Futaba vanatehnika ja selle kasutamine

Muumia · Post by **Muumia** » Thu Apr 02, 2015 2:18

Tere
On olemas futaba T4EXApult koos koos vastuvõtjaga FR-R127DF, samuti on olemas 3 servot S3003.
Sooviks neid võimaluse korral kasutada oma esimese elektrika ehitusel.
Pult on juba moraalselt vana, ehk töötab minu arusaamist mööda teistel sagedustel võrreldes kaasaegsetega.
Kas leidub selle puldiga kokkusobivaid erinevaid regusid. See, mis minu puldiga kaasas oli (FP-R127DF), on igavene kolakas.
Kuna tahtsin lennukiks Bixlar 2- te, siis tundub, et sinna sisse see ei mahu.
Küsimus siis selline, kas minu vananenud kola ümber on mõtet lennukit ehitada, või tekitab see pidevaid komplekteerimise probleeme.
Oleks rahul kui kasvõi pulti saaks edukalt kasutada.

[J] · Post by **[J]** » Thu Apr 02, 2015 10:29

Aparatuuri töökaugus tuleb üle testida. Pole sel häda midagi, võrratult parem kui üliodavad idamaised.
Kõik regud peaksid sellega koos töötama. Futabal tuleb tavaliselt ainult gaasikang reverseerida, sest juhtsignaal on teistpidi.
Servod võivad küll väiksemad väikesel lennukil olla. Näiteks Hiteci:
http://www.hobbyking.com/hobbyking/stor ... Servo.html

Kuno · Post by **Kuno** » Thu Apr 02, 2015 14:54

Aparatuur on normaalne.Probleem võib tekkida häirekindlusega - see pult töötab 35mhz sagedusel ja seal võivad segada raadiohäired,mis tulevad elektrimootori tööst.Kasulik on enne esimest starti kontrollida töökaugust ja kindlasti töötava mootoriga.

Muumia · Post by **Muumia** » Sat Apr 04, 2015 0:57

Täna vastuse eest.
Vastuvõtja osutus hoopis R136F olema, mitte nagu komplekti(pult,servod, vastuvõtja) manualis kirjas olnud FRR127DF.

http://www.hobbyking.com/hobbyking/stor ... duct=74580

Kui soetada midagi sellist, siis võib kindel olla, et mudelile juba installeeritud servod ja mootor hakkavad sõbralikult tööle koos mul juba oleva tehnikaga?
Kas see ette tulla võiv probleem töökaugusega ja häiretega on kuidagi ka kõrvaldatav?

[J] · Post by **[J]** » Sat Apr 04, 2015 1:25

Sobivad küll kokku, töötamine sõltub juba korrasolekust ja kvaliteedist. Vastuvõtja pikk antenn võib sabasse vabalt ripnema jääda ja kokku ei tohi keerata pikkuse pärast:

Muumia · Post by **Muumia** » Sun Apr 05, 2015 16:05

Nüüd üks loll küsimus ilmselt.
Müüdaval mudelil Bix3 on vajalik LIPo aku 11,1 v. Minul olemasolevad servod ja vastuvõtja töötasid 4.8 V NiMH aku pealt.
Kas mudelil peab olema 2 akut või töötab elektroonika laias pingevahemikus?
Ei leidnud kuskilt netist infot vastuvõtja ja servode toitepinge kohta.

Oehh · Post by **Oehh** » Sun Apr 05, 2015 18:51

Muumia wrote:Kas mudelil peab olema 2 akut või töötab elektroonika laias pingevahemikus?

11,1V LiPo aku pingest teeb mootori kiirusregulaator vajaliku 5V servode ja vastuvõtja jaoks.

Muumia · Post by **Muumia** » Tue Apr 07, 2015 19:55

Hei,
Kuigi Bix3 ostmisega on raskusi, HobbyKingi euroopa ladu on tühi, oleks vajalik eelkõige LiPo laadija osta, et lennukit üldse lendama saada.
HK näitab mul, et minu valitud kategooriat euroopa laos pole, otsi global laost. Kes neid Eestis müüb? Netist leidsin ainult sellise:
http://www.ittgroup.ee/et/prototuupimin ... -50-w.html
Ostaks siis juba midagi sellist, millega ka teistsuguseid akusid laadida saaks.
Tänan ette info eest!

mel · Post by **mel** » Tue Apr 07, 2015 20:13

Markol on seda 3 tk järel: Accucel-8 150W

https://docs.google.com/spreadsheet/pub ... utput=html

eestis muid mõistliku hinnaga kohti pole leidnud

ja ka banggoodil on UK ladu, sealt odav=tasuta shipping

snoopy · Post by **snoopy** » Tue Apr 07, 2015 21:37

eBay valikut on, ka UK-s, kui kaugemalt oodata ei malda. Midagi sellist näiteks: http://www.ebay.co.uk/itm/iMAX-B6-Charg ... 1228487904

Muumia · Post by **Muumia** » Sat Apr 18, 2015 12:44

Nüüd siis Bixler2 olemas ja kokkupaneku aeg on käes.
Seoses sellega on tekkinud rida küsimusi. Algajale tundub asi palju keerulisem kui esialgu võis oletada.

1. Kuna kasutan 35 mhz vastuvõtjat, siis kas pikk antenn võib osaliselt ka kuni lennuki sabani kulgeda lennuki kere sees või peab olema väljaspool lennukit võimalikult pikas ulatuses?

2.Kuna lennuki ninas põhja pool on ava, eeldan et (jahutusõhu jaoks), kas on oluline, et elektroonika oleks paigutatud nii, et jahutusõhk eelkõige regule ligi pääseks. Regu 30A ja mootor Turnigy D2826/10 1400KV.
Voolutarve peaks jääma kõvasti allapoole 30 amprit.

3.Kas regu ja vastuvõtja võimalikult kaugele teineteisest häirete pärast?

4.Kui kasutada liimi asemel teipi ka tiivaaluste juhtmete katete kinnitamiseks, kas see tagab piisava tugevuse? On ju fiibertoru , mis tiiva sisse läheb, otseselt toetatud selle vahust pikliku kattega, kui kate pole tugevalt kinni pole ju ka fiibertorul suurt mõtet.Teipi tahaks kasutada, kuna siis on hiljem mugavam lahti lammutada kui tahad midagi vahetada või kasutada kusagil mujal.
Oleksin väga tänulik kui keegi "vana kala" võtaks vaevaks oma arvamust avaldada.

tikka · Post by **tikka** » Sat Apr 18, 2015 18:16

Olen ise ka 35MHz (Graupner/JR) kasutaja.

1. Antenn võib olla kere sees. Kui on kasutusel metalltraadist tõukurid, siis võiks antenn olla nendest ja igasugustest pikkadest juhtmetest võimalikult kaugel. Näiteks Easystaril on antenni jaoks põhja alla kleebitud plastist tõukuri välistoru. Lühema kerega mudelitel olen antenni ümber kere suunaga eest taha spiraali keeranud (seda ka juhul kui metallist traadid mööda kere väliskülge jooksevad). Üks näide siin pildil: https://picasaweb.google.com/1048798391 ... 1826731058
Lõpuosa jääb rippuma, nagu [J] näitas. Üldine antenni liikumise suund peab olema tahapoole ehk siis vahepeal ei tohi teha tagasipöördeid ninaosa poole.

2. Penoplast on hea soojuse isolaator,regulaator peab jahutust saama. Bixlerit pole väga uurinud. Tasub veenduda, et jahutusõhul on tagapool väljumisava.

3. Jah. Sama kehtib vastuvõtja/antenni ning aku/mootori poolsete juhtmete kohta. Mootorist endast tuleks ka eemale hoida.

4. Jällegi ei tunne täpselt Bixleri ehitust, aga kui katete eesmärgiks on toru fikseerimine, siis mina kasutaks liimi. Juhtmete jaoks võib näiteks uuristada tiiva alla süvendi ja selle teibiga katta vms.

Mõni vastuvõtja on häirete suhtes vastuvõtlikum kui teine. Väga head kogemused on mul Corona Synthesized Dual-Conv vastuvõtjatega, näiteks sellega: http://www.hobbyking.com/hobbyking/stor ... 35Mhz.html
Mul on neid mitu tükki ja pole siiani häireid olnud, isegi olukordades kus mõni teine vastuvõtja hakkab samal seadel, asukohas ja ajal lollusi tegema. Sama firma single conversion on palju halvem.

Võimalikke häireid aitavad vähendada pikemate servojuhtmete ja regulaator-vastuvõtja juhtme keerud ümber ferriitrõnga. Suvalised elektroonikapoest saadavad rõngad ei pruugi nii hästi töötada, kui mudelipoodides müügil olevad. https://www.google.ee/search?q=rc+ferri ... CAYQ_AUoAQ

Muumia · Post by **Muumia** » Sun Apr 19, 2015 1:21

Tänud, tikka!

Panin oma pooleliolevast tegelasest lingi oma eelneva heietuse ilmestamiseks:

http://imgur.com/a7ANLgo

Õhutusava on aku all ninas ja välja pääseb mootori juurest, ehk on piisav kui aku ja muu pudi padi õhu liikumist ei takista...

Keeruline saab see elektroonika üksteisest eemalhoidmine olema. Pildil on kõik täitsa üksteise otsas,kuna kõik on mahutatud samasse lennuki poolde. Tegelikkuses saab ikka parem(3cm regu ja vastuvõtja vahe) aga UMBES sellise elektroonika paigutuse puhul on lennuki raskuskese täpselt õige koha peal tiiva all.
Kuidas aku fikseerida nii, et ta vent ava ei sulgeks ja paigal püsiks, pole veel suutnud välja mõelda, vahest velcroga miskitmoodi?

Kui antenn hakkab jooksma lennuki saba suunas kere sees, siis ta on kogu pikkuses kahe välisküljel oleva tõukurvarda vahel 1-2 cm kaugusel. Ega ka väljapoole poleks parem panna, kaugus varrastest sama?
Kindlam on vist jah liimi kasutada tiiva all tugevdusvarda juures.

PS. Teema peaks juba kuuluma "Ehitus ja konstruktsioon" , mitte nagu algselt, "Tehnika ja elektroonika" alla.

tikka · Post by **tikka** » Sun Apr 19, 2015 9:53

Ees olevat õhuava saaks soovi korral ümber teha. Vana saaks kinni panna ja uue paremasse kohta teha, kui selleks peaks vajadus olema. Jahutusõhu väljumiseks tundub ainult mootori ava natuke väike. Võibolla pole vaja, aga ma teeks kaks ava juurde mootori alla viimase tühimiku külgede peale. Võid vaadata näiteks Easystar 2 manuaali pilte http://www.multiplex-rc.de/en/products/ ... pitems_pi1.

Kas tiivakruvide torude alumised osad on tugevuse mõttes olulised? Vastuvõtja saaks paigutada nende vahele. Põhimõtteliselt saaks neid kärpida ja sobivat juppi kasutada väljastpoolt ainult kruvi juhtimiseks. Kui kruvi on kinni saaks torujupi jälle välja tõmmata.

Kunagi oli mul Easystar 1. Sellel panin aku velcroga põhja külge (oli piisavalt sile pind), lisaks hoidis akut ülevalt poolt paigal kaht kere poolt läbiv peenike süsiniktoru. Toru sai aku eemaldamiseks ühelt poolt välja tõmmata. Toru hakkasin kasutama pärast seda, kui aku ükskord välispidisel surmasõlmel mudelist välja lendas.

Antenni jaoks saaksid kleepida põhja alla tehtud vao sisse tõukuri plastiktoru nagu Easystaril või keerata ümber saba mõne tiiru spiraali. Nagu ütlesin, pole vähemalt minul niimodi erinevatel mudelitel häireid siiani tekkinud.

Muumia · Post by **Muumia** » Sun Apr 19, 2015 14:55

Tänan nõuannete eest!
Põhja alt jookseb oma vao sees juba tugevduseks mõeldud süsiniktoru kuni sabani välja.See toru juhib ju ka mingil määral elektrit, seega vist kindlam siiski kere seest viia ja sabast vabalt tolknema jätta nagu eespool juba (J) mainis või ümber kere spiraali keerata.
Eks tuleb katsetada.
Akule võiks äkki pesa teha nii, et ninasse õhutusava kohale teha näit balsast väike riiul, kuhu aku siis velcroga kinnituks. Siis aku alt saab õhk mõnuga sisse tuhiseda ja mootori alt avadest välja.

[J] · Post by **[J]** » Sun Apr 19, 2015 15:34

Antenni efektiivselt töötav osa on just see viimane kolmandik ja üleni süsiplastist kerede seest ulatub tihi välja ainult see ja eelnev jääb süsiplasti poolt varjestatuks. Töökauguse suhtes on tähtis ka saate- ja vastuvõtuantennide polarisatsioon. Halvim variant on antennid risti, parim parralleelsed. Spiraali keeratud antenni maksimaalne võimekus on seepärast kindlasti väiksem.
Akule pesa pole paha aga kuumenemist saab ju mõõta katsetades. 50C pole mingi kuumus ja ehk polegi temperatuur eriline probleem.

Muumia · Post by **Muumia** » Sun May 03, 2015 0:33

Niisiis, esmalend tehtud paraja tuulega, nii, et saatja paelake antenni otsas oli ikka tuule suunas sirgu. Aga tervelt tuli iga kord alla tagasi.
Peab ikka ütlema, et simulaatorist on ikka kuradi palju abi. Minu arust oli Phoenixi simu, mida sai nõrkemiseni eelnevalt käiatud, väga tõetruu.
Tundus, et erinevus oli lennuki käitumine "elevatori" liigutamisel,võrreldes simuga. Kuidagi väga äkiline tundus see kõrguse muutmine.Ehk on tüüri käigunurgad liiga suured.... (Tegelikkus oligi kõik vähe äkilisem kui simus).
Kas kuskil on juttu ka sellest mis nurga all peaks olema erinevate tüüride max käigud?
Kui algul tegin töökauguse testi u. 30 meetrilt, sisse lükatud antenniga, siis mootori töö lakkas kui tüüre liigutasin. Kas see on normaalne? Kui antenn oli väljas, siis toimis kõik suurepäraselt.
Hetkel on küll peale õnnestunud lende hoog sees ja tahaks uuesti põlla peale kui ainult ilma oleks!
Igatahes suured tänud kõikidele, kes nõu andsid ja samuti Markole, kellelt enamuse tehnikast sain.

cuprum · Post by **cuprum** » Sun May 03, 2015 15:39

Muumia wrote: Kuidagi väga äkiline tundus see kõrguse muutmine.Ehk on tüüri käigunurgad liiga suured.... (Tegelikkus oligi kõik vähe äkilisem kui simus).

Iga mudeli manualis peaks olema kirjas, kui palju on tüüride maksimaalsed nurgad (kas siis kraadides või millimeetrites neutraalpunktist - ja millises punktis seda mõõta).

Kui lennuk aga juba lendamas käinud, siis iga piloot sätib asjad täpselt oma käe järgi ära.
Kui käike muutma hakkad, siis soovitaksin seda teha mehhaaniliselt ennekõike, kuid NB! Arvesta, et maksimaalne vajalik ikkagi saavutataks (väga halb kui avastad lennus, et tüürist "jääb puudu". Kui tüüri liiga palju on, siis on lennuk siiski juhitav, olgugi, et äkkiliselt, ning kui "liiga palju tüüri" põhja keerata, võib lennuk hoopis imelikult käituma hakata (tüür võib stalluda).
Kui aga tüürikäik normaalne, aga lennuvahend ikka äkkiline, siis vaata puldile pikema pilguga otsa, ning ohka: "Ekspot tahaksin"

Muumia wrote:
Kui algul tegin töökauguse testi u. 30 meetrilt, sisse lükatud antenniga, siis mootori töö lakkas kui tüüre liigutasin. Kas see on normaalne? Kui antenn oli väljas, siis toimis kõik suurepäraselt.

See võib olla täitsa normaalne, juhul, kui Sul miski pisut targem vastuvõtja - tunneb failsafet. Lihtsalt tüüre liigutades tekkivad kohapeal mikrohäired (servod/kaablid), mis summutavad piiripeal oleva radiosignaali. Rakendub failsafe, mis lülitab gaasi maha.

tikka · Post by **tikka** » Sun May 03, 2015 22:30

Muumia wrote:...
Kui algul tegin töökauguse testi u. 30 meetrilt, sisse lükatud antenniga, siis mootori töö lakkas kui tüüre liigutasin...

30 meetrit võib olla jah normaalne. Ma teen tööulatuse kontrolli nii, et üks antenni segment on väljas, äkki seepärast saan kaugemale kõmpida. Ega kaugemalt väga ei näegi, mida need tüürid seal täpselt teevad.