Mudelismifoorum

Raskuskese ja selle öige asukoht on lennunduses üks pöhialustest, mis paika pidama peab.
Öige raskuskeskme leidmine nöuab teinekord palju katsetamist, kuigi tootja poolt antud koordinaadid olemas.
Mis teha aga siis, kui pole üldse teada, kus raskuspunkt asuma peaks.
Vöimalusi mitu:

1. Otsida andmeid antud mudeli kohta www ääretutest avarustest.
2. Kasutada oma varemaid kogemusi.
3. Proovida raskuskese välja arvutada.
Selleks palju erinevaid programme olemas. Pakun siin välja ühe suhteliselt lihtsa programmi, millega saab leida raskuskeskme umbkaudsed väärtused. millega julgeks platsile proovima minna.
http://home.germany.net/100-173822/schwerp.htm
Programm nii saksa, kui ka inglise keeles ja tulemused päris rahuldavad.
4. Kui raskuskese teada, kas tootja andmetest, leitud kaaskannatajate käest, vöi arvutatud, siis väike juhend, kuidas mudelit platsil paika trimmida. http://www.fmsg-alling.de/Technik/GerFlug.htm

Mõned pildid massitsentri määramisest. Lingitud Shun Da foorumilt.






Täpsemaks määramiseks saab lihtsa abinõu kahest kustukummiga pliiatsist, mis kümnesentimeetrise vahega poolviltu vahtplastist lennukikarbi sisse on torgatud. Konkreetsel pildil on raskuskese minu maitse jaoks liiga taga.

saan ma õigesti aru, et see viimane pilt on siis see, kus raskuskese täiesti paigas on?

ma saan homme mudeli kätte, ning eks ma püüan siis selle paika sättida.

raskust juurde lisan siis tina näol?

Silma järgi vaadates on viimasel pildil raskuskese kuskil 35-40% peal tiiva laiusest. Mina eelistan vahemikku 30-35% st. umbes 50mm 150mm-sest tiivalaiusest. Eespoolse tsentreeringuga on lennuk stabiilsem, aga nina hakkab alla kiskuma. Tagapoolne muudab juhtimise väga tundlikuks. Parima asukoha määrab praktika. 1/3 tiiva kõõlust on alustamiseks lollikindel variant.

Teoreetiliselt on lennumasina stabiilsus ja juhitavus õige keeruka teooriaga asi. Seda on vaja siis, kui ise midagi projekteerida.

ja raskuseks siis tuleks tina joota mootori külge?

Kui vähegi saad, siis väldi lisakaalu. Raskuskeskme sättimiseks proovi liigutada akusid kas ette- või tahapoole. Nii saad sama lennukaalu juures oma raskuskeskmega mängida.

Tarmo

antud mudelil on oma akupesa, ning seda ei anna kuidagimoodi ei ette, ega taha liigutada.

Väga ilus piltlik näide, kuidas raskuskeset määrata.

Kui akude liigutamine vöimalik pole, siis tuleb tina juurde lisada.
Kasutan selleks tinaraskusi, mida autode velgede tasakaalustamiseks kasutatakse. Neil ilusasti kaalud peale kirjutatud ja saab ka kahepoolse kleepsuga sobilikku kohta kleepida. Olen neid ise kummipostist küsimas käinud. Tavaliselt neil palju kasutaud vihte. Neid, mida veljele kleebitakse.
Kui sellel originaalmootoril magnetvoo paremaks juhtimiseks möeldud plekkröngast ümber pole, siis kasulik oleks see mootorile peale panna, annab ka lisakaalu.
Lisaraskused vöimalikult ette, saab väiksema kaaluga hakkama. Täisest sobilik ka kapoti külge kleepida, kui seespool ruumi on.

Jootetina võib kerida ümber mootori ja kummi või teibiga fikseerida.
Vanad lendurid räägivad, et kõige etemad vastukaalud on tsaari kuldkümnelised - 8,6g tk.

Mis liigsesse kaalu puutub, siis on see lennuk igatpidi oma klassi kohta liiga raske ja kiire. Akupesa on täpselt aku mõõdus, nihutada pole seal midagi. Variant on aku kummidega kere alla kinnitada.

Pildil on kere ja saba tugevdatud 2mm bambusvarrastega, tiib on teipimata. Rattad on kaitstud pehmete katetega. Kergema CDROM mootori tõttu on aku tugevalt ette nihutatud. Sabahark on õhukesest vedruplekist. Lennuk on ~20 lendu teinud.

Alustuseks on lennuki passis täiesti asjalikud juhendid olemas. Neid tuleb lihtsalt punktuaalselt(tähttähelt) järgida. Nagu kõiki lennunduseeskirju.

ma arvan, et jään siiski tina juurde, ning loodan, et minu lennuk selline välja ei näe tulevikus

kas need tugevdused kerel on hädavajalikud?

ning milleks neid rattaid pehme materjaliga kaitsta vaja on?

maandumine pehmem äkki?

Palju oleneb lennustiilist. Kaif on siis, kui lennuk sul mõne meetri kauguselt üle pea vuhiseb. Täpp taeva all on palju kindlam aga igav. Igaüks valib ise.

Pildil olev crash pole üldsegi nii raske, kui välja paistab. Sellise murru parandab väljal 10 minutiga ära. Konkreetsel juhul murdus tiib mudeli puu otsast allaajamisel.

Mis ratastesse puutub, siis ei kannata nad betoonil liikumist, lähevad kaheks pooleks. Maast startimine on sellel lennukil probleemne. Minul õnnestus sabarattaga. Propeller hakkab ka kiiresti läbimõõtu kaotama.

pipercub kas pildil olev isend on sinu enda oma?

nii süütu lennuk nagu piper ja valmistab sellist peavalu...õnneks minul oli kõik OK...ptui-ptui-ptui vb järgmine valmistab

peavalu ei valmista siis väga midagi, tahan lihtsalt kindel olla, et uus mudel matsu ei pane ja kõik muu ka muidu ok oleks

enda oma jah!

kas need keretugevndused on hädavajalikud või?

ja mis prop. sul sellel on, paistab, et ei ole originaal?

ja sabaratta osast ei saanud väga aru?

Magnetvoo sulgemiseks möeldud plekkröngas, mootorile peale, annab töesti märkimisväärse effekti. Tarbitav vool väheneb, kuna mootori kasutegur suureneb.

et, mart, äkki räägid täpsemalt, millest jutt, ei jõudnud kohale nagu [/b]

Need keretugevdused on umbes sama, mis ralliauto siseraam. Rallimehele elutähtsad. Tavasõitjale segavad.
Saba on küll väga nõrk, ükskord murdus kiil auto kapotilt mahalibisemisel. Rohkem mudelit kapotile pole pannud.
Mudeli nina lõhkusin esimest korda betooni kohalt startides.
Rohkem pole kõva pinna kohalt käsistarti teinud.
Mõned korrad on mudel manöövritel liiga palju kiirust kaotanud ja stallinud(pöörisesse vajunud - nagu vanasti öeldi). Stallimiskiiruse (7-8m/s) ja lennukiiruse (kuskil 12m/s) vahe on õige väike. Kui lennata 5m kõrgusel, siis jätab ainult ime lennuki terveks. 18m (5 korruseline maja) kõrgusel manööverdades võib lennuk iseenesest pöörisest välja tulla.

Pildil olev propeller on GWS EP8040(8x4"), töötab speed400st märksa võimsama outrunneriga. Kinnitatud propsaverile.

Speed400 arendab optimaalse 7x3 propelleriga ~220g tõmmet. Seda on 620g mudelile vähevõitu. Maast startimise hoovõtt läheb betooni peal õige pikaks ja lennuk hakkab vängerdama. Tagarattaga on takistus väiksem ja sihihoidmine parem.

ma ise olen siiani starinud ainult käest visates ning seda heinamaal, kus roht oma poole meetri kõrgune et vältida lennuki puruks kukkumist..

küsin siis veel, et kust propelleri ostsid? ning kas see speed 400 mootorile üldse sobib, kui originaalis(7x3) on?

Ma pole küll eriline raskuskeskme määramise eriteadlane, aga kuna selle lennuki tiib on tugeva V kujuga ja tiiva kohtumisnurk ei ole teab kui täpselt paigas, siis kasutaksin seda pliiatsimeetodit, et nö. piltlik raskuskese paika ajada, edasi keeraks propi eest ära ja läheks viskaks lennukit mõned korrad nullis olevate tüüridega heina sisse. Viskaks otse, senikaua kuni on saavutatud see, et lennuk ei tõuse järsult ülesse ega potsata nina ees maasse, vaid, et lendaks otse ja vaikselt vajuks läbi õhu heinte sisse. Kui see on saavutatud siis propp ette ja lendu

Aga see, mis siin räägiti lisaraskusest on täitesti õige. Parem siis liigutada vastuvõtjat või servosid või muud lennuki sees olevat kraami.

Üldiselt on tiptop lennuk kuigi mina olen individuaalselt veendumusel, et eleronide ja kõrgustüüriga lennuk on algajale parem kui pöörde- ja kõrgustüüriga lennuk.

K.

kusjuures selle algaja lennuki koha pealt olen ma ise sinuga nõus, pole küll päris elus proovinud, aga simulaatoris tundus küll kergem.

Magnetvoo sulgemiseks möeldud plekkröngas, mootorile peale, annab töesti märkimisväärse effekti. Tarbitav vool väheneb, kuna mootori kasutegur suureneb.

Mart äkki räägid lähemalt millega tegu on , et võhik ka aru saaks.

edasi keeraks propi eest ära ja läheks viskaks lennukit mõned korrad nullis olevate tüüridega heina sisse

Möte iseenest väga kasulik, kuid propeller peab ette jääma, muidu nihkub raskuskese paigast. Mudeli juhtimissüsteem vöiks ka töös olla viskekatsel.

Magnetvoo sulgemiseks möeldud plekkröngas, mootorile peale, annab töesti märkimisväärse effekti. Tarbitav vool väheneb, kuna mootori kasutegur suureneb.

Alalisvoolu mootor toimib selliselt, et sisemisel, ringikäival osal, rootoril, on mähised, mis väliste klemmidega ühendatud harjade kaudu. Paigal oleva osa, staatori, moodustavad püsimagnetid.
Kui rootori mähisele vool sisse lasta, siis tekitab see magnetvoo ja magnetväli pöörab mähise lähemal oleva staatori magneti juurde. Sellel hetkel nihkub hari järgmise mähise klemmile ja kordub sama, mis eelpoollirjeldatud. Nii hakkabki mootor ringi käima.
Magnetitel kaks poolust, üks jääb rootori poole ja teine mootori välisseina poole. Mootor toimib ka kui välissein mittemagneetilisest ainest, plastik. Sellisel juhul on kasutada magnetist vaid ühe poole magnetvälja jöud.
Kui väline kest mootoril metallist, rauast, siis läbi raua ühenduvad magneti teise otsa magnetväljad ja annavad osa oma jöust edasi.
Mida paksem on see ühendav pind, seda effektiivsem magnetvälja ülekanne. Mingist seina paksusest alates pole lisaeffekt enam märgatav ja ka kaal suureneb. Seepärast on mootorite tootjad jäänud tootmis-tehnoloogiliselt kasuliku seinapaksuse juurde. See pole aga kasutaja jaoks mönel jul mitte küllaldane, eriti, kui mootorit maxsimaalse vöimaliku piiri peal kasutada. Siin tuleb kasuks välisseina paksuse suurendamine.
Mootorite tootjad on seda ka tähele pannud ja tootmisesse, müüki, andnud lisaröngad, mida saab mootorile kasuteguri suurendamiseks kasutada.
Osadel mootoritel on need röngad juba algusest peale peal, osadel, kus pole, saab neid juurde osta.

ning kust saaks speed 400 mootorile seda rõngast osta?

Jäi nagu silma.

4. paigaldada väline magnetrõngas - pistikus müügil

kas tegu siis sellise asjaga?

http://shop.pistik.com/product_info.php ... 272f0d8aa0

Kahjuks ei aita see link mind edasi, kuivörd ma pole registreeritud klient poe jaoks.
Vaatasin, seal on kahte sorti statoring´e
Vali sobilik oma mootorile.

mart wrote:Kahjuks ei aita see link mind edasi, kuivörd ma pole registreeritud klient poe jaoks.
Vaatasin, seal on kahte sorti statoring´e
Vali sobilik oma mootorile.

ei peagi olema, kui link kohe õiget asja ei ava, vaid avab selle sisseologimise asja, siis pane aken kinni ja tee uuesti lahti. mul on ka nii, et vahest pead viis korda avama linki kui lõpuks õige kohani jõuab

noh, kui sa oled pistikusse sisse logitud ja leiad sealt midagi ja kopid siia php lingi, siis teised seda ei näe enne sisse logimata

ausalt öelda suht tüütu iga lingi peale mingeid passworde klõbistada.
kui midagi tahad linkida, siis otsi see "avalikku" teed pidi üles ja pane siis link siia, näevad kõik kohe.