Mudelismifoorum

[J] wrote:Sellega nihkus raskuskese etepoole ja lennuk pidigi pikipüsivuselt stabiilsemaks muutuma. Parem lahendus kui ninna raskuse lisamine.

Äi-äi, raskuskese jäi ikka sinna kus ta oli. Eks sappa tuli loomulikult vastukaaluks tiba raskust lisada.

Eks uskuma peab aga asi on põnev!

Kristjan ja [J] räägivad samast sõnast, aga mõtlevad erinevat asja, nagu ka Cuprum juba tähelepanu juhtis.

Kristjani jaoks on stabiilne lendaja Värniku oda. Selle vastu vist keegi ei saa vaielda, et üpris stabiilselt lendab Aga kui sa talle raadioteel juhtimise tekitad, siis pole ta suurem asi raadioteel oda ühti. Juhi palju tahad, lendab ikka samas trajektooris, kuhu Värnik ta heitis ja maandub 62.44m peal (pole tippvormi). Kui raadioteel plaaneri Värniku kätte annad, kus võimalikult palju raskust raskuskeskme lähedale koondatud, saab sellega õhus igasugu trikke teha ehk on nö hea juhitavusega.

Mina, olles ilma mehhatroonika kõrghariduseta, vaataks asja praktilisest küljest. Kui minu lendav platform on näiteks elektrooniliselt stabiliseeritud (gürod jms), siis oleks eesmärgiks raskuse raskuskeskme lähedale koondamine. Nii on see lendav platform hästi juhitav ja stabiliseerimise süsteem saab efektiivselt tööd teha. Kui aga lendav platform ei ole kuidagi stabiliseeritud, siis võib parema tulemuse saada, kui tegu on väga "laisa lendajaga" a la Värniku oda. Hoolimata kõrvalistest mõjutajatest lendab tema otse edasi.

"Hundid söönud, lambad alles" lennuk oleks seega suur lennuk. Suur on ka raske ja väike tuuleõhk seda eriti ei loksuta (nagu Kristjan pakkus). Hea juhitavuse tagaks kerged tiivaotsad, sabad, nina ... Tiiva V-kuju, kiil ja stabilisaator töötaksid efektiivsemalt.

Ussimuna kasutas minuteada väikest "Radian"-i vist ja pakuks, et kaamera tagant tulnud ropud õhukeerised rikkusid ära kiilu ja stabilisaatori õhuvoolused, millest ka ebastabiilsus. Ettenihutatud kaameraga läksid keerised stapist-kiilust lihtsalt piisavalt mööda.
Kui nüüd selgub, et ka kaamerata ei lennanud, siis on küll minule vähe müstika!

See raskuskeskme täpne paigutus väheke kõrgemal raadioplaanerismi tasemel on juba paljuski piloodi eelistustes kinni. Ise hakkasin nö "sabaga lendamise" mõttest aru saama alles peale 2M plaanerilt Tragile üle minekut.
Ning tuleb tunnistada, et tänapäevaste väga suurte juhtpindadega plaaneri puhul annab tavalennu režiimis täiesti vabalt puhtalt kõrgus- ja pöördetüüriga hakkama saada ning tiival pindade liigutamine toob pigem kahju kui kasu.

Kuid kuulakem parem meest, kellel on tõenäoliselt rohkem plaaneri lennutunde, kui meil siin kokku: http://www.youtube.com/watch?v=OszYGaxdlwM

[J] wrote:Ussimuna kasutas minuteada väikest "Radian"-i vist ja pakuks, et kaamera tagant tulnud ropud õhukeerised rikkusid ära kiilu ja stabilisaatori õhuvoolused, millest ka ebastabiilsus. Ettenihutatud kaameraga läksid keerised stapist-kiilust lihtsalt piisavalt mööda.

JAh, täiesti võimalik, kuigi see esimene nihutamine oli 6cm.

[J] wrote:Kui nüüd selgub, et ka kaamerata ei lennanud, siis on küll minule vähe müstika!

Ei seda ma kohe kindlasti väita ei taha. N.ö. tehaseseadistuses väga vinge.
Aga jätame vast siin teemas selle minu personaalküsimuse, läheb tasapisi OT

On säärane mõiste nagu labiilne tasakaal. Näide: kera mäe otsas - nagu puhud, nii alla veereb. Raskuskese ülal (mõnes mõttes): toetuspunkt all ja koormus ülal. Lendaval masinal pole see eriti hea vist. Nagu mingi manöövri teed, hakkab üleval olev raskus masinat horisontaalist välja ajama (inerts).

Sabiilsete masinate raskuskese on all - nt. kasvõi tiib V-kujuga. Toetuspunkt ülal ja koormus all. Raskuskese all.

A-klassi mersul oli vist ka raskuskese liiga kõrgel ja põdraga (loom, mitte rahvus ) kokkupõrkel pidi üle katuse käima. Raskuskese vales kohas.

Umbes nii ma saaksin asjast aru. Kas panin mööda?

V-kuju mõju on rohkem kujutava geomeetria ülesanne. Pealtvaates on allapoole vajunud tiivapoole pindala suurem ja ka raskusjõule vastu töötav tõstejõud seetõttu suurem.
Hästi all asuv raskuskese annab muidugi ka mingi komponendi.

Jah, ma arvasin seda postitust kirjutades ka, et V-tiib pole parim näide. Aga mõte jääb vist samaks: kui objekt seisab paigal, pole eriti vahet. Erineva raskuskeskme puhul on käitumine erinev just kiirendusega liikumises. Stabiilsem on siis, kui raskus all. Vähemasti praktikas ja õhuga täidetud ruumis (vaakumis tuleks arvesse vaid raskusjõud ja siis kukuvad tõesti kahurikuul ja udusulg samakaua).

tulnuk wrote:Kuid kuulakem parem meest, kellel on tõenäoliselt rohkem plaaneri lennutunde, kui meil siin kokku:

See mees on lisaks ka suurepärane test- ja reklaamiraskus võistlusplaaneri tiiva testimisel: