Mudelismifoorum

Trimm ehk peenseadistus võiks vist ka öelda eestikeeles. Trimmida saad nii mehhaaniliselt, elektrooniliselt kui ka saatja kangide juures on trimmerid!

Sellel kopteril töötab sabarootor eraldi elektrimootoriga, labanurka ei muudeta, vaid regulleeritakse mootori pöördeid! Seega pead elektrooniliselt seda asja trimmima - kust täpselt, ei oska kahjuks öelda.

ma saan ta küll koha peal paigal püsima nüüd, aga ainult nii, et sabarootor liigub hästi aeglaselt või üldse mitte, see aga laseb kopteril teistpidi keerelda...

Trimm on puldi kangi asendi peenhäälestus ehk kangi nullnivoo nihutaja. Reeglina on nihutamine elektrooniline, kuid võib ette kujutada ka mehhanilist nihutamist. Nullnivood (kangi asend käed vabad seisundis) ongi vaja nihutada kui mõni servo ei ole päris keskel ja pole võimalust või mahti seda mehhanika tasemel keskele timmida.

Lauri, sa rääkisid ennem nendest treeningtelikutest. Nüüd mõned küssad tekkinud:

1) kas see treeningtelik peab olema väiksem/suurem tiivikute ulatusest?

2) Mis pulkade otsas sul need ping-pongi pallid ripuvad? ise pole eriti suutnud midagi välja mõelda, mis oleks katsetamist väärt.

Teliku eesmärk - hoiab kopterit püsti maandumisel! Teine eesmärk - pallid treeningteliku otstes aitavad õhus kopterit paremini näha, mis suunas ta kaldub ja liigub!

Rootori diameeter võibolla isegi suur. Materjaliks sobib miskit kerget ja kättesaadavat! Endal oli juhuslikult olemas söetoru ja otstesse ping-pongi pallid.

Kopteriaabits, ptk. 11, 2 lõik

Harjutusteliku torude pikkus näiteks ühel kaubanduslikult toodetaval isendil on 1000 mm (1 m). Kaks sellist on siis risti pandud, otsa hästi suured (tennisepallist suuremad) plastmasskerad.

Selline telik on siis mõeldud .30/.50 klassi, st. 550..600mm labapikkusega kopterile. Seega, ilmselt võib väita, et -30% pisem harjutustelik kui labaringi diameeter on kah ok.

Samas, teliku eesmärk on takistada kopteri "ümber minekut" ja vähendada seejuures ka labade vastu maad põkkumise tõenäosust. Kui materjal on piisavalt jäik on seega labaringi diameeteri suurune telik parim. Pikemal pole mõtet asjatult lisanduva kaalu tõttu.

Kuulide idee nr. 1 on takistada varraste takerdumist pinnasesse, näiteks "üks varras toetab vastu maad" asendis kopteri libisemisel varda suunas. Nagu isegi aru saad, osutub pinasesse ankurduv/takerduv telikuots sellisel juhul hoopis karuteene. Seega, asja ajab ära ka suusaotsa moodi kaardus telikuots.

Kui nüüd rääkida pisikesest elektrikast, siis tuleb arvestada, et süsinikvarras on päris hea läbipaindega material ja sellel puhul oleks tõesti mõistlik treeingtelik teha mõnevõrra lühem kui labaring... Eriti tobe oleks treeningteliku otsaga labadesse "sõita". pinksipallide asemel myyakse ka nn. penoplastist kuule, mis antud otstarbeks sobivad.

Suurtel sisepõlekatel on kõige käepärasem telik teha ntx. PVC elektriinstallatsioonitorust või kergetest suusakeppidest... Kui materjali on termoplastne, saab otsad ja ristumise koha sobivalt kuumaõhu puhuriga töödeldes õigesse vormi...

ma tegin endale sellist natuke paksemast traadist, paindub minu arust just täpselt parajalt palju läbi ja otsa toppisin pinksi pallid, nagu juttu on olnud.

Süsiniktoru ainus puudus telikuks on suhteliselt kõrge hind. Õige tehnoloogiaga valmistatud toru ei paindu läbi ja seda on aastaid kasutatud lennukikeredeks (eriti vabalennus ja raadioplaaneritel), suusakeppideks, õngeritvadeks, tiivataladeks jne. Pigem kargab see liigsel koormusel tükkideks, nagu ülekarastatud teras.
Süsinikvardad (seest täis ja pole toru) on hoopis teine asi ja need võiks küll kõrvale jätta.

Õige. Toru on õige. Pidasin mingitel segastel asjaoludel silmas VARRAST. Tegelt saab elektrikale ka vardast teha, aga siis peab tõesti läbipaindumist arvesse võtma.

I.