FMS on vabavara ja olemas on skeemid (mitu erinevat) saatjaga ühendamiseks. Kõige lihtsam on vist LPT-porti aga signaalid veidi "tõmblevad" niiet loe ja uuri foorumist (link all), milline tasuks ehitada!
FMS Koduleht: http://n.ethz.ch/student/mmoeller/fms/index_e.html
FMS Foorum: http://n.ethz.ch/student/mmoeller/fms/forum/
Foorumis vaata sellist ala-lõiku nagu "Interface-Hardware"
Millest alustada lennuvahendite õhus hoidmist.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Simu rentimine on selline kahtlase väärtusega tegevus.
Kungi ei tea kas ja millises konditsioonis tagasi saad.
Ise küll igale ühele ei julgeks anda - millegipärast tihtilugu kiputakse võõra asjaga lohakalt ümber käima.
Simu piraaditsemine on minu jaoks ka selline kahtlane tegevus - siiski on selle asja valmistamiseks (palju)vaeva nähtud ja seda võiks austada.
Aru õiks saada sellest, kui tõmmatakse proovimiseks, et veenduda asja sobivuses. Aga peale seda oleks ikkagi normaalne see kulutus teha. Juba selleks, et asi edasi areneks ja järjest paremaid versioone tekkiks.
Kungi ei tea kas ja millises konditsioonis tagasi saad.
Ise küll igale ühele ei julgeks anda - millegipärast tihtilugu kiputakse võõra asjaga lohakalt ümber käima.
Simu piraaditsemine on minu jaoks ka selline kahtlane tegevus - siiski on selle asja valmistamiseks (palju)vaeva nähtud ja seda võiks austada.
Aru õiks saada sellest, kui tõmmatakse proovimiseks, et veenduda asja sobivuses. Aga peale seda oleks ikkagi normaalne see kulutus teha. Juba selleks, et asi edasi areneks ja järjest paremaid versioone tekkiks.
Kuna algusteema on juba ammu outis ja vist lahendatud, jätkan samuti "aiavärava" asemel "aiaaugust".
Mulle jääb vähe arusaamatuks simulaatori hirmkallidusest rääkimine. RFG3 maksab tegelikult vähem kui ühe korraliku kopteri güro koos õige digiservoga, kõigest muust rääkimata.
Lendav kopter koos kõige vajalikuga on ise hirmkallis ja kui raha pole loopida, on simu ainus odav tee reaalse lendamiseni.
Vastasel juhul jääb kopteri, mille hinda kirjutatakse 5 numbriga, eluiga tõepoolest, nagu Anton ütleb 30 sekundit.
Hea algõppe lennuki saab paari tuhandega ja nendega pole asi nii traagiline.
Mulle jääb vähe arusaamatuks simulaatori hirmkallidusest rääkimine. RFG3 maksab tegelikult vähem kui ühe korraliku kopteri güro koos õige digiservoga, kõigest muust rääkimata.
Lendav kopter koos kõige vajalikuga on ise hirmkallis ja kui raha pole loopida, on simu ainus odav tee reaalse lendamiseni.
Vastasel juhul jääb kopteri, mille hinda kirjutatakse 5 numbriga, eluiga tõepoolest, nagu Anton ütleb 30 sekundit.
Hea algõppe lennuki saab paari tuhandega ja nendega pole asi nii traagiline.
simukaablite ja pultide tagaajamise üks alternatiiv on ka selline:
http://www.lesnumeriques.com/article-85-560-61.html
mul on ka 2 "õiget" pulti, aga ei ütleks üldse et mul oleks vaja oma kalli puldiga veel simut ka krigistada ja potesid kulutada
simulaatoril ja päriselus lennutamise vahe on nagu öö ja päev ja selle simu taga nagunii õiget tunnet kätte ei saa, küll aga reflekse et kuna mis kangi liigutada. harjutab kiiret reageerimist.
hea nipp ntx, lennuki juhtimisele: lased lennukit ütleme endast eemale ja siis mõneks hetkeks silmad kinni ja lükkad suvaliselt kange, siis pilk ekraanile ja päästad lennuki ära, sama lugu ka enda poole lendamisel. seda kõike siis simulaatoriga. päriselus tekib nagunii ohtlikke olukordi üsna tihti ja päris ettearvamatult
nii võib nii mõnigi kord oma pärislennuki ära päästa. noh muidugi kõik sõltub ka lennu(ki) stiilist.
alustama peaks kindlasti simulaatorist, aga ei maksa ära unustada, et tegelik lennutamine on ikka pisut teistmoodi
õiged oskused tulevad ikka oma lennuvahendiga harjutamisest
http://www.lesnumeriques.com/article-85-560-61.html
mul on ka 2 "õiget" pulti, aga ei ütleks üldse et mul oleks vaja oma kalli puldiga veel simut ka krigistada ja potesid kulutada
simulaatoril ja päriselus lennutamise vahe on nagu öö ja päev ja selle simu taga nagunii õiget tunnet kätte ei saa, küll aga reflekse et kuna mis kangi liigutada. harjutab kiiret reageerimist.
hea nipp ntx, lennuki juhtimisele: lased lennukit ütleme endast eemale ja siis mõneks hetkeks silmad kinni ja lükkad suvaliselt kange, siis pilk ekraanile ja päästad lennuki ära, sama lugu ka enda poole lendamisel. seda kõike siis simulaatoriga. päriselus tekib nagunii ohtlikke olukordi üsna tihti ja päris ettearvamatult
nii võib nii mõnigi kord oma pärislennuki ära päästa. noh muidugi kõik sõltub ka lennu(ki) stiilist.
alustama peaks kindlasti simulaatorist, aga ei maksa ära unustada, et tegelik lennutamine on ikka pisut teistmoodi
õiged oskused tulevad ikka oma lennuvahendiga harjutamisest
kogun vanu vene lennukimootoreid
Olen nõus, et lennukitega alustamisest on ka FMSist abi, kopterite puhul ma siiski soovitaksin midagi enamat. Kuigi ma ise kopteritest ei huvitu.
Mu esimene lenuk oli Sig KadetLT40, suht suure tiiva V-kujuga ja väikse pinnakoormusega. Lendas väga hästi ja teda ei olnud vaja pidevalt juhtida. Ega ta mul muidu poleks vahepeal metsa ära lennanud (Hapasalus praktiliselt diagonaalis üle terve lennuvälja, ilma mobiilita ei oleks tunde kestev päästeoperatsioon õnnestunud). Esimesteks ühes tükkis maandumisteks lasin ta lihtsalt seisva mootoriga planeerida kuni kõrgem rohi vastu tuli, ei mingit häda. Ehk siis sellise lennki juhtimiseks piisab, kui oskad reflektiivselt õiges suunas kange keerata kui lennuk lendab sinust eemale või sinu poole. Kui keegi veel aitaks esimeste lendudega, siis saab suht ruttu teada kui vähe on vaja kange liigutada.
Ehk siis treener lennuki puhul sobiks ka FMS ja keegi kogenud abiline esimesteks õhkutõusmisteks ja maandumisteks.
Tegelikult ma üldse ei soovitaks kopteriga alustamisest. Esimeseks lennuapparaadiks võiks olla kas treener lennuk või mootoriga plaaner.
Mu esimene lenuk oli Sig KadetLT40, suht suure tiiva V-kujuga ja väikse pinnakoormusega. Lendas väga hästi ja teda ei olnud vaja pidevalt juhtida. Ega ta mul muidu poleks vahepeal metsa ära lennanud (Hapasalus praktiliselt diagonaalis üle terve lennuvälja, ilma mobiilita ei oleks tunde kestev päästeoperatsioon õnnestunud). Esimesteks ühes tükkis maandumisteks lasin ta lihtsalt seisva mootoriga planeerida kuni kõrgem rohi vastu tuli, ei mingit häda. Ehk siis sellise lennki juhtimiseks piisab, kui oskad reflektiivselt õiges suunas kange keerata kui lennuk lendab sinust eemale või sinu poole. Kui keegi veel aitaks esimeste lendudega, siis saab suht ruttu teada kui vähe on vaja kange liigutada.
Ehk siis treener lennuki puhul sobiks ka FMS ja keegi kogenud abiline esimesteks õhkutõusmisteks ja maandumisteks.
Tegelikult ma üldse ei soovitaks kopteriga alustamisest. Esimeseks lennuapparaadiks võiks olla kas treener lennuk või mootoriga plaaner.
FMS on vabavara, kaabel tuleb osta vöi ise kokku joota.
Algatuse jaoks on FMS mudellennuki tarbeks hea küll. Saab kiiresti selgeks, kus on parem ja kus vasak pool. Kui FMS´s lendamine ja ka maandumine rajale välja tuleb, siis arvan, et lihtsama plaaneriga vöib kindlalt platsile proovima minna.
Mis kopterisse puutub, siis FMS ei ole suureks abiks.
Kopteri lennu harjutamiseks on Reflex´i nimeline simulaator vast parim.
Seal mitu harjutusprogrammi erinevate funktsioonide eraldi harjutamiseks. Kui selle simulaatoriga kopteri juhtimine selge, siis töenäolislt jääb esimesel pärislennutamisel, höljumisel, ka mudel terveks.
See plaadi, kuuli ja kahe servoga simulaator on päris pönev idee.
Proovin öhtul kodus järgi, kuidas önnestub.
Mart.
Algatuse jaoks on FMS mudellennuki tarbeks hea küll. Saab kiiresti selgeks, kus on parem ja kus vasak pool. Kui FMS´s lendamine ja ka maandumine rajale välja tuleb, siis arvan, et lihtsama plaaneriga vöib kindlalt platsile proovima minna.
Mis kopterisse puutub, siis FMS ei ole suureks abiks.
Kopteri lennu harjutamiseks on Reflex´i nimeline simulaator vast parim.
Seal mitu harjutusprogrammi erinevate funktsioonide eraldi harjutamiseks. Kui selle simulaatoriga kopteri juhtimine selge, siis töenäolislt jääb esimesel pärislennutamisel, höljumisel, ka mudel terveks.
See plaadi, kuuli ja kahe servoga simulaator on päris pönev idee.
Proovin öhtul kodus järgi, kuidas önnestub.
Mart.
Samas realflight 3d demoversioonis on ka ainult üks lihtne treeningmudel,kui selle õhku ja maha saab,klaviatuuri abiga,siis saab ka platsil juba vähe kindlamalt ennast tunda.
Aitab kusjuures,proovisin järgi,vähemalt tead mida mudelilt oodata on,klaveri ja puldi loogika on suht sama,muidugi mingit proportsionaalsust ei maksa oodata,seega ka sujuvat lendamist ei tule.
Aitab kusjuures,proovisin järgi,vähemalt tead mida mudelilt oodata on,klaveri ja puldi loogika on suht sama,muidugi mingit proportsionaalsust ei maksa oodata,seega ka sujuvat lendamist ei tule.
Kui vedeleb üle mõni vana saatjapult, siis peaks olema võimalik sealt potedest juhtmed otse arvuti Gameporti-i viia. Edasi saabki juhtida juba kõiki simusid, mis gameport'i tunnistavad või tuleb käima lüüa mõni emulaatorprogramm.
Esimene ettejuhtunud info google.com abil: http://www.epanorama.net/documents/joys ... stick.html
pin
1 potentiometer common (Joy A)
2 button 1 (Joy A)
3 X coordinate potentiometer (Joy A)
4 button common (Joy A)
5 button common (Joy B)
6 Y coordinate potentiometer (Joy A)
7 button 2 (Joy A)
8 unused
9 potentiometer common (Joy B)
10 button 1 (Joy B)
11 X coordinate potentiometer (Joy B)
12 MIDI TXD (transmit) (computer -> midi)
13 Y coordinate potentiometer (Joy B)
14 button 2 (Joy B)
15 MIDI RXD (midi -> computer)
Joy A siis näiteks vasak kang, Joy B parem kang
Esimene ettejuhtunud info google.com abil: http://www.epanorama.net/documents/joys ... stick.html
pin
1 potentiometer common (Joy A)
2 button 1 (Joy A)
3 X coordinate potentiometer (Joy A)
4 button common (Joy A)
5 button common (Joy B)
6 Y coordinate potentiometer (Joy A)
7 button 2 (Joy A)
8 unused
9 potentiometer common (Joy B)
10 button 1 (Joy B)
11 X coordinate potentiometer (Joy B)
12 MIDI TXD (transmit) (computer -> midi)
13 Y coordinate potentiometer (Joy B)
14 button 2 (Joy B)
15 MIDI RXD (midi -> computer)
Joy A siis näiteks vasak kang, Joy B parem kang
Lauri Laidna - www.pistik.com