 500 jalga peab olema asi mõistlikum ja mudelistidega peab arvestama - regulatsiooni koostajad, lendurid, lennujuhid jne. Samuti peavad vastavalt arvestama ohutusega mudelistid.
Loodame mõistvale suhtumisele! (räägin vist paljude eest )
Mina arvan, et õhuruum ei kuulu ainult eralenduritele (ma ise olen ka muide!), tegelevad ka eralendurid ju hobiga! Allapool 500 jalga peab olema asi mõistlikum ja mudelistidega peab arvestama - regulatsiooni koostajad, lendurid, lennujuhid jne. Samuti peavad vastavalt arvestama ohutusega mudelistid.
Loodame mõistvale suhtumisele! (räägin vist paljude eest )
Raadioside feilimise jaoks on GPS põhine RTH funktsionaalsus. Küll pole lahendust sellele, kui mudel lihtsalt minema lendab kontrolleri bugi tõttu. Pole ise õnneks siiamaani sellise probleemiga kokku puutunud, aga internet on videoid täis, kuidas quadid omapäi minema sõuavad. Langevari pole paljudes olukordades kah piisav või üldse võimalik lahendus. Samuti ei kaitse langevari maapealseid elanikke, kui see ka avatud varjuga kellegi pähe peaks sadama. Vähemalt nii palju kui ma hetkel turul olevaid lahendusi olen vaadanud, siis langemiskiirus on ikkagist piisavalt suur, et vastu nuppu kolksatades maandud haiglas.tikka wrote:Arvan, et sa peaksid näitama, et teed kõik võimaliku selleks, et see droon näiteks raadioside või juhtsüsteemi rikke korral kellelegi kahju ei teeks. Mingi langevari või muu failsafe süsteem. Tõenäoliselt ei taheta, et juhitamatu mudel kuhugi teadmatusse omapäi lendab ja kukub. Lennuametiga oleks vast kõige targem juba varakult suhelda.meph wrote: Kuna on täiesti reaalne, et pean tulevikus antud küsimustes lennuametiga suhtlema, siis uuriksin, mis võiks vastus olla antud küsimusele:
· Tagavaraplaan juhuks, kui droon juhitavuse kaotab
Ehk siis mis te arvate, mis võiks olla "pädev" vastus, mida ka aksepteeritaks?