Mudelismifoorum

ei no traat oli ikka väga korralik, hoidis ennast samas asendis kui originaal antenn. Too on selline vedruteras traat, mingi 10cm painub maksimaalselt läbi. ja no pulti hoidsin ikka normaalses asendis käes.

Täna tegin veel katsetusi. Varem oli vastuvõtja antenn viidud lennuki sabani ja sealt rippus alla, nüüd lasin kohe vastuvõtjajuurest alla rippuda. too andis küll levi juurde tsipa. proovisin lennata ka, eriti kaugele ei julgenud lasta lennukit igaksjuhuks, aga vöikese lennukijaoks äkki piisab.

cuprum wrote:omapärased takistused/nende muutused, mis on juba omaette teema, kuna selliselt "mitte just kõige puhtamalt" ühenduskohalt tagasi peegeldunud laine hakkab "antenni" sees omapäi seisulaineid ja muud sellist huvitavat (kuid rakmati seisukohalt õudusunenägusid tekitavat) moodustama.

Olen veendunud, et eelnev kehtib väga hästi halvasti hoitud teleskoopantenni ja selle jätkude ühenduste kohta.

Mina oma traadijupi häälestasin analüsaatori pildi järgi ja tulemuseks oli sama pikkus, mis teleskoopantennil! Saatja oli seejuures käes, ehk töötingimustes. Inimene on siin oluliseks vastukaaluks ja üksinda laual saatja annab hoopis teistsuguseid tulemusi.
Labori mõõtmistel kasutatakse inimese ekvivalenti - see on soolaveetünn ja vist oli 4%-ne.

felch wrote:Huvitav ikkagi mis on traadijupi puhul teisiti kui pikkus sama. Ja 35MHz puhul ei peaks olema tegu just väga perfektselt häälestatud antenniga nagunii.
Äkki oli traat rullis? Raadiolevi spets ei ole aga kummaline ikkagi.

Traadijupist võib antenni teha küll, kuid kasutada tuleks siiski head elektrijuhti (vask või alumiinium) ja antenn peab olema sirge. Teras ei ole hea elektrijuht ja antenni efektiivsus (st. sidekaugus) on väike. Terastraadist võib muidugi antenni teha kui ta üle hõbetada kuna kõrgsagedus signaal levib elektrijuhi pinnakihis nagu Felch juba mainis ja see millest antenni kandevosa tehtud on pole eriti tähtis. Tee kasvõi puust.
Antenni efektiivsuse mingil sagedusel määrab vaid antenni pikkus sõltuvalt lainepikkusest ja seepärast soovitatakse alati lennutades antenn täies pikkuses välja tõmmata, kuna saatja väljundaste on häälestatud sellele antenni pikkusele. Samamoodi peaks ka vastuvõtja antenn olema täies pikkuses sirgelt, mitte mässida seda kuskile ümber. Iseasi muidugi kui hästi see häälestus on odavatel RTF mudeliraadiotel tehtud. Läbimõõdu suurendamine vähendab antenni võimendust ja kasutegurit kuid suurendab antenni ribalaiust, st antenn töötab suuremas sagedusvahemikus. Peenema antenniga peaks levikaugus suurem olema. Peaasi, et on sirge ja õige pikkusega.
Olen kuskil kohanud ka spiraaliks keerutatud antenne, et füüsilist pikkust vähendada, pidi töötama pea sama efektiivselt kui sama lainejuhi pikkus sirgelt. Omal kogemus puudub paraku.

Kunagi aammuuu.. sai raadioside tehnikat Tallinna Polütehnikumis õpitud neli aastat aga kuna igapäevaselt kõrgsagedusega ei tegele, siis on palju jõudnud ka ununeda.

Siin üks link, kus väheke seletusi antennidest ja kaablitest. Tasub lugemist, kellel asja vastu huvi.

http://www.hot.ee/mati304/antenn.html

Paar linki ka antennipikkuste arvutamiseks.

http://rcexplorer.se/page14/hwwa/hwwa.html
http://www.csgnetwork.com/antennaevcalc.html

Sellelt teiselt lehelt leiab ka väga palju erinevaid online kalkulaatoreid mitmest valdkonnast, ka lennundusest. Loodan et abiks paljudele.

Mihkel

lõpuks üks asjalik vastus kah seal arvutades tuli antenni pikkus 4m, et siis võtan 4m pikkuse vasktraadi mähin umbes poolemeetri pikkusele pulgale ümber(mingi isolaator loomulikult) ja peaks toimina??

4 meetise saatja antenniga töötab saatja muidugi väga hästi, kui jaksad seda "posti" püsti hoida. Reaalselt piisab ka kaheksandik laine pikkusest antennist, ehk siis 1m. Kuid soovitan siiski teha antenn sama pikk, kui on originaal. Näiteks minu Carson 35MHz saatjal on antenn 96cm pikkune. Arvestada tuleb ka selle osaga, mis jääb puldi sisse. Siis ei ole vaja saatja väljundastmeid ümber häälestama hakata. Selline häälestus vajab spetsiaalmõõteriistasid ja ka kogemust.

Mihkel

aretaja wrote:lõpuks üks asjalik vastus kah seal arvutades tuli antenni pikkus 4m, et siis võtan 4m pikkuse vasktraadi mähin umbes poolemeetri pikkusele pulgale ümber(mingi isolaator loomulikult) ja peaks toimina??

Tegelikult võiks muidugi proovida spiraaliks keeratud 4m traadiga. Mul omal kogemused spiraalantennidega puuduvad.
Google aitab kindlasti leida asjalikke viiteid. Üks, mis kiiresti leidsin:

http://fmuser.cn/Blog/Antenna/What-is-a ... tenna.html

Veel üks raadioamatööride foorum eestis, kus palju antennijutte:

http://foorum.cbradio.ee/

Mihkel

Lühendatud antennidest on põhiline vajalik teadmine kirjas siin:

Ultra-short, flexible helical aerials for all F-series transmitters (F-14, FC-16, FC-18 and FC-28 ).
Unobstructed vision and much improved freedom of movement are the practical advantages of this type of aerial. They also eliminate the danger of gradual range loss, as can occur with dirty, corroded or bent telescopic aerials.
With a helical aerial the radiated power of the transmitter is unavoidably reduced by about 30% compared with a new telescopic aerial, and for this reason they should only be used for close-range work and under normal reception conditions.

Kiirgus umbes 30% võrra viletsam (mis ei tähenda 30% väiksemat töökaugust) aga "ära äestatud" teleskoopantennist etem, sest puuduvad vigased jätkukohad.

siin http://www.csgnetwork.com/antennaevcalc.html peab määrama ka lainepikkuse. mis oleks kõige optimaalsem?

See, mida mudelistid nimetavad "spiraalantenniks" ja antennitehnika spiraalantenn on 2 täiesti erinevat asja. Siin arutelus on nad sassi läinud.

Tavaline saatja antenn koosneb ~1m sirgest vardast ja pikenduspoolist saatjas. Kokku annavad nad 1/4 laine antenni analoogi - nende elektriline pikkus on ~4m.
Sellist kombinatsiooni nimetatakse elektriliselt pikendatud antenniks. Kiirgav osa on 1m varras ja ülejäänud 3m imiteeritakse pikenduspooli induktiivsusega.
Profitehnikas pannakse pikenduspool antenni keskele või jaotatakse ühtlaselt kogu pikkuse peale. Nii on kasutegur parem. "Spiraalantennis" ongi pikenduspooli induktiivsus jaotatud antenni pikkusele.
Aga mudelistid jätavad saatja väljundpooli alles, sest ta on üheaegselt ka väljundfiltri osa ja lainetakistuse sobitaja. Lühendatakse 1m kiirgavat osa ja loomulikult langeb kasutegur veelgi. Kiirgab lühendatud antenn samamoodi, kui tavaline varras - risti. Peenemalt väljendudes - toroidina ümber antenni.

Teema juurde tagasi tulles - originaalantenniga ühepikkune terasvarras peab toimima väga hästi. Kui ei toimi, on viga mujal - halvas ühenduses, väljundtransistoris, väljundfiltris, madalas toitepinges või hoopis vastuvõtjas.

Vasakpoolne must on "spiraalantenn". Kettakesed kahe antenni vahel on häälestusjäägid.
http://www.hot.ee/pipercub/antenn.jpg

nii.... võtame nüüd asja kokku. Originaal antenn on mul 110cm pikk, pa pean selle asendama samapika toru/traadiga. vahet pole kas keeral selle spiraali või jätan püsti(spiraali keerates muidugi kasutegur väheneb natuke)

On mul õigus?

Traat peab olema sirge. Ei mingeid spiraale.

Lühendatud, ehk elektriliselt pikendatud antennid on omaette teema.

pipercub wrote:Traat peab olema sirge. Ei mingeid spiraale.

Lühendatud, ehk elektriliselt pikendatud antennid on omaette teema.

kui pikk peab traat olema spiraali keerates siis?

EI MINGEID SPIRAALE

Vaikselt tekib juba tahtmine see teema sulgeda. Sa ei taha vist leppida lihtsa toimiva lahendusega ja tahad paratamatult alati VALE keerulise lahenduseni jõuda?!

EI MINGEID SPIRAALE

Õige - Võtad õige pikkusega (sama mis originaal) heast elektrijuhist toru, traadi või juhtme ja kasutad seda antennina. Sirgelt, samas asendis nagu originaaliski.

Vale - võtad mingi juhtme keerad spiraali. Võtad halvast elektrijuhist toru või traadi ja kasutad seda.

EI MINGEID SPIRAALE

krt, ma tahan spiraale , mulle ei meeldi see pikk antenn mis koguaeg kuskil ees tolkneb ja alati kuhugi kinni jääb. Ometi selliseid lühendatud antenne tehakse ja paljud kiidavad ka neid. Seal ei saa ju midagi võimatut olla.

......eks siis tuleb ise katsetada

Tule taevas appi.

Sellisel juhul on sulle AINULT ÜKS ÕIGE SOOVITUS:

Saatja antenni EI TOHI ISE EHITADA. SOBIV SAATJA ANTENN TULEB OSTA POEST. Kui saatja antenni ise ehitad, siis ohustad ennast ja teisi sellega, et mudeli juhtimine võib olla häiritud.

Kust see tuleb, et sa ei saa asjadest aru või saad valesti ja seda täiesti järjepidevalt?! Pole 4 aasta jooksul siin foorumis varem sellist asja kohanud...

No okei siis, eks ma kuskil paksu metsa vahel ise katsetan siis, kus ma ei OHUSTA teisi Tõmban 10km suurusele alale lindi ümber ja sildid juurde et "alale sisenemine võib lõppeda surmaga".
Millest ma siin aru ei saa??? Te nagu tahaks väita et neid lühendatud antenne ei teegi inimesed, vaid neid tuuakse kuskilt teiselt planeedilt, või eitea kust. Andke korralik joonis ja mul on see antenn poole tunniga valmis.

Eks kustuta see teema siis ära kui see siia foorumisse ei sobi. Aga tänud siiski kasutajatele kes kasulikke linke jagasid.

Spiraali keeratud antenne nimetatakse "coil antenna". Pikenduspooli nimi on "loading coil". Konstrueerimine on "design", "calculation".
Valik netikalkulaatoreid: http://www.educypedia.be/electronics/el ... orsant.htm, http://www.dxzone.com/catalog/Antennas/ ... lculators/.

Konkreetselt teema (vene keeles): "Укороченная антенна. Автор - И.В.Карпунин (Glider)"
http://modelism.net/glider_an.php
http://rconline.ru/modules/smartsection ... ?itemid=46

Väike sissejuhatus teooriasse: http://rconline.ru/modules/smartsection ... ?itemid=48

Kuskil foorumis on ka teema üleval, ei suuda leida.

RC antenni levikalkulaator:
http://www.sprut.de/electronic/soft/rcreich/index.htm

Novot, just seda mul oligi vaja. , sääl vene lehel kõik pikkused olemas.