sai siis soetatud endale EDGE 540 T,käisin ka eile katselennul,mis ei lõppenud kõige paremini,2-3min.lendu ja siis ninaga maasse,sai liiga madalale laskutud,küll mitte kõige hullemini ei lõppenud see laks õnneks,aga kõveraks muutus el.mootori kinnitus mis jääb kere ja mootori vahele,sai see sirgeks painutatud ja nüüd eest vaates tundub,et mootor on natuke viltu kere suhtes,küll mitte palju.kas see mõjub kuidagi halvasti ja kas peaks asja ikka täitsa parlanksi ajama ? muidu lendab hästi(minua arvamus võrreldes piperiga)
allar
56291000
VEEL KÜSIMUS
Mootor pannaksegi reeglina lennuki ninasse viltu, ehk siis mootorile pannakse näiteks paremale vedu.
Põhjus? Sest kui propeller käib ühte pidi ringi, kipub mootor lennukit teist pidi ringi ajama ja see omakorda lennukit töötava mootori korral ühele poole kalduma. Efekti kõrvaldamiseks pannakse mootor ninasse veidi viltu vedama.
Pannakse ka üles- või alla-vedu. Seda siis, kui mootori võll ei asu tiivaga samal joonel. Kui mootor on tiivast allpool, tekib nina tõstev efekt, selle kõrvaldamiseks tuleb panna allavedu. Vastupidi on siis, kui mootor on tiivast kõrgemal.
Seda kui palju vedu mingi mudeli või mootori-propelleri puhul kasutada, ei oska keegi öelda
teoorias on võimalik enamvähem miskit arvutada, kuid lõpptudelõpuks pannakse see "tunde järgi" ja hiljem vastavalt kogemustele õhus muudetakse siis suuremaks või väiksemaks.
Muideks... Ülatiivalise Piperi pealt vigurlennu mudelile üleminek ei ole tõepoolest lihtne.
Põhjus? Sest kui propeller käib ühte pidi ringi, kipub mootor lennukit teist pidi ringi ajama ja see omakorda lennukit töötava mootori korral ühele poole kalduma. Efekti kõrvaldamiseks pannakse mootor ninasse veidi viltu vedama.
Pannakse ka üles- või alla-vedu. Seda siis, kui mootori võll ei asu tiivaga samal joonel. Kui mootor on tiivast allpool, tekib nina tõstev efekt, selle kõrvaldamiseks tuleb panna allavedu. Vastupidi on siis, kui mootor on tiivast kõrgemal.
Seda kui palju vedu mingi mudeli või mootori-propelleri puhul kasutada, ei oska keegi öelda

Muideks... Ülatiivalise Piperi pealt vigurlennu mudelile üleminek ei ole tõepoolest lihtne.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Panin ka eile oma EDGE 540T kokku. Nüüdseks 2 akutäit ära lennatud.
Esimesed muljed - puhas aerobaatika mudel, 3D jääb kaugele. Selline pisike F3A treeninglennuk.
Mis kohe silma hakkas, inrunner reduktoriga. Art-Techi(tootja) kodulehel oli väljas suure läbimõõduga outrunneriga variant. Aga tõmmet on inrunneriga vast rohkemgi. 11x4,7SF prop, 5,5:1 ülekanne, D20-40 mootor ja 12A voolu. Optimaalne kombinatsioon.
Raskuskese on tugevalt ees, kuskil 25% peal. See teeb maandumise keerukaks. Lennuk ei taha planeerida, lauglemine meenutab langevarjuhüpet. Mootoriveol maandumiseks ei sobi primitiivne telik, rattad ei käi korralikult ringi ning 2mm karkass on liiga järeleandlik. Vähegi järsemal maandumisel vajub lennuk liiga madalale ja propeller käib vastu maad. Propsaverit pole ja 3mm reduktori võll kohe kõver. Enne teliku ja propi kinnituse ümberehitust on mõtekam kõrge rohu peale maanduda.
Aku on 1800mAh, algselt on olnud 1300. Pesasse toppimine ja sealt väljasaamine on tõeline kunsttükk, pool mm jääb igalt poolt puudu, midagi tuleb ümber teha, liiga ohtlik tegevus.
Isiklikult häirib veel, et ülemise ja alumise poole värvid ja kujundus on peaaegu ühesugused, aga see on rohkem maitseasi.
Lendab hästi.
Esimesed muljed - puhas aerobaatika mudel, 3D jääb kaugele. Selline pisike F3A treeninglennuk.
Mis kohe silma hakkas, inrunner reduktoriga. Art-Techi(tootja) kodulehel oli väljas suure läbimõõduga outrunneriga variant. Aga tõmmet on inrunneriga vast rohkemgi. 11x4,7SF prop, 5,5:1 ülekanne, D20-40 mootor ja 12A voolu. Optimaalne kombinatsioon.
Raskuskese on tugevalt ees, kuskil 25% peal. See teeb maandumise keerukaks. Lennuk ei taha planeerida, lauglemine meenutab langevarjuhüpet. Mootoriveol maandumiseks ei sobi primitiivne telik, rattad ei käi korralikult ringi ning 2mm karkass on liiga järeleandlik. Vähegi järsemal maandumisel vajub lennuk liiga madalale ja propeller käib vastu maad. Propsaverit pole ja 3mm reduktori võll kohe kõver. Enne teliku ja propi kinnituse ümberehitust on mõtekam kõrge rohu peale maanduda.
Aku on 1800mAh, algselt on olnud 1300. Pesasse toppimine ja sealt väljasaamine on tõeline kunsttükk, pool mm jääb igalt poolt puudu, midagi tuleb ümber teha, liiga ohtlik tegevus.
Isiklikult häirib veel, et ülemise ja alumise poole värvid ja kujundus on peaaegu ühesugused, aga see on rohkem maitseasi.
Lendab hästi.
Loodan, et ei panda pahaks, jätkan siin EDGE 540T teemat. Said mõned hädavajalikud parandused ära tehtud.
Esimene asi - teliku tugevdamine. 2 1,5mm vedrutraadi juppi juurde joodetud ja betoonile maandumisega probleeme pole. Rataste sisse 3mm messingtorust 12mm pikad puksid (vedrutraati ja messingtoru saab imeodavalt pistiku poest).
Teine - propsaver. Võlli sai ka lühemaks võetud. NB! 2 kummirõngast, 1 jääb nõrgaks.
Kolmas - Kere ja tiiva esiosa teibitud.
Neljas - mootorikate seestpoolt teibitud, ameerika foorumist leitud nipp.
Viies - kergevahust spinner, põhimõtteliselt pole vajalik, aga võib väga mõjusalt lennukit kaitsta.
Mõõtsin lennuaja ära, põhiliselt poole gaasiga lennates tuli originaalakuga 17min. Cut-off on suhteliselt järsk, aku tühjakssaamisel jääb maandumiseks paar-kolmkümmend sekundit.
Eksponenti suurendasin harjumise ajaks 40%ni ja käiku piirasin 80% peale.
Tulevikuks veel üks ameeriklaste nipp: aku- ja vastuvõtja vahesein eemaldada - nii saab akut tahapoole, lihtsam paigaldada, võib tsentriga mängida.
Link ameerika foorumile:
http://www.rcuniverse.com/forum/m_31409 ... 540/tm.htm
Link tootja kodulehele: http://www.art-tech.cn/english/ArticleS ... icleID=125
Esimene asi - teliku tugevdamine. 2 1,5mm vedrutraadi juppi juurde joodetud ja betoonile maandumisega probleeme pole. Rataste sisse 3mm messingtorust 12mm pikad puksid (vedrutraati ja messingtoru saab imeodavalt pistiku poest).

Teine - propsaver. Võlli sai ka lühemaks võetud. NB! 2 kummirõngast, 1 jääb nõrgaks.

Kolmas - Kere ja tiiva esiosa teibitud.
Neljas - mootorikate seestpoolt teibitud, ameerika foorumist leitud nipp.
Viies - kergevahust spinner, põhimõtteliselt pole vajalik, aga võib väga mõjusalt lennukit kaitsta.

Mõõtsin lennuaja ära, põhiliselt poole gaasiga lennates tuli originaalakuga 17min. Cut-off on suhteliselt järsk, aku tühjakssaamisel jääb maandumiseks paar-kolmkümmend sekundit.
Eksponenti suurendasin harjumise ajaks 40%ni ja käiku piirasin 80% peale.
Tulevikuks veel üks ameeriklaste nipp: aku- ja vastuvõtja vahesein eemaldada - nii saab akut tahapoole, lihtsam paigaldada, võib tsentriga mängida.
Link ameerika foorumile:
http://www.rcuniverse.com/forum/m_31409 ... 540/tm.htm
Link tootja kodulehele: http://www.art-tech.cn/english/ArticleS ... icleID=125
Fotokas on Olympus SP-320.
Kald- ja kõrgustüüride eksponent on juba 60%
, maandumine puhangulise tuulega ei taha muidu välja tulla.
Üks tõsine viga ilmus välja, tiivakinnitus osutus nõrgaks. Trimmeri seaded hakkasid lennu ajal ujuma - tiiva eesmine plastikust kinnitusplaat oli kere küljest lahti. Liimisin ta uuesti kinni, aga konstruktsioon ise on nõrk. Kui pidama ei jää, siis on tiiba lihtne 2 kummipaelaga kinnitada.
Lennuaeg 1300mAh akuga umbes 12 min.
Kald- ja kõrgustüüride eksponent on juba 60%

Üks tõsine viga ilmus välja, tiivakinnitus osutus nõrgaks. Trimmeri seaded hakkasid lennu ajal ujuma - tiiva eesmine plastikust kinnitusplaat oli kere küljest lahti. Liimisin ta uuesti kinni, aga konstruktsioon ise on nõrk. Kui pidama ei jää, siis on tiiba lihtne 2 kummipaelaga kinnitada.
Lennuaeg 1300mAh akuga umbes 12 min.
Teibin põhiliselt 25mm laiuse hästi õhukese pakketeibiga, müügil ehituspoodide teibilettides. Triipudega on 25mm klaaskiuga teip, ostetud Tartust Zeppelini keskuse odavate tööriistade ja majatarvete poest, mujal pole sellist kohanud, hästi kleepuv.
Mootor oligi reduktoriga, ise kah imestasin. Ameeriklaste foorumis oli omal ajal selline variant upgradena välja pakutud, näha, hiinlased on asja tootmisse juurutanud.
Mootor oligi reduktoriga, ise kah imestasin. Ameeriklaste foorumis oli omal ajal selline variant upgradena välja pakutud, näha, hiinlased on asja tootmisse juurutanud.