Võta ikka vähe kabedam pult, pärast ei jõua ära kahetseda.
MX-12 näiteks.
Arvestades Su eelnevat kalkulatsiooni, siis pigem mx16
Minu kolmas lennuk ja neljas
Mitte just, et koonerdama oleks hakanud. Proovisin nagu natukene mõistust pähe võtta ja oma mudeleid hoida Maakerale lähemal, kui Alfa Centaur eksole. Sestap nagu mõtlesin, et 6 kanalit on piisavalt ja milleks mulle hirmkallis kangikarp.
Samas MX16 näeb nii jube pill välja, et oi oi oi. Sellega saaks ma juhitud kõik oma mudelid, Sinu mudelid, Kuno, vana ja Mareki omad ka. ning 1 kanal jääb veel ülegi.
Tõsiselt rääkides on MX-12 ja MX-16 tõsise arenguruumiga puldid (minu jaoks) ja neil on ka kindlasti üsna kõrge järelturuväärtus, kui ma kunagi peaks tahtma osta MXY-96 pulti.
Aitähh soovituse eest kindlasti!
daapn
Samas MX16 näeb nii jube pill välja, et oi oi oi. Sellega saaks ma juhitud kõik oma mudelid, Sinu mudelid, Kuno, vana ja Mareki omad ka. ning 1 kanal jääb veel ülegi.
Tõsiselt rääkides on MX-12 ja MX-16 tõsise arenguruumiga puldid (minu jaoks) ja neil on ka kindlasti üsna kõrge järelturuväärtus, kui ma kunagi peaks tahtma osta MXY-96 pulti.
Aitähh soovituse eest kindlasti!
daapn
Minul on tunne, et pult on nii "intiimne" asi, et seda väga tihti ei vahetata. Sa lihtsalt harjud temaga ja ta kiiksudega. Uue puhul hakka jälle otsast peale.
Ise ostsin puldi selliselt, et tõenäoliselt mul väga suurt himu vahetuseks lähema 5-7 aasta jooksul ei tule.
Ja kui 2,4G moodulid ka vähe mõistlikumaks lähevad - loe antenn ei asetse enam puldi all, siis kestab see mul ilmselt kauemgi.
Ma arvan, et pult on eelviimane asi mille arvelt kokku hoida. Pigem osta üks aga korralik. mx-16 tundub hetkel päris hea hinna/kvaliteedi/võimaluste suhtega.
Mõned üleliigsed funktsioonid ei tohiks probleem olla, küll on probleem mingil hetkel vajalik, aga puuduv funktsioon.
asi, et seda väga tihti ei vahetata. Sa lihtsalt harjud temaga ja ta kiiksudega. Uue puhul hakka jälle otsast peale.Ise ostsin puldi selliselt, et tõenäoliselt mul väga suurt himu vahetuseks lähema 5-7 aasta jooksul ei tule.
Ja kui 2,4G moodulid ka vähe mõistlikumaks lähevad - loe antenn ei asetse enam puldi all, siis kestab see mul ilmselt kauemgi.
Ma arvan, et pult on eelviimane asi mille arvelt kokku hoida. Pigem osta üks aga korralik. mx-16 tundub hetkel päris hea hinna/kvaliteedi/võimaluste suhtega.
Mõned üleliigsed funktsioonid ei tohiks probleem olla, küll on probleem mingil hetkel vajalik, aga puuduv funktsioon.
MX-12 komplekt 100€? Teades Graupneri edasimüüja-hinda, julgen kahelda... kas räägime ikkagi komplektist (saatja aku, kvartsid, R700 vastuvõtja, C577 servo, akubox, lüliti ja juhe)?
Kui tõesti 100€ eest saab, siis soovitan kõigil kohe ja kiirelt osta
Kui tõesti 100€ eest saab, siis soovitan kõigil kohe ja kiirelt osta
Lauri Laidna - www.pistik.com
Võimalik, et seda (Optic) tellides saad nagunii - kuid soovitan siiski kiigata Eclipse poole.daapn wrote:Märgusõnadeks Hitec Optic 6. Kommentaarid?
Ise oman, julgen soovitada. Ei viitsi manualidest jälgi ajama hakata, kuid minu mäletamist pidi paar mugavat lisavõimalust (peale seitsmenda kanali) oli küljes. (Vist oli exp üks nendest).
noh iseenesest pole R700-l häda midagi, mina ise ostsin selle eraldi, lennukile oma.
Tekib aga küsimus, et kas elle raha eest on mõtet sellist...paned mõnikümmend krooni juurde, saad veel ägedama.
Mind köitis just selle raadio kompaktsus, samad analoogid Robbel on jubedad tikutopsid.
Samas kõik ei sõida mersudega/bemmidega, on a kiasid jne
... et siis firmasid on tegelikult jube palju turul.
Tekib aga küsimus, et kas elle raha eest on mõtet sellist...paned mõnikümmend krooni juurde, saad veel ägedama.
Mind köitis just selle raadio kompaktsus, samad analoogid Robbel on jubedad tikutopsid.
Samas kõik ei sõida mersudega/bemmidega, on a kiasid jne
... et siis firmasid on tegelikult jube palju turul.kogun vanu vene lennukimootoreid
Hei!
Löön noa depronisse niipea, kui tiivaprofiili suudan ära osustada.
Lennuk tuleb midagi väga sarnast sellele nunnule multika lennukile:
Kaal 350g, tiivaulatus 48cm, tiiva laius 15cm, eleronid ca 3cm.
Kas ma olen õigesti aru saanud, et kui sirge tiib kumeraks väänata, siis hakkab lennuk paremini lendame (rohkem tõstejõudu) madalatel kiirustel. Ja jällegi suureneb varisemiskiirus, kui ma teen Clark-Y?
Mul on säilinud üks katsetus, mille profiil on selline:
Ja siis jälle mõtlen, et milleks end hellitada, teeks clark-y ja asi vask.
Lennuk peab ikka lendama. Hõljumise jaoks on helikopter olemas.
Kommentaare/ettepanekuid?
daapn
Löön noa depronisse niipea, kui tiivaprofiili suudan ära osustada.
Lennuk tuleb midagi väga sarnast sellele nunnule multika lennukile:
Kaal 350g, tiivaulatus 48cm, tiiva laius 15cm, eleronid ca 3cm.
Kas ma olen õigesti aru saanud, et kui sirge tiib kumeraks väänata, siis hakkab lennuk paremini lendame (rohkem tõstejõudu) madalatel kiirustel. Ja jällegi suureneb varisemiskiirus, kui ma teen Clark-Y?
Mul on säilinud üks katsetus, mille profiil on selline:
Ja siis jälle mõtlen, et milleks end hellitada, teeks clark-y ja asi vask.
Lennuk peab ikka lendama. Hõljumise jaoks on helikopter olemas.
Kommentaare/ettepanekuid?
daapn
Teate, tegin eile tiivad valmis. Hiljem avastasin, et üks tiib on kergelt propelleris - kui lauale panna, siis üks nurk jääb sentimeetri jagu lauast kõrgemale. Ju sai liimimisel näpukas tehtud.
Põhimõtteliselt teen uue tiiva, kui keegi just kohe ei ütle, et see sentimeeter on savi.
Uut tiiba tehes saan ka pilte teha selle seest. eile unustasin pilti teha lihtsalt.
daapn
Põhimõtteliselt teen uue tiiva, kui keegi just kohe ei ütle, et see sentimeeter on savi.
Uut tiiba tehes saan ka pilte teha selle seest. eile unustasin pilti teha lihtsalt.
daapn
Hei!
Lühidalt teatan, et lõin noa depronisse jälle. Aparaat tuleb. Sarnane viimaste valge lennuki piltidega. Tahtis juba ühe tiiva ja külgseinadega käest lendu minna kuigi mootorit ei olnud veel küljes.
Ma ei suuda veel hoomata, et kuhu ma selle raskuskeskme pistan.
Niipalju parameetreid, mida tuleks vist arvestada...
Kahetiivaline lennuk, ülemine tiib on ca 1.5cm eespool, kui tagumine.
Tiivaprofiil sai joonistatud Clark-Y aga kokkukleepimisel on tulnud ka alt kumer tiib (tiiva alumise pinna keskosa on ca 3mm kõrgemal, kui servad, tiiva laius (chord on vist see termin) on mingi 12-13cm ilma kaldtüürideta. Mis minu hinnangul ei ole halb.
füüsilised parameetrid...
Endiselt 48cm tiivaulatus, Pikkust veel ei tea, mul on saba paberile visandamata. Aga jääb ilmselt 50-57.3 cm kanti.
On olemas ka head suured ja kerged rattad ca 45mm diameetriga vist. Tea, kas kannatab muru peale maanduda ka vä?
Unustasin pilti teha jälle...
daapn
Lühidalt teatan, et lõin noa depronisse jälle. Aparaat tuleb. Sarnane viimaste valge lennuki piltidega. Tahtis juba ühe tiiva ja külgseinadega käest lendu minna kuigi mootorit ei olnud veel küljes.
Ma ei suuda veel hoomata, et kuhu ma selle raskuskeskme pistan.
Niipalju parameetreid, mida tuleks vist arvestada...
Kahetiivaline lennuk, ülemine tiib on ca 1.5cm eespool, kui tagumine.
Tiivaprofiil sai joonistatud Clark-Y aga kokkukleepimisel on tulnud ka alt kumer tiib (tiiva alumise pinna keskosa on ca 3mm kõrgemal, kui servad, tiiva laius (chord on vist see termin) on mingi 12-13cm ilma kaldtüürideta. Mis minu hinnangul ei ole halb.
füüsilised parameetrid...
Endiselt 48cm tiivaulatus, Pikkust veel ei tea, mul on saba paberile visandamata. Aga jääb ilmselt 50-57.3 cm kanti.
On olemas ka head suured ja kerged rattad ca 45mm diameetriga vist. Tea, kas kannatab muru peale maanduda ka vä?
Unustasin pilti teha jälle...
daapn
/sihilik mürgine tekst algab nüüd/pipercub wrote:Profiilide puhul oleks märksõnad:
Jedelsky airfoil
Wortmann airfoil
Low Reynolds airfoil
Eino aitähh, sõber, eksole.
Nüüd on mul lennuki ehitamine tükk aega rikutud. Sattusin jälle lehele, kus kogu aerodünaamika on kuni kaksteistsõrmiksoole küünemustani ja maksalutikateni lahti lahatud.
/see sama jama lõppeb siin/
Aga ausalt öelda aitähh, sain sellise lehe:
http://www.desktopaero.com/appliedaero/ ... lcome.html
Esimese raksuga visati airfoil history osakonda aga seal on igal pool nii mõndagi lugemist meiesugustele.
Seega, Hr. Pipercub, virtuaalsed värvilised viltpliiatsid nende otsingusõnade eest.
Ma muidugi ei hakka oma tiibu hetkel ringi tegema, kuigi see võtaks vist aega mingi 40 minutit. Tundub, et saigi natuke parem, kui sirge alapinnaga oleks olnud.
daapn
Aga kui ma nüüd õigesti aru saan, siis Jedelsky on sarnane Piperi vanemate mudelitega, Wortmann on plaaneritel ja Low Reynolds on see alt allapoole (kuid vähem, kui ülemine pind ülespoole) kõver.pipercub wrote:Profiilide puhul oleks märksõnad:
Jedelsky airfoil
Wortmann airfoil
Low Reynolds airfoil
daapn
Mitte päris nii. Reynoldsi arv näitab muu hulgas, kui suurte lennukitega on tegemist. Reisilennukil on ~2 miljonit, F3A mudelil 120 000, pargimudelil 50 000. See tähendab, et mudellennukitele eriti hästi sobivad profiilid on esitatud "low Reynolds'i" all. Suures plaanis iseloomustab Reynoldsi arv tiiva puhul tema effektiivsust. Hävitajal on tiivakoormus 4000g/dm2, parkflaieril 20g/dm2 ja mõlemad lendavad. Ainult hävitaja tiib on sama pindala koht 200 korda suurema kandevõimega. Hävitaja Reynoldsi arvu mõõdetakse miljonitega, parkflaieril on alla 100 000. Rusikareegel on, et mida suurem tiiva laius ja mida suurem kiirus, seda suurem Reynoldsi arv.
Jedelsky, Eppler, Wortmann, Quabeck, Selig, Girsberger, Benedek ja veel mõned on mehed, kes omal ajal sellised väikestele lennukitele ja aeglastele kiirustele sobivad profiilid välja töötasid.
Et seda kõike veidike näitlikumaks teha - simulaator:
http://www.grc.nasa.gov/WWW/K-12/airplane/foil2.html
metric units, input - sisestada lähteandmed, size - chord(tiiva laius e. kõõl), span(tiivaulatus), shape/angle - camber(profiili kumerus), thick(paksus), flight test - speed(36km/h e. 10m/s - algaja mudeli kiirus), output - lift(tõstejõud antud kiirusel ja kohtumisnurgal)
Jedelsky, Eppler, Wortmann, Quabeck, Selig, Girsberger, Benedek ja veel mõned on mehed, kes omal ajal sellised väikestele lennukitele ja aeglastele kiirustele sobivad profiilid välja töötasid.
Et seda kõike veidike näitlikumaks teha - simulaator:
http://www.grc.nasa.gov/WWW/K-12/airplane/foil2.html
metric units, input - sisestada lähteandmed, size - chord(tiiva laius e. kõõl), span(tiivaulatus), shape/angle - camber(profiili kumerus), thick(paksus), flight test - speed(36km/h e. 10m/s - algaja mudeli kiirus), output - lift(tõstejõud antud kiirusel ja kohtumisnurgal)
