Mudelismifoorum

Natsa OT

Ropka, ma enamus oma elust pesitsenud linnaosas kus oli kasutusel 220V kolmnurgas (Vist on siiani) Sealt ka jäänud verre selline näide.
Praegu jah on ajad muutunud. Tänapäeval on enamus liitumispunktides 3x380 kui uskuda EE juttu. samuti on 3x400 võrgupinge kasutuses. Katsu nüüd aru saada mis tegelikult on. Ruutjuurikas kolmest on 1.73, seda kofitsienti kastudes tuleb 400 voldist faasile 230V Loogiline. Üldiselt see teema ei oma hetkel tähtsust ega süvenemist.

Ma arvan,et kui panna harjadega mootorile suurem genekarihm ja regu üldse ära võtta peaks hakkama suht hästi kuumenema.

see peaks vist kõik ütlema

Ropka wrote:väga pikki aastaid on meil võrgustandard, mis määratleb elektrivõrgu nominaali 1 faasilisena 230V (400V jagada ruutjuur3)

Tänud! Olen mitu korda mõelnud, kumb õige on.

lauri wrote:

Ropka wrote:väga pikki aastaid on meil võrgustandard, mis määratleb elektrivõrgu nominaali 1 faasilisena 230V (400V jagada ruutjuur3)

Tänud! Olen mitu korda mõelnud, kumb õige on.

Tean küla kus on 240-250 V pidevalt. Lihtsalt liini algus ja pinge liiga hea. Max nähtud ka 255 ja 260 V !
Hõõgpirnid põlevat rutem maha aga see eest annab a-la 60W-ne pirn ~80W-se valgusviljakuse. Elektrimootorid käivad kiiremini ja teevad rohkem tööd.
Miinuspoolelt: "heleda leegiga põlemine" käib muidugi eluea arvelt nagu ka inimestel

Elektrilennundusega vähegi agaramalt tegelev isend peaks hankima wattmeetri.
Lihtne multimeeter käib ka aga mõõdab kuni 10A. Järgmine aste oleks selline lihtne jublakas mis mõõdab kuni 30A. Kui keegi soovib siis mõned olemas 6€.

Ise kasutan säänest 130A karpi ja väga bro.
Paar tõmmet ja näidud ekraanil. Teine propp otsa, paar tõmmet jne.
Lahjema ESC korral hea madalamaks timmida mootori amprite tarvet. Eri proppidega või puldist gaasi lõpp-punktiga.
Veenduda, et amprid ei ületaks ESC ja mootori soovituslikke piire.
Näitab tarbitud mAh mille järgi hea kalkuleerida lennuaega täisgaasil / poolgaasil...
Testida eri lipode koostööd mis annavad erinevaid tulemusi. Vingem aku hoiab täisgaasil volti kõrgemal = suurem võimsus. Isegi sama mahu ja C numbri juures võib üks pakk toota suurema hunniku adrenaliini kui teine.

Soovitan lisaks meisterdada köögikaaluga testpink ja saab selgeks mis vehkatsiga konkreetne mootor kõige kauem õhus püsib (efektiivsus). Eri tootja sama tähisega propp annab erinevaid tulemusi.

Ilma jõuallikat testimata lennumasinaid ehitada/muuta on selline hämaras metsas jooksmine. Aga kuidagi nad teevad ja lendavad.

Kasutasin nimelt "voolutarbe" asemel "amprite tarve". "Pinge" asemel "volt" jne. Minuarust algajale lihtsam lugeda.

Tean kohta, kus on liini lõpp, pinge 200V lähedal...

FPVMarko kirjutas:
[/quote]Ise kasutan säänest 130A karpi ja väga bro.[quote]

Soetasin omale ka Marko käest selle vidina.Selle raha eest asi missugune,tiba aretamist ja üsna korralik aku-regu-mootor-propp stend valmis!Justnimelt regu ka-timing.

Staatilise propi tõmbega ei maksa ennast petta, see ei näita eriti midagi ja lend on hoopis teine asi.

Küsimus:

Millega käivad elektriseadmed?

Vastus:

Sinise suitsuga.

Kui see välja tuleb, siis enam ei käi.

mart wrote:Küsimus:

Millega käivad elektriseadmed?

Vastus:

Sinise suitsuga.

Kui see välja tuleb, siis enam ei käi.

Just Mart ´
Aga kes ei usu proovige ise järgi