Mudelismifoorum

Riff wrote:Minu loogika ütleb, et peaks mõõtmiste juures aega ja pinget selle graafiku põhjal arvestama kuni 14 minutini ja 3,65V, sest peale seda läheb pinge vaba langusse. Kui aga nii arvestada, siis on aku mahtuvus veelgi väiksem Shocked

Kui graafikut vaadata siis on Riffi väide täiesti õige,
on selge, et peale järsku pinge kukkumist ei saa me enam sealt sellist energiat mida vajaksime

[J] wrote:Tavaliselt loetakse mahtuvuseks mahtuvust, mis saadakse tühjendamisel 0,2C-ga 2,75 Voldini.

Ilmselgelt ei saa sellise koormuse jures mõõta jõuakude mahtuvust.
Ka pliiakude puhul on olemas nn. starterakud ja deep discharge akud.
Kui esimeste puhul märgitakse peale nimimahtuvuse ka max. startervool
näiteks EN 870A, siis jõuakudel on mahtuvus märgitud konkreetselt tarbimisreziimi järgi : Näiteks 875Ah/5h või 930Ah/20h.
Ehk siis jõuakude puhul ei saa rääkida konkreetsest kokkulepitud "standardsest" 0,2C -ga koormamisel mõõdetud mahtuvusest
vaid peab mõõtma ikka vastavalt aku lubatava C-rate järgi koormamisega "kasutatavat" mahutavust.

0,2c ei tekita mõõtmise juures probleeme, võtab lihtsalt sigapalju aega. Mis tekitab probleemi on aga 2,75V - nii tühjaks laetud LiPo-l ei ole pikka elu.

Riff wrote:0,2c ei tekita mõõtmise juures probleeme, võtab lihtsalt sigapalju aega. Mis tekitab probleemi on aga 2,75V - nii tühjaks laetud LiPo-l ei ole pikka elu.

Üldiselt ju kõik akualarmid ja soovitused on olnud ju kuni 3,3V purgi kohta, alla selle kui paljud üldse lasevad?

Aga kui üks cell on kogemata alla 2,7v läinud?

Submarin wrote:Aga kui üks cell on kogemata alla 2,7v läinud?

Mina näiteks monitoorin igat celli eraldi.

Submarin wrote:Aga kui üks cell on kogemata alla 2,7v läinud?

Siis tasub ruttu laadima panna ja nii ei tohi seisma jätta. Just 2,7V on see piir, kus LiPo akud jäävaid kahjustusi saama hakkavad.
Lennus kontrollib tavaline kiirusregulaator kogu paki summaarset pinget ja kui üks element on teistest nõrgem on oht see rikkuda kui häirepinge on liiga madalaks pandud. Seepärast ongi 3-3,3 Voliti tavaliselt nivooks pandud. Suurte vooludega aku kuumeneb tugevalt ja kätte saab sealt siis loomulikult kümneid protsente vähem energiat kui kesta peale kirjutatud number.
Mina olen oma akusid testinud tavaliselt 3-5 Amprise tühjakslaadimisvooluga ja mingi 0,2C-ga pole kunagi viitsinud. 3 Volti pole ka üldse paha, sest allpoolt juurde tuleb vähe.

2,7 V/element võib olla ohtlik - tasub jälgida seda akut.

Kui teistel elementidel on pinge kõrgem ning ühel madalam, siis madalama pingega elemendil on sisetakistus suurem. Suurem sisetakistus tähendab, et aku ei ole enam nii värske, kui ta kunagi oli.

Ehk siis jõuakude puhul ei saa rääkida konkreetsest kokkulepitud "standardsest" 0,2C -ga koormamisel mõõdetud mahtuvusest
vaid peab mõõtma ikka vastavalt aku lubatava C-rate järgi koormamisega "kasutatavat" mahutavust.

Lubatud C järgi mõõtmine võimaldab teha katse-eksituse meetodil kindlaks kas aku on võimeline lubatud koormust taluma v mitte. Tühjaks laadimise C juures peab valiku tegema nii, et koormus ei oleks akule liiga suur, ei ületaks lubatud voolu/mahtuvuse/pinge piiri.

Aku voolu võib kalkuleerida sisetakistuse järgi. Siin läheb aga asi taas huvitavaks ja keeruliseks. Arvutades suure takistusega saad suht robustselt tulemuse kätte, väikese takistusega on aga vaja hakata koefitsientidega arvestama... (ei ole täiesti lineaarne) Isiklikult eelistan suure takistusega mõõtmist, saan konkreetse tulemuse oma aplikatsiooni jaoks kätte.

Vingem laadija annab minu vanade akude sisetakistuseks 2-3 m oom, mis numbreid vaadates tundub päris hea tulemus, kuid nende puhul võetakse, kas 1/10 või 1/20 tegelikuks lubatud voolu väärtuseks - liiga ebamäärane, keeruline praktikas kasutada.

KristoR
Aga on neid vaja? Oluline on ju see, et aku oleks korras. Sellest saab enamasti igaüks aru. Järgmine variant on see kui akut saab kasutada väiksel koormusel ning lõpuks jääb variant kus aku minema visata.

Keset lendu ei ole väga meeldiv teada saada, millises olukorras su aku tegelikult on, eelistan seda enne aku külge ühendamist teada saada...

[J]

http://www.batteryspace.com/prod-specs/5072.pdf

Tundub, et igal tootjal on oma spets, kui ikka on olemas. Kes seda oskab öelda, millise spetsi järgi HK kraam tehtud on. Võib muidugi proovida hankida spetsi nendelt...[/quote]

Teen testi, laen oma 6s 1,3Ah aku tühjaks 3,3V peale 0,2C vooluga... nüüd peab natuke ootama

Ma ei suutnud nii kaua oodata (0,26A) ning laadisin tühjaks 1A vooluga, suurem pinge kukkumine algab ikka 3,65 V/element.

Usun, et tasuks selline diagramm teha:


Mina oma vanade reeglite järgi F5J lennukit poleks saanud üldse lasta 3,65V lülituspingega. Mootor tarbis tõusul 30m/s 80A ja pinge kukkus kohe algul allapoole.
Suhteliselt väikeste tarbimisvoolude korral on mõistlik kindlasti häirepinge panna kusagile 3,6V kohale. Näiteks LiPo-ga saatjaga on muidu oht, et saatja aku saab tühjaks keset lendu.