Mudelismifoorum

Lugesin need reeglid läbi:
http://www.f5j.eu/entry_11.php?w=2#body

Kas saan asjadest õigesti aru... finaali saab 6-10 parimat 10-minutiste tuuride alusel. Tuuri tööaeg 10 minutit, mootori tööaeg ei ole piiratud aga see ei lähe lennuaja sisse - niiet mida vähem mootorit kasutad, seda edukam saad olla! Finaalis on tööaeg aga juba 15 minutit. Siin läheb asi juba huvitavaks, sest 15 minutit täis lennata pole enam nalja-asi ja võitja selgubki - pikim lend ja täpseim maandumine.

1.4.1 F5J
No limitiations on the motor type. Propulsion battery can have maximum nominal voltage of 12V or any number of cells, as long as the battery pack is not heavier than 425g. Battery wrap, cables and connectors are part of the battery pack weight.

Ehk siis akupaki massiga on piiratud maksimaalne akust kättesadav energiahulk - mingit meeletult võimast veosüsteemi ei ole võimalik teha 12V pingega ja 425g akupakiga. Mootor piiramata, 12V tõttu saab kasutada kuni 3S LiPot ja kuni 10tk NiMH. Mõistlik...

F5J-400 klass uuendati(kse) brushlessi peale ja lubatakse kuni 75W mootoreid. Selle mõõtmiseks peab kasutama AeroNaut proppe, nende kohta andmed olemas ja pöörete järgi nähakse võimsus ära lihtsalt. Mootor piiratud seega maksimaalse võimsuse kaudu!

Mina saaksin lihtsalt võistlema tulla siis, kui... võtaksin kopterilt 3S LiPo aku, ShowFlyeri ~80W mootori ja 20A regu ning paneksin need kapis olevale plaanerile peale. Hetke reeglitega ei saa tulla, uutega ehk juba saan. Äkki ma poleks ainus taoline! Miks mitte ka esimesed võistluslennud Elektro-UHU või EasyStar'iga teha?!

Ehk jättagi asi nii, et vötta FAI reeglistik üle.
Nii oleks lennutamine eestis rahvusvahelisel standardil regelementeeritud ja kodused lennutajad saavad oma mudeliga soovikorral mujale vöistlema minna, ning väliskülalised saavad ka kohe vöistlustest osa vötta.

Väidetavalt Eurocup 2007-2010 võistlusreeglid:

http://www.rivamodels.sk/euro/F5J%20EUR ... 007-10.pdf

Kuidas tõlgendada punkti 1.4.1 ???

12V või ükskõik mis pinge ??? aku 425 grammini ?

Tundub küll, et kas 12V vöi üksköik, kui palju purke, kuid mitte üle 425g.
Et kaks varianti:

12V vöi xV aga alla 425g

Elektroonilised köögikaalud on väga täpsed, kiired ja mugavad. Aku kaal oleks lihtsalt kontrollitav (kasvõi enne võistlust ja kleps peale), kiire ja mõjus meetod kasutatava energia piiramisel.
Võimsust piirata ja ka kontrollida on keeruline.
Näiteks minu kaugust ja kestvust lendaval F5 lennukil tähendab 2 grammi akut 1 minutit mootorlennu aega.
FAI F5B-l on samuti aku kaalupiirang - 600 grammi (kuni 6s LiPo-t).
Saaks ka 2s LiPo-ga väga suure võimsuse kätte (= pinge x vool, parralleelsed elemendid võimaldaks suuremat voolu), aga see tähendaks lennus väga suurt voolu. Enne äraviset "Propeller Stall"-ega oleks lihtne kõik hoopis maha põletada, sest vool on lennuga võrreldes veel tunduvalt suurem. Väikese järjestikku akuelementide arvu korral kannatab suurte voolude tõttu töökindlus ja ohutus.
F5J-7 lubatud meeletu mootori tööaeg 40 sek. muudab hetkel kunstlikult selle akutüübi "maiuspalaks". 250 meetri kõrgusele jõuaks selle ajaga mingi alla 1,5 kg mudel umbes 10A-se vooluga.

Minu arvates oleks hea, kui kalli lahenduse eelis odavamate suhtes oleks minimaalne, seni on see enam-vähem ka õnnestunud, sest 7-purgi klass suudab vabaklassiga konkureerida. Teiseks oleks hea, kui mootorite tööajad ei tagaks suvalise ilmaga 15-min muretut lendamist, siis taanduks kõik maandumisele - oskused termikat leida ja ära kasutada võiks ikka ka olulist rolli mängida.

Termikalennus ei anna Tragi sarnane suur lennuk heade väikeste 2-2,5 meetriste ees olulist eelist. Vajumiskiirused on mõlematel kusagil 0,5 m/s kanti. Tõusvad-langevad õhuvoolud on tavaliselt vähemalt +/- 1 m/s ja see, kus lennata mõjutab tulemust väga palju rohkem. Ka on mitmevõistlusplaanerite tiivaprofiil kompromiss erinevate vajaduste vahel ja seetõttu väga kaugel termika- ja mootorlennule ideaalsest tiivaprofiilist. Väikesel ja kergel lennukil võib sama lennukõrguse saavutamiseks olla proportsionaalselt nõrgem mootor ja kergem aku. Nende lennukite hinnavahe on paarikordne ja nad võivad lennata termikalendu küllalt võrdselt.
Selle jutu mõtteks on, et ma ei usu, et võrdsust põhjustab 7-purki ja 20 sekundit pikem mootori tööaeg. Eestis võidab see, kes mulli leiab ja kogemata maandumismärgile pihta saab. Maandumine 0 punkti ja 100 punkti on 5 korda suurem vahe sellest 20 sekundist. Kui 20 sekundiga normaalset kõrgust ei saa, on mootori värk lihtsalt väga "mööda". Kerge lennukiga on tegelikult lihtsam ja rahaliselt võrratult odavam sama suurt mootorlennu kõrgust saavutada kui suht raskete F3B-de baasil tehtud lennukitega. See, et kiirus- ja kauguslennus oleks F3B lennuk parem ei maksa termikalennus raasugi!

Veel: Olengi liiga palju sõna võtnud ja püüan edaspidi tagasihoidlikumalt! Las ikka need ise otsustavad, kes reaalselt võistlevad.

F5J juures ei ole mootori ja ülekande valik probleemiks.Võimsust jagub Ncd akudega 2m. plaaneri puhul küll.40 sekundiga läheb lennuk nii körgele ,et ei näe hästi enem juhtida.

Kas ma saan õieti aru,et lõpuks on LIPO eeliseks ainult see,et masina lennukaal läheb väiksemaks,sama võimsuse juures?
St. 3000mha NIMHA 7purki kaal ca 450-500g,sama võimsusega LIPO kaal 240-270g.

Umbes nii jah.lipodega saab pinnakoormatuse väiksema,mis on termika lennu puhul päris oluline.Mootorit ja akut on vaja ainult 40 sekundit,halva ilmaga on päris raske 15 mintsi öhus püsida.Suure lennuki eelis on see et teda näeb kõrgemalt paremini ,seega võib teda kõrgemale lasta.Tihti on ka kõrgel parem termika.

Kui nt 7 purgi klassis ei ole voolud üle 200A, pole ka mõtet kasutada sub-C suuruses purke, seega tuleb lipode eelis välja just pisemate lennukite puhul.
Eestis on vähegi nadima ilmaga juba 10 minutit mõnikord paras challenge, sedaenam et elektrikad on üldjuhul suurema koormatusega.

Jah raskevõitu on nad küll,erti veel kui tiib on jäik balsakattega vahtplast,peal on ca 250g mootor,ca 60A ESC umbes 70g,7purki NIMH 0,5kg ja muidki vidinaid.
Akud,mootor,ESC,servod,vasuvõtja (ka reduktor ja prop.koos spineriga),vaat et tuleb ligi kilo juurde.
ÄÄäretult täpse arvutamisega saaks aga hakkama palju vähemaga,kui arvestada paaari kolme tõusuga siis Lipo 1500 kaaluks ca 150-170g,korralik brushless umbes 170g,servode ja kõige ülejäänuga eriti mängida ei anna,kui siis ainult servode pealt hoiaks veel umbes 30-40g kokku,ilmselt üle poole kilo juurde ei tuleks (selline oleks nagu suurema mudeli puhul, 2,5m ja rohkem).
Väiksemate ca 2m,masinavärki annaks aga veel õrnemaks kärpida.,ainult mootori arvelt võiks isegi kuni 100g võitu tulla ja väike Lipo oleks ka kusagil 100g.
Mul omal hetkel üks 2M projekt pooleli,vaatame kui kergeks saab,kui valmis ehitan.

Olgu! Üks rämpspostitus kah (teemast mööda)!

Kerge ja hea 2m plaaner (ilma pudinateta) kaalub 350 grammi.
http://www.f3-modellbau.de/drupal5/en/p ... blade20_en

ja õige mootorivärgiga tõuseb 40 sekundiga 500 meetrit, ainus häda, et nii kõrgelt pole peale täpi suurt näha.

OT:
Aga 350 grammise 2m plaaneriga on põhjamaa karmides tuultes äärmiselt keeruline hakkama saada, selliseid lennukeid on eelmisel aastal platsil nähtud küll.
Võrdluseks - kui vaadata nt meie rahvuslikku 2M klassi, siis seda pannakse kinni mudelitega, mis kaaluvad 1-1,3 kg.

Nii ongi tulemuseks, et 2,5m elektrikas kisub vähemalt kuhugi 1,4-1,6 kg kanti, selline mudel sobiks meie oludesse ja taluks ka maandumiste tampimisi.

Kuid see mõttekäik, et elektrika puhul ei pea tiiba 3+ m olema, on hakanud viimasel ajal endalegi meeldima, eks näis millal teostama hakkan ideid.

Siit aga koorubki, et sellistele 1+ kg lennukitele on 7 x NiMh/2S LiPo täiesti paras, voolud ei lähe väga karmiks ja see võimaldab juba mõistlikke liposid.

Carbon+balsa konstruktsioonid (vabalennu tehnoloogia - F1A, F1C) on väga tugev, kerge ja tõestatult kestvuslendu hästilendav.
Mootor ja aku ja aparatuur ja ongi 1 kg sellest 350-st grammist saanud.
Minu eelmise aasta lennuk oli 450 grammi. Koos aparatuuri, mootori, propi ja akuga lennukaal 1,8 kg (tõsi, teisteks eesmärkideks ja aku umbes 1kg). Kerge lennuk ei ole tingimata habras ja nõrk.

Ega ka kolmepurgilise LIPO hinnad eriti karmid pole,vahemikus 1500-3000mha KORRALIKU ja HEA aku saab kätte ca 30-60 euri eest,mis on vist ainult vähe kallim kui NIMH.(Sanyo 2400 ca 40 euri).
Ja kergemat sorti plaaner ribidega klassikalise tiivaga 2,5-3m hind algab ka kusagilt 150euri juurest.
Loogiline ,et euroopa taseme juures selliste valmismudelitega ilma ei tee,eestis oleks aga täiesti konkurentsis.

Mõni võistlus võiks olla koos F3A-ga. Enne F5J, õhtupoole F3A.
Nii mõnigi F3A harrastaja laseks ka plaanerit.

Et asja lihtsamaks teha soovitan teha eestis Soome F5J Nordiku reeglite järgi.Nad on sellega juba kauem tegelenud ning leidnud õiglase kesktee: Lennuaeg 15min.,mootorit võib kasutada piiramatult,läheb lennuajast maha.Seega ei pea lennukit mõttetult kõrgele laskma,et ikka juhtida näeks.Mudelitele on ka seatud mõistlikud piirangud,mis ei tee lennukit kalliks.Piiratud on max. kaal ja võimsus.Max. võimsus oli 240W.Max. võimsus kaalu kohta oli vist 200 W/kg.Ühesõnaga üle 1200 g lennukite kasutamine kaotab mõtte aga võib kui soovi on.Mulle isiklikult ei meeldinud Eesti F5J. Oht on selles et nii kõrgel lennates võib lennuki ka silmist kaotada,eriti kui pilves ilm peaks olema.Nende reeglite järgi minust võistlejat ei tule.

Hetkel eksisteerivad reeglid töötavad igati ja plaaneritega kaasnevad paratamatult kaugemal kui 300-400m lendamised, seega on asi vast pigem harjutamises.

Igasugune mõõtmine ja kohtunike poolt tavaari kontrollimine poleks mõtekas kuna see venitab võistlust liialt pikaks, pealegi vajaks kalibreeritud lisavarustust.
Viimasel hooajal tegime mitu korda nii, et korraga sai ära peetud nii 2M kui F5J võistlus, mis näitab et praegused reeglid sobitusid igati meie ilma ja muude oludega tehes kogu ürituse suhtkoht kompaktseks.

Mitmeid kordi mootori kasutamine teeb kohtuniku töö keeruliseks ja nõuab minumeelest mõneti vähem piloodi oskusi.

Fakt on, et praegused reeglid jäävad kehtima, lihtsalt lubatakse lipod.

Raitisi jutust tuli välja minu jaoks tõsine F5J puudus. Eesti F5J reeglitega on eelis suurel lennukil, sest seda näed kõrgemale/kaugemale. Väike lennuk võib tubli lendaja olla ja isegi mitmes mõttes suurele ära teha, kuid kuna suurt lennukit on kõrgemale/kaugemale näha, siis saab sellega ka stardis kõrgema algkõrguse koguda. Selle peale varem polegi tulnud... Suur lennuk = kallis

Egas muud, kui mootori tööaeg lühemaks...

Ast on nimelt selles et isew nägin kuidas üks el.plaaner ära kadus.Täiesti selge ilmaga lasti plaaner 40 sek.-ga üles.Lennukit oli vaevalt näha.Korraks pilk kõrvale ja kadunud ta oligi.vaatasime veel 20 minti taevasse aga ei midagi.Sai proovitud puldiga igasugu vigureid teha kuid taevas jäi tühjaks.Mis kogemustesse puutub siis uued võistlejad neid kuhjaga ei oma.Pärast lennuki kaotust võib aga nii mõnelgi võistlemise isu ära kaduda.Reeglid peaksid olema ka algajaid soosivad.

Kõige rohkem eristab Eesti F5J võistlust Euroopast mootori tööaja lugemine lennuaja (selle eest saab lennupunkte) hulka. See muudab taktika ja tehnilised vajadused otsustavalt teistsugusteks, seejuures Euroopas konkurentsivõimetuks. Nii pikkade mootori tööaegadega pole suurel võistlusel eriti midagi peale hakata.

Eesti F5J tuumik (pildil) ja hulk uustulnukaid ootavad häid otsuseid !

Otsustati siis nii:

Speed/power 400 klassis jäid lubatuks kas 8 NiXX akut või 3 purki liitiumeid.

7 purgi klass sai muudetud 8 purgi klassiks ja sai võrduma pandud 3 liXX akuga.

Vabaklass jäi ühise otsusena täiesti vabaks, vaid FAI pinge piirang 42V.

Kuna eeldatavasti lähevad kõrgused karmimaks, on järgmisel aastal oodata mootori tööaegade lühendamist.

3S LiPo - tore ju. Kas paralleelühendus on keelatud või mitte? Kui panna näiteks 3S2P, siis ei pea enam isegi reduktoriga mootorit kasutama, võimsusvaru tuleb piisav.

Lihtsam poleks lihtsalt suurema mahuga aku panna?

Lihtsam poleks lihtsalt suurema mahuga aku panna?

Kui kõik klapib, siis kindlasti lihtsam. Plaaneri keres on paraku tavaliselt ainult pikupidi vaba ruumi (suur alati ei mahu) ja lisaks on odavam paigutada sahtlis olevat kui muretseda õiges mõõdus uut. Õigus minumeelest teil mõlemil!

Sina Mart63 oma kõva F3A tausta ja 160 km/h kimavate elektrikiiruspüssidega oleks F5J ja F5B võistlustel kindlalt tegija!
Kui targemat teha pole võiks ka neid klasse testida.

Paralleelühendused on paraku keelatud.

Olen mõelnud küll osalemisele, mõtlema peab veel ainult mis lennukil ja mis setupiga osaleda, palju raha pole kahjuks sisse laduda.. 1 võistluse tahaks ikka kaasa teha, kasvõi mõne väiksema elektriplaaneriga.