Mudelismifoorum

ussimuna wrote:

andi wrote:Mis vastuvõtja Sul oli? AR500?

AR6210. Kui siin järgnevaid postitusi lugeda, siis võibolla tõesti, et antennid polnud päris sirgu tõmmatud...

Asi mida ise pelgasin: satelliit oli otse ESCi kõrval, paremat kohta lihtsalt ei leidnud. Samas, esimesel lennul mingeid tagasilööke polnud...

Raadiosageduste plaanid
Mudelite sagedustel töötavad seaduslikud saatjad mingites mastides on välistatud. 2,4GHz wifid hõivavad alast ainult kanalijagu. Häired saavad tekkida ainult halva selektiivsusega vastuvõtja või väga rikkis saatja korral (kiirgab ka väljaspool lubatud spektrit).
Ma ei tea Spektrumit, aga Futabal saab töökaugust kontrollida vähendatud saatja võimsuse reziimis. Minul käib nii umbes 100 meetrit mööda maad (vastuvõtjal hakkab punane LED vilkuma).

Hei,

üks mõte veel. Sa kirjutad, et aku oli tulikuum. Minu arust kaasaegsed akud ei tohiks deformeerimise peale kuumaks minna. Äkki tekkis sul lühis ja aparatuurilt kadus toide?

Kas sul mootor jäi töökorda? Aga ESC? Mis servod teevad? Mõni juhe kõrbenud ei olnud?

Olgu öeldud, et mul ei ole veel ükski lennuk lühise tõttu juhitavust kaotanud (kuigi mootori vedu on tagant ära kukkunud lühises mootori tõttu), aga on nähtud juhuseid kus halvasti kinnitatud pistiku tõttu kaob lennukilt toide. Lahtine pistik muidugi ei aja akut kuumaks.

(ei lähe siia teemasse, aga kõige kurioossem juhus oli minul halvasti kinnitatud aku 3-kopteril - kukkus alla kõigepealt aku ning sekundi pärast järgnes talle kopter ise).

Andrus

teate, see häirete teema ei ole üldse lõbus! Tahtsin teha kopteriga suletud aia sees kerge hoverdamise, kuid kopter läks hulluks kätte ära mõni hetk peale aku ühendamist, puldist oli throttle maas, turva asend. Ei allunud enam puldile ega midagi, pani täispöörded peale. Pidin jalgadega kopteri tiivikud kinni pidurdama ja aku kiiresti maha kiskuma, krt tõmbas näpu otsast naha maha ~8x8mm ulatuses, see oli enda kiirustamisest, mootori vent, õnneks mitte eriti sügavalt.

Ma kahtlustan telefonimaste. Tean, et aastad tagasi pandi meil maja katusele lisa emt antenn kuna maja sees oli väga halb levi või siis seadmed sees kirgavad eetri täis. Krt ma selle peale kohe ei tulnud, et siin lennata proovisin krt krt krt.

Ma ei teagi, kelle v mille peale ma maruvihane olen hetkel... Näpp teeb ka parajalt valu.

See oli 450 seeria elektrikas. Õnneks sain eile jupid kätte, nüüd on, millega asendada katkiseid.

Kui kopter oleks koer, kes pures, pureks vastu.

Mobiili tugijaam ei tohiks 2,4GHz raadiot segada 100 m pealt enam kuidagimoodi.
Et elektroonika lolliks läheks, peaksid ikka vähemalt 10 m kaugusel olema mobiili antennist. Mul töökoha parklas on pea kohal kolm erinevat saatja antenni, kõik umbes 20W võimsusega, pole kordagi täheldanud mingeid häireid kopteri käitumises. Võib olla ajas vastuvõtja oma peaga mingit jama välja või throttle kanali pistik ei anna ühendust või regu pööras ära. Testi igaks juhuks ilma labadeta kõigepealt.

MA miskipärast ka välistaks ka mastid. Mul endal ka igasugu wifi kola mastis, olen nendega loomkatseid teinud kõikvõimalikel sagedustel ja moodustel. Wifi-le pole see mingit mõju avaldanud. Lennuvahenditele ka mitte (loomulikult mobla-lingid ka sealhulgas).
http://www.levi.ee/file/mast.jpg
Ülemise trapetsi peal 3x5,6GHz, tipus 2,4GHz jne ... ja ikka lendab.

Riff wrote: Kui kopter oleks koer, kes pures, pureks vastu.

Oda, sain ma Su jutust õieti aru, et Su kopter 2.4 pealt juhitav?

Kui niimoodu, siis ta hammustadatahtmine suht naljakas. 2.4 riistad peaksid olema häirekindlad selles mõttes, et ei lase häiret (suvaliselt muutuvat signaali) täituriteni, vaid kas hoiavad positsiooni või siis lähevad failsafesse.

andi wrote:Asi mida ise pelgasin: satelliit oli otse ESCi kõrval, paremat kohta lihtsalt ei leidnud. Samas, esimesel lennul mingeid tagasilööke polnud...

See pole küll hea mõte, katsu vastuvõtja ESC'ist ikka võimalikult kaugele panna.

Eks õhtul proovin range check jne võimalused järgi.

Kui kopteri ja puldi vahemaa on 2m ja toimus tõrge, siis pidi mingi probleem elektroonikaga toimuma. Ville kahtlustas, et ehk läks safe mode? peale, kuna levi kadus. Pult oli tuim, st ükski kangi ega nupu liigutus ei suutnud kopterit teisiti liikuma panna

Miks on alati nii, et kui lend hakkab sujuma, siis toimub kopteriga mingi jama

Riff wrote: Miks on alati nii, et kui lend hakkab sujuma, siis toimub kopteriga mingi jama

Sest kuskil pole öeldud, et elu peab ilus ja kerge olema ..

ak wrote:Hei,

üks mõte veel. Sa kirjutad, et aku oli tulikuum. Minu arust kaasaegsed akud ei tohiks deformeerimise peale kuumaks minna. Äkki tekkis sul lühis ja aparatuurilt kadus toide?

Kas sul mootor jäi töökorda? Aga ESC? Mis servod teevad? Mõni juhe kõrbenud ei olnud?

Toide ei olnud vraki leidmise hetkel kadunud, kuna servod urisesid. Hilisemal kontrollimisel selgus, et üks servo oli mehhanilise vigastuse tõttu töövõimetu, teise mittefunkamisse väga ei süvenenud. Võimalik, et miski lühis tekkis regu sees, mis sai paraja obaduse. Samas, mootor oli töökorras ka selle litsuda saanud reguga. Kõrbenud juhtmeid ei täheldanud.

Võimalik, et pealtnäha terve servo mittetoimimisele saab vastuse hiljem. Kas selle lühis võiks jätta saatja ja regu terveks ja koormada ainult akut?

Hei,

ma ei usu et katkine servo suudab aku kuumaks ajada. Toite jama võib ta tekitada küll, ajades ESCí kuumaks. Seda siis, kui ESC'is on lineaarne BEC, mis töötab enam-vähem piiri peal ja millel on temperatuurikaitse.
Katkine servo peaks lennus tunda andma, kui mingi tüür ei tööta, eriti tegelt seda varianti ei usu.
Kui mootor käima läks, siis lühises ta arvatavasti pole (see pole küll täiesti kindel).

AndrusK

ussimuna - kuskil ei ole öeldud ka vastupidist

elektroonika töötab, side olemas, proovisin ka kõik turvasüsteemid järgi-kõik on korras(fail safe on ok; mootor ei käivitu, kui throttle on peal; mootor ei käivitu, kui puldi lülitan välja)

see pidi olema mingisugune välisest allikast tingitud häire.

Proovi panna vastuvõtja toitele vahele lihtne LC-filter. Keri kasvõi ise mingile ferriitrõngale niipalju juhet kui mahub ühte kihti ja järgi siis suvaline (nt 470uF/6V konde. Sealt toide vastuvõtjasse.
Enamus häireid tuleb ikka viisakalt juhet pidi sisse...

Proovi throttle kanali pistikut logistada vastuvõtja juures, Villel oli seal viga ükskord.

Aga mis puutub sellesse, et servo võib regu maha põletada siis mõni päev tagasi kuulsin just niisugusest õnnetusest- saatja lülitati välja, pidurit juhtiv digiservo jäi peale (tegemist siis automudeliga) ning läks põlema, maha põlesid toitejuhtmed, regu ja failsafe moodul.

felch - ferriitse südamikuga filter on täiesti olemas, algusest peale. Lisa kondensaatorit aga ei ole, selle saan lisada.

Nüüd on kopter uuesti 95% koos, vaja ainult linkid üle vaadata.
https://picasaweb.google.com/lh/photo/L ... directlink
https://picasaweb.google.com/lh/photo/X ... directlink

Hea mode võiks tegelikult teemad lahku lüüa, muidu on siin pärast mudru ja pastlad.

Minu saaga jätkub.
Eile sain uue R-PRO kokku, vajalikud ühendused tehtud ja proovilennule ka päikeseloojangul. Esimene range check polnud rahuldav, kuna vastuvõtja näitas ühte sidekatkestust. Arvasin, et lennuk on liiga kõrge rohu sees ja tegin uue, ca 30 sammu peale. Tulemus ok. Lend samuti ok.

Täna läksin samasse kohta, kus crash toimus ja ei julenud lennutada. Nägin midagi, mis enne tähelepanuta jäänud: moblamasti plänn oli täpselt selles suunas ja kõrgusel, kus mul jama juhtus. Seega, minu järeldus, et tegu on lendamiseks sobimatu platsiga ja kinnistus arvamus, et "süüdi" on EMT.

Õhtul Kiilis (Vaela küla põllud) tõstsin pärast edukat range-check'i lennuki õhku ja tegin juba julgemaid manöövreid. Ühel hetkel, kui parajasti "pea alaspidi" lend käsil, kogesin et kangid ei toimi ja lennuk lendab omapäi. Oi pekki, seda adrekavoogu! Lennuk kaotas mõõdukalt kõrgust ja oli suht sõidetava tee lähedal (Nabala tee). Nägin vaimusilmas kõiki variante, kuidas mudel auto nina ees teed puutub ja siis rataste alt läbi käib või siis kellegi salongi sisse lendab...

Mingid sekundid hiljem saabus levi, esimese asjana võtsin pisut kõrgust ja hakkasin kõhtu allapoole keerama. Miski 45 kraadi bank angle peal oli järgmine sidekatkestus: maandumispunkt oleks prognoosimatu, maandumisel üks tiib ja võibolla ka kere tükkideks. Lõpuks sain ikka aparaadi otseks ja kenasti maha.

Mida rääkis vastuvõtja: kaheksa minuti jooksul oli olnud 4 sidekatkestust!

Ma ei oska sellest midagi arvata. Saatjaga pole varasemalt probleeme olnud, kas tasuks vastuvõtja (AR6210 DSMX) loobuda? Vastuvõtja installisin sarnaselt varasemale, satelliidi paigutasin teibiga kere välispinnale, et saaks antennid vertikaalselt ja pisut kaugemale regust.

andi wrote: Ühel hetkel, kui parajasti "pea alaspidi" lend käsil, kogesin et kangid ei toimi ja lennuk lendab omapäi. ...

... Miski 45 kraadi bank angle peal oli järgmine sidekatkestus:

... kaheksa minuti jooksul oli olnud 4 sidekatkestust!

Ma ei oska sellest midagi arvata. Saatjaga pole varasemalt probleeme olnud, kas tasuks vastuvõtja (AR6210 DSMX) loobuda? Vastuvõtja installisin sarnaselt varasemale, satelliidi paigutasin teibiga kere välispinnale, et saaks antennid vertikaalselt ja pisut kaugemale regust.

Mina kaldun arvama, et sul on vastuvõtjate antennide paigutusega miski kala ja (lennuki) mingi nurga all su vastuvõtjad kaotavad signaali. Kuidas sul satelliidi ja põhivastuvõtja antennid omavahel paiknevad?

Spektrumi kasutusjuhend räägib nii:
For optimum RF link performance it’s important that the antennas be mounted in an orientation that allows for the best possible signal reception when the aircraft is in all possible attitudes and positions. This is known as antenna polarization. The antennas should be oriented perpendicular to each other; typically vertical and horizontal and at different angles. The remote receiver antenna should be mounted in a position perpendicular at least 2 inches away from the main receiver’s antenna using double-sided foam tape.

Minu teada peavad Spektrumi vastuvõtjate mõlemad juhtmejupid (ühel karbil) olema sirgelt, st samal teljel. Üks vastuvõtja võtab signaali vastu ühes polarisatsioonis ja teine teises. Satelliit- ja põhivastuvõtja antennid peavad olema omavahel ristisuunas, et tagada signaali vastuvõtt igas lennuki/kopteri asendis. Üks antenn horisontaal- ja teine vertikaaltasapinnas näiteks ja teineteisest vähemalt 5cm kaugusel. Antennide telgesid võib ka "kallutada" sobiva nurga alla, kuid omavahel peavad olema siiski ristisuunas. Olen muudest foorumitest lugenud, et mõned suurte mudelite lennutajad panevad Spektrumile ka kaks satelliiti, et tagada signaali vastuvõtt veel ka kolmandas tasapinnas.

Mõlemad vastuvõtjad tuleb paigutada kaugemale võimalikest varjestustest ja häireallikatest nagu kiirusregulaator ja mootor. Samuti tuleks eemale hoida mootori- ja ka akujuhtmetest, kuna regulaatorid annavad häireid ka sisendisse. Tihtipeale on regulaatori sisendis olevad kondekad kehvakesed, et häireid suuremal koormusel piisavalt siluda. Kui tekib selles osas kahtlusi, siis need kondekad võiks välja vahetada võimalikult väikse sisendtakistusega (Low ESR) kondekate vastu või panna mõni selline olemasolevatele lisaks.

andi wrote:Ma ei oska sellest midagi arvata. Saatjaga pole varasemalt probleeme olnud, kas tasuks vastuvõtja (AR6210 DSMX) loobuda? Vastuvõtja installisin sarnaselt varasemale, satelliidi paigutasin teibiga kere välispinnale, et saaks antennid vertikaalselt ja pisut kaugemale regust.

No midagi sa pead muutma, arvan, niimoodi ei saa ju. Kas siis proovida teist vastuvõtja asendit, teist vastuvõtjat või teist saatjat. Minul Spectrumi tehnikat pole, aga ehk keegi saab ajutiselt laenata näiteks.

Kui alguses on kõik ilus, aga probleemid tekivad hiljem, siis võib-olla on vastuvõtjas või miks ka mitte saatjas külmjoode näiteks ja nad hakkavad soojenedes jamama.

Ilmselt siin kirjeldatud probleemid pole põhjustatud sellest aga kirjutan oma kogemuse hoiatuseks algajatele, kes seda veel ei tea. 2,4 Ghz puhul ei tohiks mingil juhul saatja antenni suunata otse lennukile. Minul kadus levi metsakohal lennates ja aerofotosi tehes. Õnneks taastus levi ning sain lennuki tagasi tuua. Kui lennuk maapeal oli siis avastasin, et antenn oli suunatud otse lennukile ning ka range check-i tehes selgus, et saatja ei tahtnud vastuvõtjaga suhelda, kui antenn oli otse lennukile suunatud.

ArdiK wrote:Ilmselt siin kirjeldatud probleemid pole põhjustatud sellest aga kirjutan oma kogemuse hoiatuseks algajatele, kes seda veel ei tea. 2,4 Ghz puhul ei tohiks mingil juhul saatja antenni suunata otse lennukile. Minul kadus levi metsakohal lennates ja aerofotosi tehes. Õnneks taastus levi ning sain lennuki tagasi tuua. Kui lennuk maapeal oli siis avastasin, et antenn oli suunatud otse lennukile ning ka range check-i tehes selgus, et saatja ei tahtnud vastuvõtjaga suhelda, kui antenn oli otse lennukile suunatud.

Kuhu see antenn siis suunata tuleks

Trex wrote:Kuhu see antenn siis suunata tuleks

Kõige efektiivsemalt töötab antenn, kui ta elemendid on risti saatja suunaga, mitte paralleelselt. Seepärast tulebki vastuvõtja(te) antennid omavahel ristisuunaliselt panna, et tagada signaali vastuvõtt IGAS lennuaparaadi asendis. Seepärast pannakse Spektrumile vahest ka teine satelliitvastuvõtja juurde, mis töötab lisaks veel kolmandas polarisatsioonis. Vastuvõtja võtab signaali sellelt vastuvõtjalt/antennilt, kus signaal hetkel tugevam on. Saatjate/vastuvõtjate kasutusjuhendis on antennide paigutamise juhised ja soovitused täitsa olemas.

Sama antenniasendi jutt kehtib ka saatjale. Kindlasti EI TOHI saatja antenni lennutamise ajal suunata otse mudelile vaid tuleb see hoida võimalikult risti (näiteks püsti) mudeli suunaga. Kogu see jutt kehtib kõikide sageduste kohta, mitte ainult 2,4GHz.

PS. Veel elektroonikast rääkides. Kui antennide asetusega on kõik korras ja sideprobleemid ikkagi jätkuvad, siis tasub vastuvõtjad lahti võtta ja kontrollida, et midagi pole eelnevate craschidega lahti põrunud. Vaata üle kõik servojuhtmete pistikud. Pole välistatud ka valmistaja poolne praak ja külmjooted, nagu ka AK juba kirjutas. Võimalusel proovi kõigepealt teisi vastuvõtjaid või saatjat.

Trex wrote:

ArdiK wrote:Ilmselt siin kirjeldatud probleemid pole põhjustatud sellest aga kirjutan oma kogemuse hoiatuseks algajatele, kes seda veel ei tea. 2,4 Ghz puhul ei tohiks mingil juhul saatja antenni suunata otse lennukile. Minul kadus levi metsakohal lennates ja aerofotosi tehes. Õnneks taastus levi ning sain lennuki tagasi tuua. Kui lennuk maapeal oli siis avastasin, et antenn oli suunatud otse lennukile ning ka range check-i tehes selgus, et saatja ei tahtnud vastuvõtjaga suhelda, kui antenn oli otse lennukile suunatud.

Kuhu see antenn siis suunata tuleks :?: :idea:

2.4GHz saatja antenn oleks mõistlik keerata 90 kraadi ja paremale (paralleelselt maapinnaga), nii on kõige vähem tõenäoline et ta mingil hetkel otse lennukile suunatud on.

Aga tulles tagasi Andi probleemi juurde. AR6210 on igati korralik vastuvõtja, seega selles ma probleemi ei näe, kui ta just praak ei ole (mida pole siiani veel minul ette tulnud) või haiget pole saanud.
Mul on üks teine teooria, kui Andi FH poes Pärnus käis ja mulle oma DX6i'd näitas, siis autost välja võttes oli see sellise niiskuse kihi all et ekraani nägemiseks pidi selle enne ära kuivatama... Ma ei oska kindlalt õelda kas sellistes tingimustes saatja hoidmine võib tekitada ka püsivaid kahjustusi, aga ma kaldun arvama et võib, seega mina otsiks viga saatjast.
Kui Sa saatjat koguaeg autos hoiad ja sellises märjas olekus kasutad, siis see küll hea mõte ei ole.

MihkelP wrote: Kõige efektiivsemalt töötab antenn, kui ta elemendid on risti saatja suunaga, mitte paralleelselt.

No see väide küll tõsi pole, saatja ja vastuvõtja antenn peavad just samas polarisatsioonis olema, üksteise suhtes risti olemine on halvim variant.

MihkelP kirjutas:
Kõige efektiivsemalt töötab antenn, kui ta elemendid on risti saatja suunaga, mitte paralleelselt.

... ja saatja antenn on parralleelne vastuvõtja antenniga (polarisatsioon sama).
Pulkantenni kiirguskarakteristik on selline, et pikitelje suunas ta eriti ei kiirga, seepärast ei tohi telg olla lennuki suunas.

JazZ wrote:Mul on üks teine teooria, kui Andi FH poes Pärnus käis ja mulle oma DX6i'd näitas, siis autost välja võttes oli see sellise niiskuse kihi all et ekraani nägemiseks pidi selle enne ära kuivatama... Ma ei oska kindlalt õelda kas sellistes tingimustes saatja hoidmine võib tekitada ka püsivaid kahjustusi, aga ma kaldun arvama et võib, seega mina otsiks viga saatjast.
Kui Sa saatjat koguaeg autos hoiad ja sellises märjas olekus kasutad, siis see küll hea mõte ei ole.

See kondensvesi saatja peal oli mul esimest ja viimast korda. Enne sõitma hakkamist võtsin saatja jahedast, aga mitte liigniiskest ruumist ja auto oli päikeselise ilmaga märksa soojem, et mitte öelda kuum. Aga loomulikult niiskus on elektroonika suurimaid vaenlasi, see pole uudiseks. Lennutamisel pole saatja kunagi märg olnud.

No arvestades, et kogu muu elektroonika on Sul nüüd uus, lennuplatsi oled ka vahetanud, siis ainukesed variandid on kas saatja või vastuvõtja. DX6i'd koos AR6200 vastuvõtjaga testis keegi siin ja side toimis ka 1,5km pealt (maas), seega see mis Sinul toimub ei ole normaalne.
Hea oleks kui Sa saaks laenata kellegi käest kas saatjat või vastuvõtjat, ühes nendest peab probleem olema. Kui vigane asi leitud, siis saab selle garantiisse saata.

JazZ wrote:DX6i'd koos AR6200 vastuvõtjaga testis keegi siin ja side toimis ka 1,5km pealt (maas),

Jah, nii on. Minul küll katsed õhus tehtud, aga 1300m peale polnud vähimatki probleemi

Mihkel, koolifüüsika!! Elektomagnetväli on risti juhtmes tekkiva või tekitatud vooluga. Seega peaksid sidestatud juhtmed või antennid omavahel paralleelsed olema.

Vabandan väga segase seletuse pärast eelmises postituses, kui keegi valesti aru sai. Koolifüüsikat ja ka natuke rohkem tean küll. Ma rääkisin vastuvõtja antennielementide (telje) suunast saatja asendi suhtes, mitte saatja antenni telje suhtes, mitte polarisatsioonist. Need on eri asjad. Polarisatsiooni jutt jäi varjatult muu teksti sisse. [J] sai aru küll ja täiendas omalt poolt. Tänud.

Loomulikult peavad saatja ja vastuvõtja antennid olema omavahel paralleelselt, st samas polarisatsioonis. Satelliit- ja põhivastuvõtja antennid on vaja paigutada omavahel ristisuunas seepärast, et tagada piisav signaalitugevus lennuaparaadi eri asendites. Kusjuures Spektrumi vastuvõtjate antenne ei ole soovitav painutada. Need kaks 3cm juhtmejuppi töötavad ühe antennina ja peavad olema sirged ja ühel teljel, nii nagu nad tehasest tulevad. Painutamisega väheneb antenni effektiivsus.
Futaba ja teistel vastuvõtjatel, millel on pikad antennikaablid küljes, võib kaablit painutada (mitte murda) sobiva asendi saamiseks. Antennina töötavad nendel ainult need 3cm pikkused otsad, mis on pisut peenemad. Need otsad peavad olema sirged ja sarnaselt eelpool kirjeldatuga paigutatud ristisuunaliselt teineteise suhtes.

Ja veel ka saatja antenni asendist. Sellekohaseid soovitusi ja arvamusi, mis asendis peaks saatja antenn olema, on mitmeid. Mina olen koolipõlves õppinud antennide teooriat eraldi õppeainena ja julgen soovitada lennutamise ajal hoida antenn püstiasendis või isegi natuke enda poole kallutatuna, et antenni telg oleks risti mudeli suunaga. Palun mitte jälle segamini ajada polarisatsiooniga. Selline asend seepärast, et kujutage endale ette kilomeetrise läbimõõduga donitsit (sõõrik või mis iganes ta eesti keeles on), mis lebab horisontaalselt maas ja mille keskel seisad sina oma tillukese saatjaga, mille antenni telg on suunatud otse üles. Selle donitsi kuju näitab põhimõtteliselt saatja antenni väljatugevust. Horisontaalsuunas ulatub signaal kõige kaugemale ja seda igas suunas, 45 kraadi ülespoole on signaal juba märgatavalt nõrgem ja otse pea kohal (antenni teljel) pole signaali enam ollagi. Sellise suunakarakteristiku pärast ei tohigi saatja antenni telge otse mudeli poole suunata. Kui nüüd näiteks keerata antenn horisontaali maapinna suhtes ja küljele, siis keerate selle donitsi püsti. St et suunakarakteristik muutub number 8 kujuliseks. Eespool, selja taga ja mööda püstist poolringi üles on signaal hea kuid külgedel on väljatugevus väga nõrk. Niimoodi lennutades peate te pidevalt saatja suunamisega mudelit taevas "taga ajama", et vältida vastuvõtja (mudeli) sattumist nõrgema signaalitugevusega alasse. Reaalses elus võibolla ei olegi asi nii hull ja lennutamisel ei pruugi isegi aru saada leviaukudest kuna raadiolainetel on sarnaselt valgusega ka omadus peegelduda erinevatelt objektidelt ja ka vastuvõtja veakontroll teeb oma tööd, kuid põhimõte on selline. Vertikaalse saatjaantenniga võib aga mudelit ilma põdemata ka endast vasakule, paremale ja kasvõi selja taha lasta lennata ilma et peaks ennast saatjaga pöörama. Vältida tuleb muidugi üle enda pea (antenni telje) lendamist. Sel puhul tuleb saatjat ikka natuke kallutada.