Plaaneri raskuskese

felch · Post by **felch** » Tue Jan 18, 2011 21:40

Hei!

Kraamisin kapist välja lennuki mille kunagi ostsin: http://hobbyking.com/hobbyking/store/uh ... duct=11306
Sügisel katsetasin temaga aga mitte eriti edukalt - parim saavutus oli lend ca 1m kõrgusel üle Tipi staadioni ja siis mättasse (kõik jäi terveks). Probleem oli selles, et ei õnnestunud lennukit kuidagi üles saada - lihtsalt ei taha ja kõik ?!
Samas pakendis oli ka teine lennuk (crash -kit), mida lennutasin ruumis. Siis selgus, et sappa tuli päris kõvasti raskust lisada (muidugi kaalu jaotus on teine sest "kit" oli elektroonikast tühi, ainult vahust kere). Siit tekkis mõte, et ehk on "päris" mudelil sama probleem ehk siis nina liiga raske. Hetkel on raskuskese umbes tiiva 1. kolmandikul sest olen kuskilt lugenud et nii peab. Aga ilmselt see kõik sõltub...
Mismoodi on õige ja/või millest COG sättimisel juhenduda? Et planeeriks? Või midagi muud?

tulnuk · Post by **tulnuk** » Tue Jan 18, 2011 23:06

Kõikse suurem kirvereegel on üldiselt see, et lased kangid lahti ning vaatad, mis ta õhus teeb. Kui hakkab nina üles kiskuma ja varisema või pumpama, paned ninna raskust juurde ja kui lennuk koguaeg pikeesse vajub ja kiirus aina kasvab, on vaja raskust ninast vähemaks saada.
Loomulikult tasub enne üle vaadata, et tüürid nullasendis oleks ja et tiib stabilisaatori suhtes mõni kraad positiivselt oleks.
Antud tiiba vaadates pakuks, et alusta raskuskeskmega kuskilt esimese kolmandiku lõpust ja liigu kuni poole tiiva kõõluni, kuskil seal pigem tagapool peaks see kõige magusam osa olema.

Leia esmalt õige punkt motoriseerimata mudelil üles. Aja raskuskese nii taha, et hakkaks pumpama ja siis ürita CoG väikeste raskuste abil ettepoole viia kuni, lend sirgelt ja "paraja" kiirusega toimub.

Edu katsetamisel

felch · Post by **felch** » Tue Jan 18, 2011 23:22

Ehk siis lõpptulemus peaks olema võimalikult pikk planeerimine kui tüürid neutraalis ja mootor vait ? Proovin 1. võimalusel järele (Tipi aula on jälle sodi ja mõttetuid üritusi täis).
Sügisestest katsetustest meenub, et lennuk oli väga tundlik eleroonidele - nagu väikse liigutuse tegid, oli kohe "üle võlli" ja maas. Ilmset vajab harjutamist ja kõrgust ka. Püüan esialgu eleroonide kangi ära unustada.

ussimuna · Post by **ussimuna** » Tue Jan 18, 2011 23:23

Ehk et midagi sellist: http://www.levi.ee/file/cg_trim.pdf

felch · Post by **felch** » Tue Jan 18, 2011 23:30

Viimasest PDF-ist jäi arusaamatuks too "down- elevator pulse". Kas peab tõesti hetkeks lennukit alla tõmbama või on see miski oskussõna ?

mart63 · Post by **mart63** » Tue Jan 18, 2011 23:55

Jah, trimmitud "käed-lahti" planeerimisest surud lennukil nina alla ja lased taas kangid lahti ning jälgid, mis lennuk ette võtab, kas tõstab või langetab nina. Seal pdfis oli veider see, et nina vajumises süüdistavad liiga taga asetsevat raskuskeset ja tõusmises liiga ees asetsevat. Kas vastupidi ei peaks olema, ehk nagu Tulnuka postituses?

[J] · Post by **[J]** » Wed Jan 19, 2011 0:05

Pumpamist-pikeerimist ravinud raskuste lisamisega pole tõtt-öelda mitte iialgi.
a) Raskuskese paika! Sellisel lennukil (sümmeetrilise stabilisaatori profiiliga) tiiva esimesel kolmandikul.
b) Kui pumpab, kõrgustüüri trimmeri abil veidi alla. Kui pikeerib, kõrgustüüri trimmerist veidi üles. Seda kõike kuni planeerib normaalselt.
c) kui normaalses lennus kõrgustüür peab olema häirivalt alla või üles (trimmeri asendi muutmisest) tuleb muuta stabilisaatori nurka tiiva suhtes.

Mootorlennus suurema kiirusega kipub hästi planeeriv lennuk üles või lausa sõlme tegema. Aitab näiteks kõrgustüüri miksimine gaasiga (kõrgustüüri alla).

ussimuna · Post by **ussimuna** » Wed Jan 19, 2011 0:07

mart63 wrote: Kas vastupidi ei peaks olema, ehk nagu Tulnuka postituses?

Seal on mõeldud raskuskeskme-, mitte raskuse asukohta. Kui raskuskese liig taha nihutada, läeb ju "nina raskeks"

mart63 · Post by **mart63** » Wed Jan 19, 2011 0:54

Mõttega taas seda pdfi ja Tulnuka posti lugedes näed vastuolu.

tulnuk · Post by **tulnuk** » Wed Jan 19, 2011 1:36

Seal pdf'is tundub tõesti asi veits sassis olevat.

Pumpamist-pikeerimist ravinud raskuste lisamisega pole tõtt-öelda mitte iialgi.
a) Raskuskese paika! Sellisel lennukil (sümmeetrilise stabilisaatori profiiliga) tiiva esimesel kolmandikul.
b) Kui pumpab, kõrgustüüri trimmeri abil veidi alla. Kui pikeerib, kõrgustüüri trimmerist veidi üles. Seda kõike kuni planeerib normaalselt.
c) kui normaalses lennus kõrgustüür peab olema häirivalt alla või üles (trimmeri asendi muutmisest) tuleb muuta stabilisaatori nurka tiiva suhtes.

See kehtib, mudelite puhul, kus saame kindlad olla, et pindade nurgad (k.a. tiiva vääne) on mõistlikus vahemikus.
Kui jätta CG jõuga esimese kolmandiku lõppu ja pumpamise ravimiseks kõvasti kõrgustüüri alla anda, võime lõpetada mudeliga, mis lendab plaanerdamiseks liiga kiiresti ning kipub pöördes kõrgustüüri andes sisse varisema.

Felch, see et eleronid üleliia tundlikud olid, on ju kindel märk liiga taga olevast raskuskeskmest.[/quote]

[J] · Post by **[J]** » Wed Jan 19, 2011 10:59

Liiga taga (tagapool 33% tiiva laiusest) asetsevast raskuskeskmest lisan veel niipalju, et tiiva kohtumisnurkade vahemik, kus lennuk ei pikeeri- ega pumpa võib muutuda väga kitsaks või täiesti olematuks. Raadiojuhitavatel, kus stabilisaator on üldjuhul sümmeetrilise profiiliga soovitan jääda vahemikku 30-32% tiiva laiusest, eriti esimesi samme tehes lennuki timmimisel.
Vabalennus nn. tõstva stabilisaatori korral kasutatakse raskuskeset 50-70% vahemikus (lausa tiiva tagumisel kolmandikul) aga see on teine jutt ja hoopis teised tiiva- ja stapiprofiilid.

tulnuk wrote:See kehtib, mudelite puhul, kus saame kindlad olla, et pindade nurgad on mõistlikus vahemikus.

Kuna tegu pakendilennukiga, eeldasin samuti seda!
Ei tohi unustada, et tiiva kolmandikul asetseva raskuskeskme projektsioon kerel võib tulla hoopis näiteks tiiva kinnituskoha keskele!
Eriline tiiva kuju muudab asukoha väljamõõtmise keerukamaks:
http://adamone.rchomepage.com/cg_calc.htm

felch · Post by **felch** » Wed Jan 19, 2011 23:19

Andestage veel rumal küsimus: lennuk tuleks käest visata otse ja suht suure kiirusega, on nii ? Ilma pulti näppimata peaks ta siis mõnda aega planeerima? Kui ei siis vastavalt korrigeerida lisaraskusi?

[J] · Post by **[J]** » Wed Jan 19, 2011 23:30

Tiivad kindlasti parralleelsed maaga. Algkiirus peaks olema võimalikult lähedane planeerimiskiirusele ja nina pigem veidi alla. See tähendab jah umbes kilosele lennukile küllalt tugevat viset (tõuget).
Puudujääva kogub lennuk ise algul veidi pikeerides. Liigse algkiiruse korral läheb ülespoole, nagu viskeplaaner.
Tragi Cluster võib sellise viskega lennata lausa 100 meetri kaugusele.

Kiku · Post by **Kiku** » Thu Jan 20, 2011 0:25

Need lennukid on veidi erinevatest hinnaklassidest ka ju

cuprum · Post by **cuprum** » Thu Jan 20, 2011 9:51

felch wrote:lennuk tuleks käest visata otse ja suht suure kiirusega,

Yep. Nagu juba õeldud, ennem isegi võiblla õige *pisut* allapoole - kunagi üks tark "vana indiaanlane" ütles selle kohta, et "mida kõrgemale sa lennuki viskad, seda kõrgemalt ta kukub" - arvesta, et tegemist on siiski katselennuga

felch · Post by **felch** » Wed Feb 09, 2011 10:12

Katsetused viisid loogilise lõpuni - ootan HK-s backorderis olevat proppi... (ega kellelgi vist pole pakkuda ?). Sappa raskuse lisamisel saavutasin päris kena liuglemise. Vist on raskuskese õiges kohas. Mootori käivitamisel hakkas korra tõusma aga siis irdus 1 laba ja nõks hiljem ka teine.
Kummaline oli see, et sabaraskus on päris raske. HEtkel kaalu ei tea, mõõdan üle. Kas ei saaks seda kuidagi teisi, nt akut nihutades? Ta on küll oma pesa tagaotsas ja edasiseks peaks kõhu lahti lõikama.
Mismoodi kokpiti ääri tugevdatakse? Mingi peenike süsinikvarras?

ussimuna · Post by **ussimuna** » Wed Feb 09, 2011 10:38

Mul on miski 6,5x4 klappiv ülearu koos 2mm adapteriga. See vist kül pisut karm.

felch · Post by **felch** » Thu Feb 10, 2011 9:03

HK lehelt leiab märkuse, et tegu on Graupner 4.7x2.5 koopiaga. 6,5*4 on vist tõesti liiga karm. Eks peab ootama.
Aga mis võtetega ikkagi ninaosa tugevdatakse? Lennukatsetest oli näha, et põrkel ruumi seintega (mööda maad libisedes) suruti nina kokku ja väike pragu on vahus juba sees. Kui Radianiga proovima hakkan, tahaks "mootori kabiini sõitmist" kuidagi juba ette raskeks teha või välistada.

Ervin2 · Post by **Ervin2** » Thu Feb 10, 2011 12:45

Kasuta klaaskiudteipi,selline suht paks ja tugev teip,saadaval erineva laiusega 20,30 ja ka 50mm,ei tee keret eriti jäigaks,küll aga kaitseb laialipudenemise eest,las see kere annab pisut järgi,selle arvelt kõik muu jälle tervem,kui aga kogu kaadervärk on liiga kortsu läinud,siis aitab tavaline keetmine.
Kui ikka paned korraliku bambuse,siis teip koos vahtplastijuppidega maha,jupid ja kere säilmed keema,pärast liimid (soovitatavalt polüuretaanliimiga Casco PUR D4 1961)korralikult uuest kokku,fikseerid jupid nõeltega,hiljem puhastad ja uus teip peale.

[J] · Post by **[J]** » Thu Feb 10, 2011 13:23

Kas ei saaks seda kuidagi teisi, nt akut nihutades?

Mina panen raskuskeskme lõplikult paika tavaliselt just aku asukohaga. Ideaalis peaks muidugi kõik rasked komponendid asuma stabiilsuse huvides võimalikult raskuskeskmes ja raskuskese peaks paika minema juba konstruktsiooniga.
Lagunevad komponendid tasuks asendada korralikega. Graupneri propi lõhkumiseks tuleks ikka tõsiselt vaeva näha.
Vahulennukitega praktikat eriti pole ja ilmselt ka ei tule. Tugevdaksin tõenäoliselt kuidagi õhukese hea vineeri plaadikeste ja söeriide ning söeriidest tõmmatud niidikeste abil. Liimiks olenevalt vahu tüübist CA või vedelam vaik.
Klaasriidekiududega teip, nagu Ervin kirjutas + CA pidavat ka väga hea olema?
Üks vahust lennuk siiski on. Süsi tegi saba päris jäigaks ja kaal suurenes sümboolselt.

cuprum · Post by **cuprum** » Thu Feb 10, 2011 14:54

[J] wrote: Klaasriidekiududega teip, nagu Ervin kirjutas + CA pidavat ka väga hea olema?

Igaks juhuks hoiatan veel eraldi üle - mitte kõik vahud ei talu kõiki CA-sid
Ennem tasub kuskil vähemnähtaval/tähtsamal kohal hästi väikese piisakesega proovida - ega vaht mitte CA toimel lihtsalt olematuks ei sula.

Kristjan · Post by **Kristjan** » Thu Feb 10, 2011 17:15

[J] wrote:Ideaalis peaks muidugi kõik rasked komponendid asuma stabiilsuse huvides võimalikult raskuskeskmes

Lihtsalt huvipärast küsiksin, et miks just nii ja mitte vastupidi?

[J] · Post by **[J]** » Thu Feb 10, 2011 17:53

Kristjan wrote:miks just nii ja mitte vastupidi?

Kõik pöörlemised mingis suunas toimuvad ümber raskuskeskme. Nõnda on inertsmomentide õlad väiksemad ja kompenseerimiseks vajalikud jõud samuti. Teoreetilise mehhanika kursus.

Kristjan · Post by **Kristjan** » Thu Feb 10, 2011 18:15

[J] wrote:Kõik pöörlemised mingis suunas toimuvad ümber raskuskeskme. Nõnda on inertsmomentide õlad väiksemad ja kompenseerimiseks vajalikud jõud samuti. Teoreetilise mehhanika kursus.

Kui teoreetiliselt jätta plaaneri füüsiline kuju samaks (jäik tõstejõudu omav keha) aga kogu inertsmass liigutada raskuskeskmesse, siis on plaaner stabiilsem?

Läheb natukene vastuollu Newtoni teise seadusega a = F/m

Või mismoodi ikkagi nöörilkõndijad hakkama saavad?

[J] · Post by **[J]** » Thu Feb 10, 2011 18:33

Kui teoreetiliselt jätta plaaneri füüsiline kuju samaks (jäik tõstejõudu omav keha) aga kogu inertsmass liigutada raskuskeskmesse, siis on plaaner stabiilsem?

Sinna pürgivad tõesti minuteada kõik plaanerimehed aga vaielda ma tõtt-öelda ei viitsi!

cuprum · Post by **cuprum** » Thu Feb 10, 2011 18:37

Huvitav. kes mida stabiilsemaks peab. Kes seda, et väline ärritaja suure muutuse kohe esile kutsub, aga samas ka tüür kohe reageerib - kes seda, et muutumiseks võimalikult suurt jõudu vaja, aga sama kehtib ka tüüride kohta.

Minu maameheloogika ütleb plaaneri kohta pigem seda, et ideaalne sõiduk on kipakam ja paremini juhitav - näed paremini ka nõrgemad tõusud/langused ära, ning suudad ka neile kiiremini reageerida. A mis plaanerimees nüüd mina...

Kristjan · Post by **Kristjan** » Thu Feb 10, 2011 18:45

[J] wrote:
Kui teoreetiliselt jätta plaaneri füüsiline kuju samaks (jäik tõstejõudu omav keha) aga kogu inertsmass liigutada raskuskeskmesse, siis on plaaner stabiilsem?
Sinna pürgivad tõesti minuteada kõik plaanerimehed aga vaielda ma tõtt-öelda ei viitsi!

Sinna võivad plaanerimehed tõesti pürgida (Cuprumi väide tõusude ja languste parema eristamise kohta), seda ma ei tea, kuna isiklik kogemus on minimaalne.

Mis aga puutub Su eelnevasse väitesse lennuvahendi stabiilsuse kohta siis selle üle võiks ju ikka edasi vaielda. Näiteks kasvõi Ussimunale tuleks tõe väljagelgitamine ikka vägagi kasuks, saaks head videod veelgi paremaks...

[J] · Post by **[J]** » Thu Feb 10, 2011 19:05

Omaaegse 5 kilose taldrikuga saviplaadimängija stabiilsusteooria pole minu meelest lennundusse parim.
Ussimunale pakuksin mina, et võimalikult suur lennuk. 4 meetrised on 2 meetristega võrreldes väga uimased ja rahulikud.

ussimuna · Post by **ussimuna** » Thu Feb 10, 2011 19:42

Kristjan wrote:.. siis selle üle võiks ju ikka edasi vaielda. Näiteks kasvõi Ussimunale tuleks tõe väljagelgitamine ikka vägagi kasuks, saaks head videod veelgi paremaks...

Eheheh ...

Mul ei ole tegelikult juba juppa aega raskemad vidinad raskuskeskmes. Teooria koha pealt ma kaasa rääkida ei oska, aga praktikas kippus asi nagu kergelt juhitamatuks muutuma. Ma olen täiesti nõus, kui keegi väidab, et see on tingitud millegist muust, aga minule oli lahendus just kaamera nina suunas nihutamine (aku on nagunii eespool keset)
A igasugu hääd nõu ma võtan alati kuulda ja proovida, ööpäevaringselt

[J] · Post by **[J]** » Thu Feb 10, 2011 19:55

aga minule oli lahendus just kaamera nina suunas nihutamine

Sellega nihkus raskuskese etepoole ja lennuk pidigi pikipüsivuselt stabiilsemaks muutuma. Parem lahendus kui lennuki ninasse raskuse lisamine.