Sellisest värtisest:https://www.k-rauta.ee/p/vaetis-kaalium ... lsrc=aw.ds
Kas sellest saaks teha?
Kas sellega saaks teha kuiva rakettiküttus?
-
rakettipoiss
- Posts: 4
- Joined: Sat Feb 17, 2018 19:59
-
ulmeKulgur
- Posts: 279
- Joined: Fri Oct 02, 2009 21:12
Raketikütust üldiselt... jah saab.
Kuiva raketikütust? Peaksin küsima, mida sa täpselt mõtled selle all... kaaliumnitraadis on alati mingi protsent vett. Täiuslikult kuiva salpeetrit ei ole praktiline soovida...
...ja kui teha suhkrupõhiseid rakette (mille tegemine on kõige lihtsam ja ohutum), siis tuleb leppida faktiga, et valmis kütus imeb endasse kiiresti õhuniiskust.
Peamine, et teed seda ohutult. Mõned vihjed leiad raketimudelismi foorumist.
- suvel lennutades on suur tuleoht, mina suvel ei lennuta midagi
- lennutada tasub lagedal väljal, mida suurem rakett, seda kaugemal inimestest
- kütuse ja oksüdeerija kokku segamisel ei tohiks lähedal olla süüte allikaid, pigem pott kuuma õliga, seetõttu on targem segada segusid, millega saab kõike teha madalal temperatuuril
- kõige ohutum keemia on tõenäoliselt KNO3 + fruktoos (sulamistemperatuur ca. 110 C), aga osad teevad ka tavalise suhkruga (sahharoos)
Suhkrukütus võib isegi olla enam-vähem legaalne, aga mina pole jurist. :) Legaalsus sõltub sellest, kas kütust, mida sa käitled, on võimalik liigitada lõhkematerjaliks. Parem kui ei ole. Omale ohutum ja ametnike silmis võib andeks antav või piisavalt igav olla, et mitte vaevuda (aga mina pole jurist, ja ametnikel on kah kindlasti tujud, mis käivad tuulega siia- ja sinnapoole).
P.S.
Pulbriline kütus vajab tampimist ja tampimine on riskantne, mina seda soovitama ei kipu. Valatud kütus on minu arust parem variant.
Kuiva raketikütust? Peaksin küsima, mida sa täpselt mõtled selle all... kaaliumnitraadis on alati mingi protsent vett. Täiuslikult kuiva salpeetrit ei ole praktiline soovida...
...ja kui teha suhkrupõhiseid rakette (mille tegemine on kõige lihtsam ja ohutum), siis tuleb leppida faktiga, et valmis kütus imeb endasse kiiresti õhuniiskust.
Peamine, et teed seda ohutult. Mõned vihjed leiad raketimudelismi foorumist.
- suvel lennutades on suur tuleoht, mina suvel ei lennuta midagi
- lennutada tasub lagedal väljal, mida suurem rakett, seda kaugemal inimestest
- kütuse ja oksüdeerija kokku segamisel ei tohiks lähedal olla süüte allikaid, pigem pott kuuma õliga, seetõttu on targem segada segusid, millega saab kõike teha madalal temperatuuril
- kõige ohutum keemia on tõenäoliselt KNO3 + fruktoos (sulamistemperatuur ca. 110 C), aga osad teevad ka tavalise suhkruga (sahharoos)
Suhkrukütus võib isegi olla enam-vähem legaalne, aga mina pole jurist. :) Legaalsus sõltub sellest, kas kütust, mida sa käitled, on võimalik liigitada lõhkematerjaliks. Parem kui ei ole. Omale ohutum ja ametnike silmis võib andeks antav või piisavalt igav olla, et mitte vaevuda (aga mina pole jurist, ja ametnikel on kah kindlasti tujud, mis käivad tuulega siia- ja sinnapoole).
P.S.
Pulbriline kütus vajab tampimist ja tampimine on riskantne, mina seda soovitama ei kipu. Valatud kütus on minu arust parem variant.
raketikütus
Vaatasin seda toote kirjeldust ja võõrkeelset etiketti. Kindlalt ei oska öelda aga paistab, et raketikütust sellest ei saa. Saab heal juhul tossupommi. Seal on lisaks KNO3 molekulile ka hulganisti K2O molekuli, millest pole kasu. Päris suur % kohe.
-
ulmeKulgur
- Posts: 279
- Joined: Fri Oct 02, 2009 21:12
See on agronoomide silmamoondamise trikk. :)
Agronoome huvitab, kui palju on aines puhta nitraatlämmastikuga ekvivalentset lämmastikku, ja kui palju puhta kaaliumoksiidiga võrdväärset kaaliumi - nad tahavad teada, kui palju on taimele vees lahustamisel kättesaadav, mitte põlemisel kättesaadav. Seetõttu nad väljendavad väetise koostist natuke tavalise keemia keelest erinevas keeles.
Ma pakun, et see on siiski valdavas osas KNO3, aga mitte liiga puhas. No üks protsent kajaka väljaheiteid on kindlasti lubatud. :P
Agronoome huvitab, kui palju on aines puhta nitraatlämmastikuga ekvivalentset lämmastikku, ja kui palju puhta kaaliumoksiidiga võrdväärset kaaliumi - nad tahavad teada, kui palju on taimele vees lahustamisel kättesaadav, mitte põlemisel kättesaadav. Seetõttu nad väljendavad väetise koostist natuke tavalise keemia keelest erinevas keeles.
Ma pakun, et see on siiski valdavas osas KNO3, aga mitte liiga puhas. No üks protsent kajaka väljaheiteid on kindlasti lubatud. :P
koostis
Sellise pisikese pakikesega võib ju proovidagi.
Ma proovisin kunagi sellist kaaliumnitraatväetist, mille kaubamärk oli "Krista K". Ühtegi raketti ma sellega lendama ei saanud. Tuld ja tossu sai küll. Põlemise järel oli jääkaineid üksjagu.
Siis sain tehnilist kaaliumnitraati 99,9% kno3 ja raketid hakkasid lendama. Tahkeid jääkaineid praktliliselt ei teki.
Ma proovisin kunagi sellist kaaliumnitraatväetist, mille kaubamärk oli "Krista K". Ühtegi raketti ma sellega lendama ei saanud. Tuld ja tossu sai küll. Põlemise järel oli jääkaineid üksjagu.
Siis sain tehnilist kaaliumnitraati 99,9% kno3 ja raketid hakkasid lendama. Tahkeid jääkaineid praktliliselt ei teki.
-
ulmeKulgur
- Posts: 279
- Joined: Fri Oct 02, 2009 21:12
No põhimõtteliselt, tampimisel on väike (aga mitte nulliga võrdne) risk mõni kütusetera hõõrdumise või sädeme abil süüdata.
Kui see siiski vältimatu tundub, siis põhiline reegel on mitte kasutada tampimisel sädemeid andvast metallist tööriistu. Rauda ega terast ei tohi kasutada. Pigem vask, pronks, võib-olla alumiinium... veel parem puu. Mida pehmemad tööriistad, seda madalam risk.
Mõistlike ettevaatuse abinõudega saab ilmselt riske maandada.
- Mina väldiksin tampimisel ülemäärase jõu kasutamist.
- Ma ei viibiks kunagi sel suunal, kuhu tampimise tööriist lendab, kui midagi valesti läheb.
- Kannaksin kaitseprille vist kah.
Kui see siiski vältimatu tundub, siis põhiline reegel on mitte kasutada tampimisel sädemeid andvast metallist tööriistu. Rauda ega terast ei tohi kasutada. Pigem vask, pronks, võib-olla alumiinium... veel parem puu. Mida pehmemad tööriistad, seda madalam risk.
Mõistlike ettevaatuse abinõudega saab ilmselt riske maandada.
- Mina väldiksin tampimisel ülemäärase jõu kasutamist.
- Ma ei viibiks kunagi sel suunal, kuhu tampimise tööriist lendab, kui midagi valesti läheb.
- Kannaksin kaitseprille vist kah.
tambitud
Mina kasutan külmalt tambitud kütust langevarju avamise laengu jaoks.
Sellele eelneb kõigi ainete vees lahustamine, vee välja aurutamine, jahutamine ja siis külmalt purukstampimine ja tihendamine. Praod ja tühimikud selles segus tagavad selle, et kogu see segu süttib ühe hetkega.
Täiesti püssirohuga võrreldav.
Sellele eelneb kõigi ainete vees lahustamine, vee välja aurutamine, jahutamine ja siis külmalt purukstampimine ja tihendamine. Praod ja tühimikud selles segus tagavad selle, et kogu see segu süttib ühe hetkega.
Täiesti püssirohuga võrreldav.
-
ulmeKulgur
- Posts: 279
- Joined: Fri Oct 02, 2009 21:12
väetis
Kuna see väetis praktiliselt midagi ei makstnud ja K-rauast oli nagunii hunnik tarvilikku kola osta, siis ostsin selle väetisepaki ka ära. Teen millalgi testkütused selle väetisega ja tehnilise kaaliumnitraadiga. Siis saab põlemiskiiruse järgi otsustada selle puhtuse üle.
kõlbab küll
Sain selle väetise kätte ja valmistasin testviineri 25 mm pikk ja umbes pliiatsi jämedune. 25 mm pikk viiner põles umbes 6 sekundit, mis on väga hea.
https://www.youtube.com/watch?v=1j49wjPSYko
Kõlbab küll suhkruraketi valmistamiseks see väetis.
Segu valmistamise protseduur oli järgmine:
130 grammi seda konkreetset väetist, 70 grammi tavalist poesuhkrut, 2 grammi punast raudoksiidi. Suhkru ja väetise täielik vees lahustamine ja siis vee välja aurutamine.
https://www.youtube.com/watch?v=1j49wjPSYko
Kõlbab küll suhkruraketi valmistamiseks see väetis.
Segu valmistamise protseduur oli järgmine:
130 grammi seda konkreetset väetist, 70 grammi tavalist poesuhkrut, 2 grammi punast raudoksiidi. Suhkru ja väetise täielik vees lahustamine ja siis vee välja aurutamine.
valge kütus
1% raudoksiidi lisamist kiirendab testviineri põlemist umbes 2 korda.
Videos olev punane kütus põleb umbes 6 sekundit. Ilma raudoksiidita põleks samamoodi valmistatud viiner umbes 12 sekundit.
Rakettmootori sees kõrge rõhu all on põlemiskiiruse erinevused veel suuremad.
Raudoksiidi ostsin sihukesest kohast:
https://www.heamajapood.ee/et/search?pa ... raudoksiid
Must ja kollane raudoksiid sai ka järgi proovitud ja mõjutasid põlemist üsnagi sarnaselt. Kollane sai aga lemmikuks kuna heledamat kütust on küpsetamise ja raketi täitmise ajal parem jälgida.
Ilma raudoksiidita suhkrukütusele leiab ka rakenduse. Nn. delay charge. Kõigepealt tõstab raketti punane kütus, siis hakkab põlema valge kütus ja rakett jätkab lendu ja aeglustamist inertsi arvelt. See kütus omakorda süütab lõpuni põledes langevarju avamise laengu. Mõni paneb veel soodat ka sisse, et seda delay charge valget kütust veel aeglasemaks saada.
Videos olev punane kütus põleb umbes 6 sekundit. Ilma raudoksiidita põleks samamoodi valmistatud viiner umbes 12 sekundit.
Rakettmootori sees kõrge rõhu all on põlemiskiiruse erinevused veel suuremad.
Raudoksiidi ostsin sihukesest kohast:
https://www.heamajapood.ee/et/search?pa ... raudoksiid
Must ja kollane raudoksiid sai ka järgi proovitud ja mõjutasid põlemist üsnagi sarnaselt. Kollane sai aga lemmikuks kuna heledamat kütust on küpsetamise ja raketi täitmise ajal parem jälgida.
Ilma raudoksiidita suhkrukütusele leiab ka rakenduse. Nn. delay charge. Kõigepealt tõstab raketti punane kütus, siis hakkab põlema valge kütus ja rakett jätkab lendu ja aeglustamist inertsi arvelt. See kütus omakorda süütab lõpuni põledes langevarju avamise laengu. Mõni paneb veel soodat ka sisse, et seda delay charge valget kütust veel aeglasemaks saada.
-
ulmeKulgur
- Posts: 279
- Joined: Fri Oct 02, 2009 21:12