vaata mul oli ka kõige esimene lennuk midagi taolis ja usu mind see KA ei lennanud...kohe mitte mingi valemiga ja lõpuka ma loobusin temast. Ostsin bandidi (robbe oma) aga see oli minule liiga vänge. Siis tuli Piper ja lendas väga ilusti. Nüüd oman Calmatot...ei ole veel lennutanud kuid küll see aeg ka tuleb.
Last edited by Submarin on Sun Dec 03, 2006 22:26, edited 1 time in total.
Ma selliseid lennutanud küll ja küll.
Lendab ka tuulise ilmaga aga alustada võiks täiesti tuulevaiksest ilmast.
Ühesõnaga asi on suht lihtne, kui mõlemad mootorid töötavad maksimumiga siis mudel tõuseb, kui emma kumma mootori pöörded on väiksemad siis mudel keerab aeglasemalt pöörleva mootori suunas. Raskuskese tuleb paika ajada kuna neil see poeletilt tulles ei ole paigas, võtke teipi kaasa ja kleepige kas mingi väike kivi või sent vms. väikene raskus vastavalt sinna, kuhu on vaja. Visates peab lennuk otse lendama.
Kuigi jah tegemist on suht koht mänguasjaga ja pikka lõbu sellest ei ole.
Kaubamajas maksis sarnane 300 krooni ja sai siin neid lennutatud mingi aeg.
Alati on nr.1. RASKUSKESE. See tuleb paika panna. Vajalik asukoht on juhendis ilmselt antud. Edasi saab ehk stabilisaatorit veidi painutades pikeerimised-pumpamised ära.
Sellised asjad tuleks selgeks õppida mingi odava viskeplaaneriga, näiteks: http://shop.pistik.com/index.php?cPath= ... 40e5519dff
Pole ka suur kunst balsalauast sellist viskeplaanerit kasvõi täiesti ise teha. Raskuskese paika ja kõrgustüüri üles-alla painutades saab planeerima.
Kui mudelit käest viskamisega startida, siis ei tohi seda ülesse visata. Köige öigem oleks mudelit algatuseks proovida horisontaalselt visata, anda vajalik algkiirus, lootuses, et mootorid piisavalt tömmet arendavad. Kui ei, siis peaks mudel, kui köik trimmis on, otse edasilennates tasapisi körgust kaotama ja sujuvalt maanduma.
Proovida kindlasti tuulevaikse ilmaga. Selline mudel peab ka ilma töötavate mootoriteta veidike planeerima ja sujuvalt maanduma.
Kui mootorid sisse lülitada, kas siis on tunda, et nad ka tömmet arendavad?
juhtus siis nii, et lasin lihtsalt vabalt mootoril ringi käia-hoides lennukit käes, lõppes see siis sellega, et mootor koos kiiruseregulaatoriga kärssas ära ja aku temp oli ca 80'c mistõttu aku kile ümbert ära sulas
Kui aku oli õige, siis üks väheseid võimalusi selliseks tulemuseks on aku vale polaarsusega külge ühendamine. Aku +/- valet pidi toimib 100%, hetkeliselt ja alati.
Kui pistiku pidisus on õige, oli kusagil ikkagi mingi lühis. Ainus küsimus, et kus?
Mida tähendab - mootor kärssas ära? Kas ilma regulaatorita tööle ei hakka. Kas põles ära mähisejuhtmetelt lakk?
Kuna teistel nii ei juhtu, siis see 2 korda tähendab, et tehtud viga korratakse.
Ma täpselt ei tea, milline mudel ja miline mootor jne.....
Seetöttu spekuleerin.
1. Ilmselt tegemist väiksemat tüüpi motoriga, vast Speed 400 klassi harjadega mootoriga. Need mootorid elavad lühiajalisselt, alla 10 sek, kuni 14A üle. Normaalne töövaool 8..10A. Selle juures läheb mootor päris soojaks, kuid ei pöle maha. Mul neid mootoreid erinevates reziimides üle 15 kasutuses olnud. Mootor pöleb maha, kui vool pikemat ega, 30sek, üle 14A. 13A on kuni 60sek vastu pidanud, kuid vaid ühe stardi, sest läheb nii kuumaks, et magnetid ülekuumenemisest oma toime kaotavad.
2. Polaarsusest pole neil mootoritel sooja ega külma, käivad tespidise polaarsusega vaid teispidi ringi ja kui on harjade asendit veidi spets vötmega manipuleeritud, siis käivad ühtepidi paremini, effektiivsemalt.
3. Mootori regulaator on aku poolses otsas tundlik polaarsuse suhtes. Kui seal toiteotsad valetpidi ühendada, siis pölem regulaator maha, mitte mootor.
4. Speed 400 klassi mootoritel kasutatakse tavaliselt 8 purgist akut. Kui panna suurem aku, siis oht, et vool kasvab liiga suureks.
5. Mootori tarbitav vool on otseses söltuvuses propelleriga. Arvatavasti kasutad originaalpropellerit ja see mudelile ja mootorile kohandatud ja ei tohiks samuti probleeme tekitada. Kui panna suurem propeller, siis vötab mootor ka rohkem voolu ja pöleb läbi.
6. Kui mootor vanalt ringi ei käi, mingi komponent, spinner jne.... höörub kusagile vasta, siis ka voolutarve suuur.
7. Kui mootoril reduktor otsas ja sellel probleeme, ei käi kergelt, sest deffetne, vähe määret vöi määre kuivanud jne.... siis ka koormus suur ja vool suuur ja jälle palju suitsu.
Mina otsiks vigu sellises skeemis ja möödaksin nii pingeid kui ka voolu mootoril.
Seda mootorit vöib ka ilma muundajata otse akust toita. Kasutan seda varianti grilli süütamisel. Möne minutiga puhub söed ilusastui hööguma.
Asjadesse selguse saamiseks oleks hea, kui teeksid möned pildid mootorist akust, muundajast jne.....
Graupneril on mitmesuguseid elektriPipereid. Milline neist see ikkagi on? Kas tüürid liikusid ja servod töötasid enne sissepõlemist (eespool sõna kiiruseregulaator eeldab juhitavat ?). Lennundus eeldab maksimaalset täpsust, aga erinevaid Pipereid on maailmas sadu!
Last edited by [J] on Sun Dec 10, 2006 15:34, edited 1 time in total.
Önneks on elu karm, aga ebaöiglane, nii, et ära kaota meeleheidet.
Kui sul mudeli pilte käepärast pole, siis anna vähemalt webi link, et tuvastada mudeli tüüp.
Millist propellerit kastasid? Ole hea ja kirjuta möödud, läbimööt ja samm.
Mitu purki on akul? Mitu volti see pinget välja annab?
Kui mul need andmed oleksid, siis saaksn välja arvutada, milline näeks asi vähemalt teoreetiliselt välja.
Lennuk on alustamiseks päris hea. Käes hoides on muuseas mootori koormus tublisti suurem, kui lennus. Proppi põhjusena ei usu hästi (nii on ennegi lennutatud), aga ehk Mart arvutab välja! Tema juttu tasub uskuda.
Kas tüüre ikka sai liigutada?