Plaaneri lennutamine vead ja soovitatavad miksingud

[stnabaum1]

Ei ole nüüd päris algaja lennutamises, kuid mind teeb murelikuks fakt, et aeg ajalt kukub mul nii mõnigi plaane spiraali pidi alla. Plaanerid on elektrimootoriga. Juhtub see vahel kiirel tagasipöördel. Peaks olema selline ilming nagu stall. Kas minu piloteerimis võttes on midagi valesti. Proovisin simulaatoril seda situatsiooni läbi mängida ja avastasin, et tagasipöördel kallutades aileronidega ja muutes suunda ka sabatüüriga kalde suunas läksid simu lennukid stalli, ehk kukkusid alla. Kasutades samas ka kõrgustüüri,tõstes kallutuse ajal ka lennuki nina, tulin pöörangust puhtalt välja. Tore oleks kui keegi annaks nõu. Samuti sooviks teada, millised miksingud ja milliste väärtustega võiks kasutusele võtta?

[kyylik]

Ma ei osks küll midagi tarka lisada..aga.. kui planeerid..ära kasuta järske liigutusi,eriti maandumisel (planeeri otse ja ära pööra) kasutan ise rudderit väga vähe seega pole stallind lennukeid nii. Kui sa simus proovid, kasuta rudderit...ning kalluta õrnalt tiibadega vastu suunda (nii väldid sa lennuki külili pööramist) ning ta peaks pöörama puhtalt. loodan et viimasest soovitusest on abi.

[Juhani]

Ilmselt on juttu suhteliselt väiksest plaanerist(ja suhteliselt väiksest kiirusest).
Lennuki liigsel kallutamisel hakkab tiib õhu suhtes libisema ja kallutuse tõttu vähenenud tiivaprojektsiooni tõttu väheneb tõstejõud.
Õige raskuskeskmega lennuk peaks selle peale nina allapoole viskama, kiirust koguma ja siis saad juba ilusti välja tulla.

Järsud pöörded ju käivadki suuresti kallutamise ja kõrgustüüriga!?
Ruderiga pööramiseks peavad tiivad ikka suhteliselt horisontaalsed olema.

[tikka]

Proovisin simulaatoril seda situatsiooni läbi mängida ja avastasin, et tagasipöördel kallutades aileronidega ja muutes suunda ka sabatüüriga kalde suunas läksid simu lennukid stalli, ehk kukkusid alla. Kasutades samas ka kõrgustüüri,tõstes kallutuse ajal ka lennuki nina, tulin pöörangust puhtalt välja.

See kirjeldus viitab rohkem laskuvale spiraalile, kui varisemisele. Varisemise puhul viib kõrgustüüri energilisem tõmbamine lennuki kiirema varisemiseni. Võibolla aitab mõtteviis, et lennukit ei pöörata mitte niivõrd tüüridega, vaid lennuki asendiga ehk viid lennuki pöörangu sooritamiseks mingisse asendisse ja hoiad seda pöörangu lõpetamiseni. Arvestama peab ka mudeli inertsiga ehk kõik toimib mõningase viivitusega. Seda on lihtsam öelda kui teha, sest mudeli juures toimib kõik väga kiiresti, eriti suurematel kallakutel. Lennuki asendi hoidmisel tuleb arvestada ka seda, et mida suurem on kallak, seda suurem on vajalik tiiva tõstejõud ehk kuskilt on vaja võtta energiat tõstejõu saamiseks, olgu selleks kõrguse kaotamine, kiiruse vähenemine, tõusev õhuvool või jõuallikas.

Tüüridest niipalju, et kaldtüüride kasutamisel kestab kallaku suurenemine nii kaua, kuni hoiad kangi kallutatud asendis. Ainult pöördetüüri kasutamisel tekib libisemine, mis muudab aeglaselt lennu suunda ja see kestab nii kaua, kuni pööratakse pöördetüüri. Kõrgustüür on natuke erinev, sest selle puhul vastab igale tüüri asendile kindel lennuki pikitelje nurk horisondi suhtes, kuigi näiteks kiiruse ülejääk võib tekitada tunde, et tüüri väljalöök tekitab pideva suuna muutuse surmasõlme tegemisel vms. Tahtsin siinkoha välja jõuda selleni, et kallaku suurenemisel hakkab lennuki pööramisel kõrgustüür järjest rohkem tööle pöördetüürina ja pöördetüür järjest rohkem tööle kõrgustüürina.

See viib asjaoluni, et lennukil on pööramisel kallak täiesti normaalne asi ja tuleks kasutada mõlemat sabatüüri koos, et pöörata lennukit koordineeritult, ilma libisemiseta. Lennunduse algusaastatel arvati, et pööramine kallakuga võib viia lennuki pöörisesse ja üritati kallakuid kaldtüüridega vastu töötades vältida. Libisemisega pöörangud soodustavad lennuki pöörisesse kukkumist. Libisemine toimub siis, kui lennuki pikitelje suund ei ühti pöörangus lennuki joonkiiruse vektoriga. Libisemine võib toimuda väljapoole, kus saba nö lohiseb pöörangus väljapoole (näiteks antakse liiga palju pöördetüüri pööramiseks) ja sissepoole libisemisel "lohiseb" saba pöörangu sissepoole (näiteks liiga vähe pöördetüüri või antakse tüüri vastassuunas).

Lugemissoovitus siinkohal Jüri Liivamäe "Õpime Lendama", kust palju ülaltoodud infot on võetud. Miksimist ei soovita kasutada, sest isiklikult arvan, et ise lennukit juhtida on palju parem tunne ja hiljem võib hakata segama teatud vigurlennu elementide sooritamisel, energiasäästlikul lennul vms. Selline asi on küll kasulik, kus kaldtüür liigub rohkem üles kui alla. Pöidlareegel oli vist kaks korda rohkem üles kui alla. Parema tundlikkuse huvides soovitaks teha eelkõige mehhaaniliselt, mitte elektroonilise miksina. Kui mõlemal kaldtüüril on oma servo, siis oli vist mõlemad servo õlad neutraalis kaldu ettepoole.

On igasugu lennukeid, mis on ehitatud lendama kaldüürideta, pöördetüürita või näiteks kallutatakse kaldtüüri rohkem alla kui üles, puhtama ületiiva pöörde saamiseks, ilma et lennuk hakkaks pöörangusse ära kalduma jms. Jutt käis eelkõige traditsioonilisema lennuki kohta.