F3K DLG-plaaner

Post by **lauri** » Mon Sep 10, 2007 8:05

See teema on siis jätkuks/poolitatud Arne (Liivimaa parim F3K lennutaja) teemale siin: http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t=1368

See on tegelikult üks tore võistlusklass, nii vähe kui ma asjast tean... Arne võiks Eestis veidi kihutustööd teha - lennukile minev tehnika on enamikel mudellenduritel olemas (2/4 mikroservot, väike vastuvõtja, väike parda aku) ja vaja oleks ainult mudel soetada.

F3K on ideaalne mudel kasvõi koguaeg pagasnikus hoidmiseks ja lennutada saab sisuliselt igal platsil.

arne · Post by **arne** » Mon Sep 10, 2007 8:20

Aitäh!

Jah, klass on abiks. See operatiivsus (naks lennuk kokku ja kohe lendama) oli minu jaoks algul põhiline meelitaja. Aga iseenesest on tegu ühe võistluslikuma klassiga - sellist vahetut mööduvõtmist palju rohkem ei ole.

Sellest aastast on klass ka ametlik ja 2009 plaanitakse esimest MM-i. Võistluste kontekstis on abiks see, et erinevalt muudest ametlikes plaaneriklassidest on sisuliselt tegu üksikalaga - ajavõtja võiks siiski isiklik ja käppaharjunud olla - see annab mõne harjutuse juures palju juurde.

Teine põnev asi mis 2009 aastal tulemas on WAG - World Air Games. Natuke olümpiamängude stiilis, kui FAI on kokku pannud igasuguseid õhuspordialasid (mitte ainult mudellend). Toimub asi Torinos, 2009.a. juunis. Kvalifikatsioonivõistlused järgmisel aastal. Seal on ka F6D - F3K vaatemängulisem osa.

Arne

Post by **lauri** » Mon Sep 10, 2007 8:25

Arne ehk parandab mind, aga üks võistluse "formaate" on vist 10-minutise tööaja sees 5x2minutit lendude sooritamine. See tähendab, et kirja läheb 5 lendu, mis kõik peaksid vähemalt 2minutit pikad olema, kuna aga tööaeg on täpselt sama pikk ehk 10 minutit, siis vahepeal muneda ei tohi. Seepärast maandutaksegi "kätte" ja kihutatatakse lennuk hetk hiljem uuele lennule.

Kunagi varem antud video-lingis oli ikka õhk lennukitest paks.

F3K huvilised võiks ehk siin foorumi abil ühe ühis-tellimuse lennukitele teha...

cuprum · Post by **cuprum** » Mon Sep 10, 2007 8:39

lauri wrote: F3K huvilised võiks ehk siin foorumi abil ühe ühis-tellimuse lennukitele teha...

Ega Sa ometi väita taha, et oma poe neid täis osta kavatsed?

arne · Post by **arne** » Mon Sep 10, 2007 9:01

Minu soovitus algajale oleks see:

http://www.horejsi.cz/english/modely/lo ... s2text.htm

See on selline lennuk millest intensiivse kasutuse juures enne kaht aastat välja ei kasva. Samas odav, vastupidav ja võistlusvõimeline. Müügihind 3000 krooni.

Hinnas alla minnes on Hybrid-DL (www.arthobby.pl) ~2200 krooni. Endal kogemust pole aga IMHO on see oluliselt kehvem mudel kui LongShot.

Ja hiinlased on turule tulnud oma viskekatega: http://www.rcgroups.com/forums/showthread.php?t=616531

wstark kusjuures on autoriteet ja klassik, tema juttu tasub kuulata. Teda huvitab ala populariseerimine ja sestap tuulab ta odavate mudelite hulgas ja üritab neist midagi head teha. http://www.schmeissgeier.net/ on tema kodukas, seal on muuhulgas kõigi toodetavate/toodetud DLG-de andmed: http://www.schmeissgeier.net/lang_at/dlgs

Ta putitab ka igasuguseid DLG-sid ülesse ja müüb neid soodsalt: http://www.schmeissgeier.net/start.php? ... e/sale.htm seal alt F3K.

Lisaks on tal oma, superlihtne ja odav plaaner - http://www.schmeissgeier.net/lang_at/KIS/index.html mis mitmes eri suuruses saadav. See oleks küll ehk asi mida võiks lattu võtta. Eriti lahe on see balsast tiib. Tal on seft mingi balsatarnijaga kes freesib talle kohe tiiva valmis! Lihtsalt lõika laua otsast sobiv jupp ja lenda. Ja kui midagi katki läheb siis tilk vedelat CA-d vahele ja viie minuti pärast seffad edasi :)

Ja siis on loomulikult veel Läti-connection :) Ehk Gunarsi lennukid. Aga need kipuvad ajale jalgu jääma - Gunars vahetab ka ise hetkel tehnoloogiat.

Arne

arne · Post by **arne** » Mon Sep 10, 2007 9:03

Ahsoo, kõike parem on muidugi ise lennuk ehitada. DLG-de osas on seis selline, et absoluutselt kõik info, v.a. ühe saksamaise tootja kasutatav tiivaprofiil on avalik. Absoluutses tipus oleva lennuki ehitamiseks vajalikud joonised, tehnoloogia, tutorialid ja jooksev abi proffide poolt on kättesaadav.

Arne

Post by **lauri** » Mon Sep 10, 2007 10:56

Minule tundub, et see F3K oleks üks asi, mida võiks Eestis hoogsalt populariseerida. Eriti võiks pinget pakkuda, kui teeks kohapeal võistlusi - see on üks suur tagant tõukaja ükskõik millisele hobile!

Ise tasub ehk ehitada siis, kui õnnestub mudel kokku kleepida lihtsalt ja kiirelt või siis kui tahad juba tipus üht-teist enda moodi teha. Enamikele on vist siiski 2000kr odavam välja käia, kui nädal-kaks lennukit ehitada.

Korjaks mikro-tehnika vahelduseks depronist show-flyeritelt ära ja paneks ühe tõsise lendaja peale

? Arne võiks siis koolituse teha ja läheb lahti...

Kui huvilisi oleks, võiks ju mingi 2-3 lennuki tellimuse teha? Mina oleks huvitatud, varem ka Ervin arvas, et tunneb huvi...

Lisaks tavapärasele lennutamisele meelitab mind mõte mäeveerulennust Rannamõisa pangal või Paldiskis! Paldiski pankranniku kohta on ka ideaalne tuuleinfo olemas

http://www.pakri-tp.ee/?type=graphs&lang=et

cuprum · Post by **cuprum** » Mon Sep 10, 2007 11:33

lauri wrote: Kui huvilisi oleks, võiks ju mingi 2-3 lennuki tellimuse teha? Mina oleks huvitatud, varem ka Ervin arvas, et tunneb huvi...

Nuh, seltsimehed kettaloopijad, teie etteaste!
Mina paneks end siia nimekirja kui potensiaalselt huvitatut. Senikaua, kuni konkreetseid andmeid hinna osas, ning Arne mudeliheakskiitu

pole, enda nahka 100% veel seljast maha ei müüks, küll aga pakuks miski 80-90%

arne · Post by **arne** » Mon Sep 10, 2007 12:02

Võistlused jah. Sel aastal toimus selline üritus nagu Baltic Cup F3J klassis. Kuus võistlust, kaks igas Balti riigis. Esimesel päeval oli F3J võistlus, õhtul jam ja järgmine päev midagi muud - Eestis F5J/2M, Lätis - F3K/F3A ja Leedus F3K/F3A.

Hea oleks kui saaks F3K samasuguseks ajada. S.t. et olekski F3J + F3K üritus. Lätis ja Leedus on enamus seltskonnast sama, väikeste eranditega.

Samas - võistlused on lõbusamad kui tase on sama. Nii et võibolla oleks esimese raksuga abiks hoopis mingi farmiliiga :) kus kõik osavõtjad suht sama tasemega oleks. Selline kergelt korraldatav. Põhimõtteliselt - kolm osavõtjat on juba fun, juurde on vaja n+1 abilist/kohtunikku ja stopperit.

Kui teha korralik võistlus, 8 tuuriga, siis peab aega arvestama kuskil 2-3 tundi.

Umbes pooleaastase harjutamise järel võiks Liivimaa karikasarjas ka täitsa tegija olla. Või vähemalt pinget pakkuda :)

Ja asi mida ma soovitan - ärge hoidke raha kokku vastuvõtja ja akude pealt. S.t. ei ole mõtet mingi pornoga ennast ja teisi frustreerida. F3K juures on eriline see, et lennatakse väga suure hulgaga ja väga lähedal üksteisele. See setup mis toimib ideaalselt üksi testides crashib kenasti kümneses pundis lennates. Akudega see lugu, et need on mõistlik valida nii et võistluse (2-3 tundi) läbi lennata saaks. Lätlastel on selles mõttes imelik komme kogu aeg midagi laadida :) Täiesti hulluks ajab kui iga 10 minuti tagant keegi kuhugi midagi laadima sööstab :)

Arne

arne · Post by **arne** » Mon Sep 10, 2007 12:03

Ahjaa - ja kollane plats on praktiliselt ideaalne F3K jaoks.

Arne

Ervin2 · Post by **Ervin2** » Mon Sep 10, 2007 12:35

Kunagi sai siinsamas foorumis seda viskeka teemat arendatud,siis jäi asi mudelite osas veidi seisma,hetkel on vahendeid ja aega ka,oleks nõus tegelema teemaga uuesti.
Juttu oli mingitest läti mudelitest,vist Gunarsi valmistatud.
Ise olen vaikselt piilunu ART Hobby asju.

http://www.arthobby.pl/arthobby1/shop.html

arne · Post by **arne** » Mon Sep 10, 2007 13:00

Soovitused olid ülal olemas.

Vaatasin veel korra Werner Starki kodulehte - IMHO oleks kõige parem, kui mingi grupp (3-5) ostaks endale ühesugused KIS-id. Ma pakuks, et KIS Entry on oleks kõige parem. Noorematele ja lühematele pakuks seda 1.2m tiivaga varianti, pikaga on oht viskel maad tabada. Sisse läheb kolm pisikest servot - mis võivad üsna odavad olla, korralik vastuvõtja ja väike NiMH aku. Renovaris ja Tevalos on olemas häid elemente millest saab väga väikese või väikese paki kokku panna.

Teine variant oleks osta ports LongShot-e. Umbes poole kallim ja servosid läheks neli. Samas jätkuks lennukist tõenäoliselt kauemaks.

Kui koos lennata on juba kahekesi põnevust kui palju.

Arne

Post by **lauri** » Mon Sep 10, 2007 13:06

No huvilisi võiks veel paar tk tulla. Ühesuguseid mudeleid mitu osta oleks kindlasti õige tee - saab know-how'd omavahel vahetada jne. Kahekesi saab tõesti juba "võistelda" ka - samal ajal lennuk õhku ja siis...

Lauri, Ervin hetkel kirjas

Enamikel on mikroservod ja vastuvõtja ka olemas, mul isegi 100mAh akupakk vedeleb, sai kunagi kogemata 1000mAh pähe üks tellitud

Huvilistele saab ka soodsamalt kui poes altimeetreid (sama mis arnel ja tarmotajal - kui ei eksi).

mart63 · Post by **mart63** » Mon Sep 10, 2007 13:12

Endal praegu ehitus pooleli, õhtupoole võib pilte ka üles panna.

Kristoka · Post by **Kristoka** » Mon Sep 10, 2007 14:07

Oleneb palju hinnaks tuleb , võiks ju isegi

.
Kristo

mart63 · Post by **mart63** » Mon Sep 10, 2007 14:49

arne wrote:Soovitused olid ülal olemas.

Vaatasin veel korra Werner Starki kodulehte - IMHO oleks kõige parem, kui mingi grupp (3-5) ostaks endale ühesugused KIS-id. Ma pakuks, et KIS Entry on oleks kõige parem. Noorematele ja lühematele pakuks seda 1.2m tiivaga varianti, pikaga on oht viskel maad tabada. Sisse läheb kolm pisikest servot - mis võivad üsna odavad olla, korralik vastuvõtja ja väike NiMH aku. Renovaris ja Tevalos on olemas häid elemente millest saab väga väikese või väikese paki kokku panna.

Teine variant oleks osta ports LongShot-e. Umbes poole kallim ja servosid läheks neli. Samas jätkuks lennukist tõenäoliselt kauemaks.

Kui koos lennata on juba kahekesi põnevust kui palju.

Arne

Millistest elementidest? Eriti kergeid ja väikseid tevalo,renovaari,oomipoe ja serigo lehelt ei leidnud..

Post by **lauri** » Mon Sep 10, 2007 15:00

100-250mAh on vist mõtekas elemendi mahtuvus, mida kasutatakse, nii olen aru saanud. Arne jällegi targem. Kui peab lennuki ninasse lisaraskust panema hakkama, siis oleks targem suurema mahtuvusega aku panna.

Arne ehk oskab öelda ka, palju keskmiselt tema 4servoga lennuk voolu tarbib? Aku mahtuvus võiks ikka selline olla, et ka terve päev lennutades tühjaks ei saaks...

Mul kilekotitäis 1/3 AAA akusid olemas, ei mäleta mahtuvust peast kahjuks - 100mAh ehk. Mõõdan õhtul mahtuvuse ära, mis neil veel alles on- kunagi oli vaja ja sain odavalt, kuid täiesti kasutamata tänaseni.

Kirsto - mudeli hindadest ju eespool juttu - mõni tuhat olenevalt isendist. Servod ja vastuvõtja sul vast juba olemas.

arne · Post by **arne** » Mon Sep 10, 2007 15:05

On ikka. Renovar:

488 153041 33AAAH NiMH elemendid GP - Tooteinfo 57
489 125334 40AAAM NiMH elemendid GP - Tooteinfo 65

Olen mõlemaid kasutanud - esimesed on kraad kergemad ja väiksemad. GP on hea firma väikeste NiMH-de poolest. Lisaks on tal ka 160mAh-sed, 3.6gr tükk. Aga selliseid pakke ma teeks juba kaks ja vahetatavad.

http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store. ... =69-313-07

Servodeks kusjuures on abiks Dymond D47 (Robbe müüs seda vist FS31 nime all) ja Protech ja Ripmax ja Polk Hobbies kah. See on mehhaaniliselt hea servo ja väga väikese voolutarbega.

Arne

arne · Post by **arne** » Mon Sep 10, 2007 15:10

Tervet päeva vastu ei pea. S.t. see pole enam võistluslennuk. Mul on hetkel need 33AAAH elemendid sees, reaalselt on mahtuvus 270mAh (kogu aeg olnud). Sellega lendan ma (Schulze 835 + 2xDymond D60 + 2xSanwa SX091) kolm tundi. S.t. see on korduvalt kontrollitud lennuaeg :) Laadija on selline mis oskab mAh-e lugeda - ilma ma ei julgeks.

Digiservod (eriti Graupneri/JR omad) on ilged õgardid. Aga nad pole vältimatult vajalikud. Sanwa-d on väga head. Väga-väga head :) Saadavus on ainult natuke nadi. Ja uutest kvaliteetservodest ma loodan väga palju Hitec HS45HB-st. Ostsin neid neli tükki - tunduvad head tihedad aga proovide pole jõudnud.

Arne

mart63 · Post by **mart63** » Mon Sep 10, 2007 18:22

lauri wrote:100-250mAh on vist mõtekas elemendi mahtuvus, mida kasutatakse, nii olen aru saanud. Arne jällegi targem. Kui peab lennuki ninasse lisaraskust panema hakkama, siis oleks targem suurema mahtuvusega aku panna.

Arne ehk oskab öelda ka, palju keskmiselt tema 4servoga lennuk voolu tarbib? Aku mahtuvus võiks ikka selline olla, et ka terve päev lennutades tühjaks ei saaks...

Mul kilekotitäis 1/3 AAA akusid olemas, ei mäleta mahtuvust peast kahjuks - 100mAh ehk. Mõõdan õhtul mahtuvuse ära, mis neil veel alles on- kunagi oli vaja ja sain odavalt, kuid täiesti kasutamata tänaseni.

Kirsto - mudeli hindadest ju eespool juttu - mõni tuhat olenevalt isendist. Servod ja vastuvõtja sul vast juba olemas.

Kui välja uurid mida akud endast kujutavad oleks neljale(kaheksale) võtja.

[J] · Post by **[J]** » Mon Sep 10, 2007 20:21

Kui kriitiline neil kaal on, kas min lubatud pinnakoormatus on reegel ja kas näiteks 20 grammi lisa on lennus kuidagi tunda?

arne · Post by **arne** » Mon Sep 10, 2007 20:59

Piiratud on tiiva siruulatus (1.5m), nina raadius (5mm) ja kaal (600gr).

20gr on tunda. Ma tegin endale teisel aastal uue tiiva mis tuli 20 gr kergem (145 vs 165gr) ja vahe oli tohutu. Iseasi, et tiiva korral oli see mass üle tiiva laiali ja massiinerts oli suurem kui lihtsalt 20gr ballasti korral.

Aga 20gr on täitsa tuntav vahe. Autoriteedid on koostanud mudeleid (seal on küll palju eeldusi) ja on olemas seos inimese suuruse ja optimaalse kaalu vahel. 60-70kg inimese jaoks on see kuskil 200gr ringis. Aga tugevama kehaehitusega inimesed ütlevad, et nende viskekõrgus ei muutu eriti minnes 240-280gr peale.

Aga seal on palju asjaolusid mis balansseerimist vajavad. Kõigepealt see vastuolu stardikiiruse (~120km/h) ja termikas hõljumise kiiruse vahel, mis on imeväike. Tiiva Reynoldsi arv muutub väga suurtes piirides, see nõuab eriti spetsiaalset profiili. Vanasti kasutati tavalisi või siis F5D vms. kiire lennuki profiile. 2001 aastal tuli Mark Drela välja sellise lennukiga nagu SuperGee ja hiljem SuperGee II. Need olid igas mõttes revolutsioonilised - nii aerodünaamika kui konstruktsiooni mõttes. Ma oletaks, et hetkel on üle 95% F3K lennukitest SuperGee profiiliga. Marki idee oli võimalikult väike kaal ja pinnakoormatus ja samas duaalne profiil - kiires lennus on täitsa sile tiiva alaosa ja peal on jõnks. Aeglases lennus aga on pealt sile ja jõnks on all.

Praegu on leitud, et võistlustel alati hästi esinemiseks peab lennuk olema kiire. Ässad lendavad täiesti meeletult kaugele allatuult ja tulevad sealt ka tagasi. On kaks koolkonda - ühed kes ballastivad - kuni 400gr. Teised kes ehitavad kitsamaid tiibu - tulemus on sama, pinnakoormatus läheb üles. Kitsamal tiival on teoreetiliselt eelised. Samas läheb Re veel väiksemaks + konstruktsioonilised raskused, kuni selleni, et ka 8mm servo ei mahu tiiva sisse ära.

Arne

[J] · Post by **[J]** » Mon Sep 10, 2007 22:55

Saan aru, et kaal ei "tapa", kui on raskuskeskmes ja tuulega on isegi kasulik?
Kas toiteks mingi SBEC-i e UBEC-i ja LIPO-t ei kasutata. See muundaks kadudeta 5V peale ja sama kaalu juures energiat mitu korda rohkem?

sile tiiva alaosa ja peal on jõnks

See jõnks on profiili nõgusus, või miski muu?

kurikoer · Post by **kurikoer** » Mon Sep 10, 2007 23:45

Ma olen ise ka mässanud tiibade ehitamisega. Saanud juba kokku vist 7-8 tiiba tehtud(pooled olid nõrgema talaga ja läksid S8E raketoplaanide peale). Tiivad ongi siis eelpool mainitud SuperGee2 tiivad. Talaehituse poolest läksin veidi teist teed. Nüüd sain nina(pod-i) vormid ka tehtud. Viskekale mõeldud tiivad pole kahjuks ükski endale ehitatud ja seega pole F3K klassi mudelit lennutanud:) Momendil tegutsen kolme täiskomplekti ehitamisega. Penoplast tiivad klaasriide kattega. Kui nood juba kuju hakkavad võtma, panen pilte ka üles.

Taavi

arne · Post by **arne** » Mon Sep 10, 2007 23:55

Jah. Iga plaaner vajab tuulega ballastimist ja see viskekas pole erand.

Jah, kasutatakse liposid aga enamasti lineaarse regulaatoriga. Switching regulaator + kahene lipopakk ei tasu enam kaalu mõttes ära. Üldiselt on see lipode kasutamine maitseasi - enamasti on viskekatel pika saba tõttu niikuinii ninasse raskust vaja.

Profiil on selline:

Väga hästi pole vist näha aga hinge koha pealt on jõnks sees - kord üleval, kord all.

Arne

arne · Post by **arne** » Mon Sep 10, 2007 23:59

kurikoer wrote:Ma olen ise ka mässanud tiibade ehitamisega. Saanud juba kokku vist 7-8 tiiba tehtud(pooled olid nõrgema talaga ja läksid S8E raketoplaanide peale). Tiivad ongi siis eelpool mainitud SuperGee2 tiivad. Talaehituse poolest läksin veidi teist teed. Nüüd sain nina(pod-i) vormid ka tehtud. Viskekale mõeldud tiivad pole kahjuks ükski endale ehitatud ja seega pole F3K klassi mudelit lennutanud:) Momendil tegutsen kolme täiskomplekti ehitamisega. Penoplast tiivad klaasriide kattega. Kui nood juba kuju hakkavad võtma, panen pilte ka üles.

Oo. Kui saladus pole, siis kellele need viskeka tiivad läinud on? S.t. kas on loota Eestisse massiliselt viskekaid? Või ehitasid neid kuhugi väljapoole müügiks?

Arne

kurikoer · Post by **kurikoer** » Tue Sep 11, 2007 0:29

Ehh, massiliselt pole neid kahjuks kuskilt veel tulemas. Kui nüüd täpselt järele mõelda, siis rohkem on saanud neid raketoplaani tiibu teha. Üks SG2 tiib läks mu oma klubikaaslasele ja teine vennale(ja temagi lendab enamasti Taanis). Raketoplaani jaoks minevad tiivad on kõik Eestis kasutusel. Just said kolm tiiba ühele Valga kutile valmis.
Üks erinevus on veel SG2 tiivast, peale talade. Kasutan tavalist tõukurite varianti, mitte RDS-d. Plaan oli uutel teha läbi tiiva jooksev tõukur(lühike õlg oleks pealpool). Nii nagu on näiteks Tragi plaaneritel klappide lahendus(hing samamoodi allpool). Kasutan silikoonhingi, kuna ei tee kevlartiiba.

Taavi

arne · Post by **arne** » Tue Sep 11, 2007 8:46

No okei, mitte massilisetl aga ma saan aru, et vähemalt kaks viskekaomanikku on Lõuna-Eesti pool olemas? Või kasutavad nemad ka neid tiibu millekski muuks?

Arne

[J] · Post by **[J]** » Tue Sep 11, 2007 9:34

Kas ässade viskeka pöörde- ja kaldtüürid on kuidagi omavahel miksitud?
Millal midagi kasutatakse, või on tavaline, et pöördetüür on moepärast, nagu paljudel mootorlennuki põristajatel?

arne · Post by **arne** » Tue Sep 11, 2007 9:44

Üldiselt head lendajad kasutavad pöördetüüri sihipäraselt - lihtsalt termikas tiireldes annab see nii palju juurde. Ja maandudes kui klapid all on saab piisava V kuju juures lennukit pöördetüüriga suunata.

Miksimise koha pealt on maitseid erinevaid. On inimesi kes miksivad, nii et nende "roll" oleks ilus sirge. Ma ka kunagi miksisin aga ei meeldinud lõpuks ikka. Termikas olles läks asi segaseks kui kaldtüürid ka pöördetüüri liigutasid.

Termikas lennates on loogika selline, et peale kaldasendi omandamist hoiad sa pöördetüüriga raadiust, kaldtüüridega lennuki kallet ja kõrgustüüriga kiirust. Kui nüüd kaldtüüri iga liigutus pöördetüüri liigutab ja raadiust muudab ja sellega seoses kõiki jõude, mis jälle kallet muudab, siis minu jaoks läheb selle asja jälgimine käest ära.

Arne