Üks meist ajab midagi segamini. Ma räägin uuest mehitamata õhusõidukite seadusest, mis jõustub *ilmselt* uuest aastast ning seal on kenasti jäetud ruumi nii mudelistidele kui "droonitajatele". See 32€ ilmselt võeti käiku, kuna tarvis üks lisalarf tööle võtta, kes neid lennutaotlusi läbi vaatab. Uue seadusega see 32€ ei tohiks enam mudeliste puudutada, kuna annab neile piisavalt vaba ruumi, et nad ei peaks lennuluba taotlema.cuprum wrote:Leebemaks?!? Kas seda saab lugeda leebemaks tegemiseks, et algselt jutuks olnud *mudellennukid* (juttu oli millestki F3A laadsest piirist 2x2x5 ja vahetust visuaalkontrollist) täiesti välja jäid? Oki, said kaetud nimetusega "droon" - ehk siis mõned riigiametnikud hakkasid sealt "raha lõhna" (kommertslendamine) tundma, ning nüüd siis istumegi "väga leebe" 32€ otsas.Scoop wrote:erinevate riigiasutuste sees ringlemist muudeti oluliselt leebemaks (saab ilmselt paralleele tuua USA omaga).
Avalik kiri/pöördumine Lennuametile.
Täpne 3D skanneerimine, võta ühendust.
Huvitav Scoop kust selline info pärineb. Avalikuse ees on selle uue seaduse koha pealt küll vaikus. Rohkem on ikka kuulda teemat just selle kehtiva korra kohta ja mitte, et ajutiselt või nii. Ei taha teada algallikat aga sooviks ikka mingit kinnitust, et see uus seadus pole tühipaljas loba pingete maandamiseks.
Minu konkreetne baas: "MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITE TSIVIILOTSTARBEL KÄITAMINE EESTI ÕHURUUMIS" @ kevad 3013Scoop wrote: Üks meist ajab midagi segamini. Ma räägin uuest mehitamata õhusõidukite seadusest, mis jõustub *ilmselt* uuest aastast ning seal on kenasti jäetud ruumi nii mudelistidele kui "droonitajatele".
Praeguses määrustikus pole selle eelnõu kavandi raames räägitud "vahetu visuaalse kontrolli" ja "silindri sees lendamise", "erinevate kaaluklasside" ning muu sellise kohta haisugi. Ainus, mis on lisandunud, on maksustamine.
Tõepoolest tahaks loota, et "klassikaline mudellend" jõuaks kah kuidagipidi seadusandlusesse, ning et mudelistid ei peaks kolm päeva ette ennustama, et kas tuleb ilma või ei tule.
Ainuke vettpidav ja teadaolev info on see,et nii on ja nii jääb,arutluse all on vaid see kes ja kuipalju maksma peab,ehk saab teha võibolla nii,et 32 eur maksab juriididline isik ja lennuluba taotlevad selle alt erinevad eraisiskud.Sellele küsimisele ei ole vastatud ja kolm korda võib arvata,kas vastatakse või kuidas vastatakse Kas on kellelgi täpsemat infot välja pakkuda - niisama lõksutada pole erilist mõtet.
Kui vaadata meediakajastusi,siis sealt kumab läbi toetav seisukoht lennuametile ja kuidas see teisiti saakski olla Tervet mõistust või mingitki poolehoidvat kajastust siiani meedias pole olnud.Niiet mudellendurid võssa ja varsti on teema unustatud,kuna "puudub üldsuse huvi teema vastu".
Kui vaadata meediakajastusi,siis sealt kumab läbi toetav seisukoht lennuametile ja kuidas see teisiti saakski olla Tervet mõistust või mingitki poolehoidvat kajastust siiani meedias pole olnud.Niiet mudellendurid võssa ja varsti on teema unustatud,kuna "puudub üldsuse huvi teema vastu".
30 päeva läks mööda ja sain täna vastuse lennundustalitluse peaspetsialistilt. Minu probleem oli siis lendavate mudelite lennutamise üliranged reeglid kontrollitud õhuruumis allpool kõrgust 500 jalga.
Ei tea kas e-maili postitamine siia on seaduslik, seega ma seda ei tee. Hetkel kehtivaid reegleid põhjendati sisuliselt ohutuse vajadusega. Samas öeldi, et mõistlik lähenemine on väga oluline ja ministeerium hetkel sellega tegeleb. Lisaks öeldi, et lennukaalu piir teatud kõrguseni kontrollitud õhuruumis on ühe uue nõudena välja töötamisel. Mis peaks siis andma madalal kõrgusel väikese kaaluga (kõrgus ja kaal täpsustamisel) seadmete lennutamiseks võimalused.
Midagi kindlat teada ei saanud ja lahendust kehtivale probleemile (karmid reeglid+ riigilõiv) isiklikult ei näe. Seega läks järgmine kiri õiguskantslerile õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks ning ametiasutuse tegevuse kontrollimiseks. Tundub, et siin võib ka vastuse saamisega kuni 30 päeva aega minna.
Ei tea kas e-maili postitamine siia on seaduslik, seega ma seda ei tee. Hetkel kehtivaid reegleid põhjendati sisuliselt ohutuse vajadusega. Samas öeldi, et mõistlik lähenemine on väga oluline ja ministeerium hetkel sellega tegeleb. Lisaks öeldi, et lennukaalu piir teatud kõrguseni kontrollitud õhuruumis on ühe uue nõudena välja töötamisel. Mis peaks siis andma madalal kõrgusel väikese kaaluga (kõrgus ja kaal täpsustamisel) seadmete lennutamiseks võimalused.
Midagi kindlat teada ei saanud ja lahendust kehtivale probleemile (karmid reeglid+ riigilõiv) isiklikult ei näe. Seega läks järgmine kiri õiguskantslerile õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks ning ametiasutuse tegevuse kontrollimiseks. Tundub, et siin võib ka vastuse saamisega kuni 30 päeva aega minna.
Tundub, et TEGELIKULT ei huvita meiepooldsed küsimused ega ettepanekud neid seadudestegemisel üldse.tikka wrote:30 päeva läks mööda ja sain täna vastuse
Kui selle piiraja peale suudeti anda vastus, et "seadus lähtub" ohutusest ja ministeerium sellega (kõrgus, kaal) tegeleb siis
mina näen selles küll ainult tüütut kohustust "kodanikuühiskannale" nende küsimustele vähemalt formaalselt vastata. :
Igatahes tänud tikkale teema torkimise ja meie informeerimise eest.
Tore lugeda, et keegi ka torgib . Mis torkimise tulemuslikusesse puutub siis loodame meie jaoks parimat aga lootusi väga kõrgele ka ei tasuks seada. Meie ametkonnad oma suures agaruses tõsta ohutust on valmis kuulutama isegi lapsed oma mänguasjadega seaduserikkujateks. Vägisi tahaks küsida, et kui võtta nüüd statistikat siis palju on olnud potensiaalseid ohtlikke olukordi tänu lennumudelitele regulaarsele lennuliiklusele eestis. Isiklikult pole kuulnud. Miks siis on sellised ranged piirangud vajalikud? Palju on reealselt inimesi surma saanud tänu liiklusseaduse jämedale eiramisele? Kahjuks neid inimesi on palju. Ja kas on miskit paremaks muutunud? Natuke on aga ikka näeb päris palju rikkumisi igapäevaselt.Liiklejaid on ka muidugi kordi rohkem kui mudelilennutajaid. Lennumudeleid ja autosid ei saa oma ohtlikuses muidugi võrrelda aga loo point on selles, et tegeletakse mingi pseudo probleemiga ja raisatakse oma aega järelvalve teostamisele mille järgi puudub vajadus(vihje lennutaja kimbutamisele Tartus).
Mudellennukid on lennanud maailmas koos lennukitega umbes 80 aastat ja reeglid on maailmas juba ammu paigas. Kohalik Lennuamet on vanuselt mudellennukite kõrval noor lapsukene ja targaks saamiseks tuleb vaid lugeda :
Fédération Aéronautique Internationale, FAI - The World Air Sports Federation, was founded in 1905
dokumente.
Seal nii kaalud kui muud reeglid, mis kehtivad planeedil Maa.
Autonoomse lennuga droonid on viimaste paari aasta suur probleem ja neile reeglite loomisega tegeletakse.
Juhul kui maailmas üldtunnustatud FAI reeglite ( http://www.fai.org/members ) järgi lendamine keelustatakse, tähendab see lihtsalt seadustatud ühe tehnilise spordiala maailmas konkurentsivõimetuks muutmist.
Fédération Aéronautique Internationale, FAI - The World Air Sports Federation, was founded in 1905
dokumente.
Seal nii kaalud kui muud reeglid, mis kehtivad planeedil Maa.
Autonoomse lennuga droonid on viimaste paari aasta suur probleem ja neile reeglite loomisega tegeletakse.
Juhul kui maailmas üldtunnustatud FAI reeglite ( http://www.fai.org/members ) järgi lendamine keelustatakse, tähendab see lihtsalt seadustatud ühe tehnilise spordiala maailmas konkurentsivõimetuks muutmist.
kas panid ka mõne viite FAI reeglitele,ehk küsimus - miks eesti tingimused muust maailmast nii erinevad on,et need reegild eesti jaoks ei kõlba?Seega läks järgmine kiri õiguskantslerile õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks ning ametiasutuse tegevuse kontrollimiseks.
JUst !!! Tuleks selgelt lahterdada, täielikult piloodikontrolli/juhtimist nõudvad ning seetõttu alati piloodi vaatevälja ning seega nähtavusalaga piiratud alasse jäävad ja iselennuvõimet omavad DROONID .
Tuleb meelde aeg kui õppisin oma helikopterit lennutama ja esimene kindlam tunne hakkas tekkima peale 400 tundi simus + 6gallonit nitrokütust läbi kopterimootori ( võimalik ,et olengi koba või siis liiga kriitiline ) ! Samal ajal märkasin foorumis uustulnukat kes otsis soovitusi helikopteri ning kaamera ostuks ,sest mõne päeva pärast olevat vaja mingil üritusel videot salvestada !!! Tol ajal sai temale selgitada ,et soovitu on võimatu just lennuks vajaliku, väga keeruka ja pikaajalise õppeprotsessi tõttu. Nüüd aga ,,palun väga ,astub härra suvalisse poodi ja võib soetada mistahes kaamerakandja mis vjab juhtimiseks vaid asukohamääramis oskust ja sedagi lisaseadmete abil. Siin on tegu absoluutselt teise valdkonnaga . Drooni soetaja ei huvitu üldse lennuoskuse omandamisest sest see pole kunagi tema eesmärk olnud . Mudellennuki/ kopteri piloodid aga tegelevad just sellega ning oskuste areng ongi selle hobbi mõte ning võlu ! Mudellennuki/kopteri piloot ei riski kunagi mõtetult oma ,väga pika aja jooksul, paika häälestatud mudeliga ,sest selle rikkumisel tuleb lisaks soetuskuludele teha ka kogu uus sedistusprotsess läbi. See võtab mõnikord nädalaid . Poe-drooni puhul ,ostab mees vaid uue !
Kuidas need väga väga olulised erinevused seadustada ning asjaomasetele selgeks teha, ma ei tea ...
Tuleb meelde aeg kui õppisin oma helikopterit lennutama ja esimene kindlam tunne hakkas tekkima peale 400 tundi simus + 6gallonit nitrokütust läbi kopterimootori ( võimalik ,et olengi koba või siis liiga kriitiline ) ! Samal ajal märkasin foorumis uustulnukat kes otsis soovitusi helikopteri ning kaamera ostuks ,sest mõne päeva pärast olevat vaja mingil üritusel videot salvestada !!! Tol ajal sai temale selgitada ,et soovitu on võimatu just lennuks vajaliku, väga keeruka ja pikaajalise õppeprotsessi tõttu. Nüüd aga ,,palun väga ,astub härra suvalisse poodi ja võib soetada mistahes kaamerakandja mis vjab juhtimiseks vaid asukohamääramis oskust ja sedagi lisaseadmete abil. Siin on tegu absoluutselt teise valdkonnaga . Drooni soetaja ei huvitu üldse lennuoskuse omandamisest sest see pole kunagi tema eesmärk olnud . Mudellennuki/ kopteri piloodid aga tegelevad just sellega ning oskuste areng ongi selle hobbi mõte ning võlu ! Mudellennuki/kopteri piloot ei riski kunagi mõtetult oma ,väga pika aja jooksul, paika häälestatud mudeliga ,sest selle rikkumisel tuleb lisaks soetuskuludele teha ka kogu uus sedistusprotsess läbi. See võtab mõnikord nädalaid . Poe-drooni puhul ,ostab mees vaid uue !
Kuidas need väga väga olulised erinevused seadustada ning asjaomasetele selgeks teha, ma ei tea ...
FAI reeglitele otseselt viidet ei pannud, sest tegemist on ametlike rekordite registreerimise ja lennuspordi alaste rahvusvaheliste spordivõistluste nõuetega. Igal maal on tavaliselt oma siseriiklikud nõuded. Näiteks Inglismaa kohta leidsin sellise dokumendi nagu CAP 658 http://caa.searchimprove.com/search.asp ... swtype=all ja Saksamaa kohta leidsin infot ühest teisest foorumist: http://aircombat.modelarji.com/viewtopic.php?f=7&t=770. Tegemist ei pruugi olla kehtiva infoga, sest kõik on pidevas muutumises.Kuno wrote:kas panid ka mõne viite FAI reeglitele,ehk küsimus - miks eesti tingimused muust maailmast nii erinevad on,et need reegild eesti jaoks ei kõlba?
Maailmas korraldatakse mitteametlikke võistlusi (ka rahvusvahelisi), milles osalejad ei pruugi FAI reeglitest midagi teada. Samas on FAI nõuded nii mõistlikud, et tihti järgitakse neid isegi siis, kui neist midagi ei teata.
Karmid reeglid ei pruugi suurendada lennuohutust ja tõenäoliselt ei suurenda maapeal oleva vara ja inimeste ohutust. Riigilõiv ja loa küsimine on selles suhtes mõttetud, et need ei taga mudeli seadistamist puudutava arusaadava info olemasolu. Failsafe võib jääda programmeerimata, mudeli kasutusjuhend võib olla üks mõttetu halvas inglise keeles paber jne.
Reeglite kohapealt niipalju, et see on juba siinamil läbi käidud etapp - Ei hakka pikemalt seletama, kes teab, see teab, miks konkreetselt tekkisid nn. "võsalendurid".tikka wrote: Karmid reeglid ei pruugi suurendada lennuohutust ja tõenäoliselt ei suurenda maapeal oleva vara ja inimeste ohutust. Riigilõiv ja loa küsimine on selles suhtes mõttetud, et need ei taga mudeli seadistamist puudutava arusaadava info olemasolu. Failsafe võib jääda programmeerimata, mudeli kasutusjuhend võib olla üks mõttetu halvas inglise keeles paber jne.
Tegelikult tuleks mõjutada ka kaupmehi,kui ma oma poes riigilõivust ja lennuameti loast räägin,siis mõnigi mees jääb mõttesse...............samas paljudel on lihtsalt poohhui ja see rikub kogu mängu..........
Samas Klick ja Photopoint teeb droonidele lauspromo,need spetsialistid alati ei jaga oma valdkondagi,rääkimatta droonidest
Samas Klick ja Photopoint teeb droonidele lauspromo,need spetsialistid alati ei jaga oma valdkondagi,rääkimatta droonidest
Harjumaa-Tallinn-Harjumaa
Spectrum DX9 2,4G
FOX EPO Glider 2,3M
DISCUS CS 2,6M
PROXIMA II 2,8M
CONDOR 2,5M
VOLARE 230
ELIPSOID EVO 280
Hot Pepper 3D
Durafly™ HyperBipe 900mm EPO
Spectrum DX9 2,4G
FOX EPO Glider 2,3M
DISCUS CS 2,6M
PROXIMA II 2,8M
CONDOR 2,5M
VOLARE 230
ELIPSOID EVO 280
Hot Pepper 3D
Durafly™ HyperBipe 900mm EPO
Väga hea!usamees wrote: https://youtu.be/vcWYzdYM1Jc
Eh ,eks seal t.........peal on käind igasugu tervemõistuse pooldajaid...
aga kõik see on uus aadlile pohhuju
kui minu vahuka lennutamis piiratakse hakkan sirõki ja revaga punti
minu nägemus mudelistide väljaastumisest ja mitte nõustumisest 32 eurise maksu ninjg torni loa nõudega ......siin foorumis üle 4000 kasutaja peaks
hakkama saama..........
https://www.youtube.com/watch?v=n_N3Whi ... 83CA2E7965
Kärdlaskie беспорядки против власти
https://www.youtube.com/watch?v=Jz2gACZQTdY
Taotlen igameheõigusena lennutamist ja niigrite jätmist aafrikasse
Kärdlas 4000 pluss mudelist võiks midagi meeldejäävat korraldad Ja kuulutada välja mudelistide kalifaadi.......
Rahastaks sammuti naftaga........
http://nafta.hiiumaa.ee/
Mäletan kuidas transponderi soovitajad kiunusid kui pidasin vahuka lennutamist igameheõiguseks.......
Las liberaalsedmultikultuurnikud maksavad 32 jewri ja lehvitavad vikerkaarelipudega habemeganaise lugude saatel lennutades.
mina aga toimetan aksepteeritud protestivormiga ehk kodaniku allumatusega vastuseks idiotismile..........
aga kõik see on uus aadlile pohhuju
kui minu vahuka lennutamis piiratakse hakkan sirõki ja revaga punti
minu nägemus mudelistide väljaastumisest ja mitte nõustumisest 32 eurise maksu ninjg torni loa nõudega ......siin foorumis üle 4000 kasutaja peaks
hakkama saama..........
https://www.youtube.com/watch?v=n_N3Whi ... 83CA2E7965
Kärdlaskie беспорядки против власти
https://www.youtube.com/watch?v=Jz2gACZQTdY
Taotlen igameheõigusena lennutamist ja niigrite jätmist aafrikasse
Kärdlas 4000 pluss mudelist võiks midagi meeldejäävat korraldad Ja kuulutada välja mudelistide kalifaadi.......
Rahastaks sammuti naftaga........
http://nafta.hiiumaa.ee/
Mäletan kuidas transponderi soovitajad kiunusid kui pidasin vahuka lennutamist igameheõiguseks.......
Las liberaalsedmultikultuurnikud maksavad 32 jewri ja lehvitavad vikerkaarelipudega habemeganaise lugude saatel lennutades.
mina aga toimetan aksepteeritud protestivormiga ehk kodaniku allumatusega vastuseks idiotismile..........
Aastatuhandeid on kõiksugused autoriteedid – religioossetest tegelastest kuni väljapaistvate õpetlasteni – tüütuseni korrutanud ühte ja sama ideed inimeste erakordsusest, kuna nad on loomariigis kõige targemad.
Usk inimese kognitiivsesse üleolekusse muutus filosoofias ja teadustes kindlaks veendumuseks. Isegi Aristoteles, ilmselt mõjukaim kõikidest mõtlejatest, väitis, et inimesed on oma eripärase mõtlemisvõime tõttu teistest loomadest kõrgemad.“Inimesed ei ole loomadest targemad, vaid lihtsalt erinevad,” väidavad eksperdid.
Samuti üks väike tähelepanek kognitiivsest dissonantsist.
Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud nähtusega ning olulise mõistega, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega.
Klassikalises kognitiivse dissonantsi katses paluti katseisikutel sooritada igav ülesanne ning seejärel veenda teisi katseisikuid, et antud ülesanne oli huvitav ja nauditav. Osadele katseisikutele maksti selle eest 1 dollar ning teistele 20 dollarit. Kõiki katseisikute hoiakuid ülesande suhtes mõõdeti eksperimendi lõpus. Katseisikutel, kellele maksti 1 dollar teiste veenmise eest, oli oluline paranemine oma hoiakus ülesande suhtes, samal ajal neile, kellele maksti rohkem, taolist paranemist hoiakus ülesandesse ei täheldatud. Eksperimendi läbiviijad tõlgendasid antud tulemusi selliselt – kognitiivne dissonants tekkis kõigil katseisikutel konfliktsete faktidega, et ülesanne on igav ning nad rääkisid, kui huvitav antud ülesanne on – nende ütlused ja uskumused ei olnud vastavuses. Nendel katseisikutel, kellele maksti 20 dollarit, oli valetamiseks olemas õigustus – nad võisid endale öelda, et nende käitumine on põhjendatud. Samas, teise grupi käitumisele ei olnud mingit põhjendust, kui nad ei suudaks endid veenda, et ülesanne oli tõepoolest huvitav. Seega käitusid nad vastavalt muutes oma esialgseid uskumusi, et vähendada dissonantsi.
Dissonants tekib ka siis, kui inimesed puutuvad kokku uue informatsiooniga, mis ähvardab või muudab nende olemasolevaid uskumusi. Mitmed grupisituatsioonid tekitavad samuti kognitiivset dissonantsi. See leiab aset, kui inimesed on sunnitud oma vanad uskumused unustama ja võtma omaks uued, et kuuluda mingisse gruppi. Samuti olukordades, kui grupi liikmed on eriarvamusel või ka siis kui kogu grupi kesksed uskumused on välisete tegurite tõttu ohustatud.
Selle väikse mõtte juurde võiks lisada seda ,et otsides alternatiivi ja harmooniat on mõte kolida vee alla kui õhus enam kuidagi hakkama ei saa
https://www.youtube.com/watch?v=7A1DPE74jtw
Nuu ehk mingi Hiiumaa kokkutuleku võiks siis teha selles stiilis
Usk inimese kognitiivsesse üleolekusse muutus filosoofias ja teadustes kindlaks veendumuseks. Isegi Aristoteles, ilmselt mõjukaim kõikidest mõtlejatest, väitis, et inimesed on oma eripärase mõtlemisvõime tõttu teistest loomadest kõrgemad.“Inimesed ei ole loomadest targemad, vaid lihtsalt erinevad,” väidavad eksperdid.
Samuti üks väike tähelepanek kognitiivsest dissonantsist.
Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud nähtusega ning olulise mõistega, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega.
Klassikalises kognitiivse dissonantsi katses paluti katseisikutel sooritada igav ülesanne ning seejärel veenda teisi katseisikuid, et antud ülesanne oli huvitav ja nauditav. Osadele katseisikutele maksti selle eest 1 dollar ning teistele 20 dollarit. Kõiki katseisikute hoiakuid ülesande suhtes mõõdeti eksperimendi lõpus. Katseisikutel, kellele maksti 1 dollar teiste veenmise eest, oli oluline paranemine oma hoiakus ülesande suhtes, samal ajal neile, kellele maksti rohkem, taolist paranemist hoiakus ülesandesse ei täheldatud. Eksperimendi läbiviijad tõlgendasid antud tulemusi selliselt – kognitiivne dissonants tekkis kõigil katseisikutel konfliktsete faktidega, et ülesanne on igav ning nad rääkisid, kui huvitav antud ülesanne on – nende ütlused ja uskumused ei olnud vastavuses. Nendel katseisikutel, kellele maksti 20 dollarit, oli valetamiseks olemas õigustus – nad võisid endale öelda, et nende käitumine on põhjendatud. Samas, teise grupi käitumisele ei olnud mingit põhjendust, kui nad ei suudaks endid veenda, et ülesanne oli tõepoolest huvitav. Seega käitusid nad vastavalt muutes oma esialgseid uskumusi, et vähendada dissonantsi.
Dissonants tekib ka siis, kui inimesed puutuvad kokku uue informatsiooniga, mis ähvardab või muudab nende olemasolevaid uskumusi. Mitmed grupisituatsioonid tekitavad samuti kognitiivset dissonantsi. See leiab aset, kui inimesed on sunnitud oma vanad uskumused unustama ja võtma omaks uued, et kuuluda mingisse gruppi. Samuti olukordades, kui grupi liikmed on eriarvamusel või ka siis kui kogu grupi kesksed uskumused on välisete tegurite tõttu ohustatud.
Selle väikse mõtte juurde võiks lisada seda ,et otsides alternatiivi ja harmooniat on mõte kolida vee alla kui õhus enam kuidagi hakkama ei saa
https://www.youtube.com/watch?v=7A1DPE74jtw
Nuu ehk mingi Hiiumaa kokkutuleku võiks siis teha selles stiilis
Naaberriikides samuti igasugu ametid jalgrattaid ei leiuta ja seal toimib mudellend nagu viimased 110 aastat on olnud FAI lipu all (asutatud 1905.a.).mõte kolida vee alla
Seda riigivahetuse nippi kasutatakse juba väga massiliselt kohalike probleemide lahendamisel.
Kurb aga ka võimalus.
Muuseas, autonoomse lennuga droonid FAI alla ei mahu ja neile tehakse ka seal reegleid.
Ja kütuse aktsiisi tõus on mõeldud peaministri kognitiivse dissonantsi leevendamiseks, et ta sai endale uue ametiauto . Ametnikud saavad piisavalt palju palka, et mitte endid valetamises süüdi tunda. Parim näide 101 tegelast T....peal. Aga kuidas valitsus rahvale nii ka rahvas valitsusele. Ärgu lootkugi, et ma lõpetan lennutamisega tegelemist. Juhindun tervest mõistusest ja ammusest ajast kirja pandud reeglistikust.snoopy wrote:OK, see 32 euri on lennuametnikes tekkinud kognitiivse dissonantsi (nad ise saavad ka aru, et nende kehtestatud reeglid on jaburad) leevendamiseks
Hea et niigi läks, sest nagu eelnevalt kirjeldatud katsest nähtub, võiks neil muidu süübida arusaam, et kõik ongi hästi.
miks Sa arvad,et see nii on?Tsiteerides teadlasi -(nad ise saavad ka aru, et nende kehtestatud reeglid on jaburad)
arvavad nad,et kõik on õige.On selge,et kogu sellel jandil pole mingit pistmist lennuohutusega - see on selge näide,kuidas ametnikud enda mugavuse huvides toimetavad,ehk keelame ära,meie ei tea midagi ja meid ei huvita ka teema enam - ehk muudatuse saaks esile kutsuda vaid mingi tohutu väline jõud - https://www.youtube.com/watch?v=n_N3Whi ... 83CA2E7965Nendel katseisikutel, kellele maksti 20 dollarit, oli valetamiseks olemas õigustus – nad võisid endale öelda, et nende käitumine on põhjendatud
"Lennuloaga" tsoon ca 32 km ümber lennujaama on selles valguses päris hästi põhjendatud - peale seda ala lõpeb tiheasustus.Seal metsade vahel võid teha mida tahes - ei kuule ega näe seda enam eriti keegi.Siit näha kohe reegli hoolimatus mudellelndurite vastu - ei ole võimalik hooldada ja hoida seal lennukõlbulikku platsi,see oleks ebamõistlikult kulukas.Samas probleeme tekitanud multikopterid ei vaja mingit erilist lennutusala,ehk seda saab igal pool teha.Seega mõjutab see lennuloa nõue eelkõige just neid mudeleid,millega siiani on kõige vähem probleeme olnud,ehk tegelikult nagu polegi - ma pole kedagi veel laulupeo ajal F3A lennukiga inimeste kohal kava sooritamas näinud ja keegi pole suure koopiamudeliga reklaambannerit Solarise akna tagant mööda vedanud - aga ehk keegi prooviks
Esmaspäeval sain vastuse, et asja vähemalt uuritakse. Saatsin natuke lisainfot, aga jaanipäev tuleb vahele ja ei kujuta ette, kui palju võib lõpliku vastusega aega minna.tikka wrote: ...
Seega läks järgmine kiri õiguskantslerile õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks ning ametiasutuse tegevuse kontrollimiseks. Tundub, et siin võib ka vastuse saamisega kuni 30 päeva aega minna.
Mõned päevad tagasi sain õiguskantslerilt praeguseks lõpliku vastuse. Leiti, et mehitamata lennuvahendeid puudutav info pole eriti lihtsalt üles leitav ja selles osas peaks asi paremuse poole minema. Lennuohutuse hindamise seisukohast ei pea õiguskantsler ennast piisavalt pädevaks, et praeguseid nõudeid vaidlustada vms. MKM olevat ka õiguskantslerile kinnitanud, et nad on probleemidega kursis ja uue eelnõu kallal töötatakse ning selle käigus plaanitakse kuulata ka huvigruppide seisukohti. Kuna uus ja täpsem eelnõu on väljatöötamisel, siis õiguskantsler hetkel kehtivaid nõudeid rohkem ei analüüsi, aga uuel regulatsioonil hoitakse silm peal. Loodan et liiga segaselt ei kirjutanud.