Mudelismifoorum

Sai siiber sellest ehku peale maandumisest. Õnnestus ka väga ideaalse maandumise korral, ikkagi prop murda ( ESC mootori pidur on kah kurjast kuna peatab propi sääl kus juhtub ning risti kõhu alla jääv propp on kohe eriti ,,tore,,. Võiks küll mitmete plõksutamiste järgselt leida horisontaalse asendi aga väikest proppi 200m kauguselt suure maandumiskiiruse puhul pole kõigi nägemisvõime piiril ) . Väga kõrgetel pööretel töötava propiga lennukil on vahetuse järgne uuesti tasakaalu ajamine kah üks paras piin . Väikseimgi viskumine, sellistel pööretel ,lammutab muidu lennuki koheselt. Aretasin siis propipiduri ja ka väikse tagasilõõgilukuga. Enamasti aitaks ka vaid ühest vardast, sest õhusurve hoiab teda niikuinii vastupidisest liikumisest aga ..
tuli selline : https://youtu.be/l4fb_Xp-uHA

Kaitsevahendeid kah kasutad, või ootab ebaõnn puu taga, et täiel kiirusel mootorisse pidurit puistata?

cuprum wrote:Kaitsevahendeid kah kasutad, või ootab ebaõnn puu taga, et täiel kiirusel mootorisse pidurit puistata?

Konstruisin juba sellist võimalust arvestades ,et ka täis pööretel lülitusel midagi lennuki põhilises käitumises ei juhtuks. Puutenurk ,tugitorude kaugus propist ning materjali eripära, lubavad kõigil ellu jääda ! Noh päris 25-30 000 rpm juures lülitusel, lõikaks prop need plast/kapron kõrrekesed ilmselt siiski lihtsalt maha . Väiksematel pööretel katsetamisel ,on aga kõik piisavalt vastupidav. Tahtsin kindlasti säilitada võimaluse, kus ootamatul kiiret gaasi lisamist vajaval hetkel, ei esineks viivitust ,mille aga tekitaks elektrooniline kaitse .

usamees wrote:viivitust ,mille aga tekitaks elektrooniline kaitse .

Elektrooniline kaitse?!? Kardan, et elektroonika iseenesest suudaks reageerida pisut kiiremini, kui 11ms (või 22ms). Pigem jääb kitsaskohaks mehhaanika - nii "kõrsi liigutav"(servo), kui ka "gaasikangi liigutav"(põial).

Aga kui oled asja ise juba läbi mõelnud, siis pole mul enam midagi kobiseda

cuprum wrote:

usamees wrote:viivitust ,mille aga tekitaks elektrooniline kaitse .

Elektrooniline kaitse?!? Kardan, et elektroonika iseenesest suudaks reageerida pisut kiiremini, kui 11ms (või 22ms). Pigem jääb kitsaskohaks mehhaanika - nii "kõrsi liigutav"(servo), kui ka "gaasikangi liigutav"(põial).

Aga kui oled asja ise juba läbi mõelnud, siis pole mul enam midagi kobiseda

Just just ! Ma ei mõelnudk jah seda, et tegu otseselt elektrilise viivitusega. Kui aga lahendan selle olukorra läbi niiöelda automaatse el. kaitsefuinktsiooni, siis ei laseks see enne mootorit käivitada kui nn piduri servo on oma töö lõpuni teinud . Praegusel juhul aga on lülitus nagu flapidele või telikutele, mis pole kah maandumisel ja õhkutõusul ununenud . Kõike võib siiski muidugi vanas eas juhtuda, ei tahaks ehk seda lihtsalt kuidagi tunnistada

Tegelikult päris asjalik ja kenasti toimiv süsteem seal videos.

usamees wrote:Kõike võib siiski muidugi vanas eas juhtuda

Minul on igasugused unustamised välditud järgmise põlvkonna Futaba saatja abil. Seal on toimiv prioriteetide süsteem ja võimalik ka seada lülitit tööle ainult näiteks väikese gaasiga. Minu F5J lennukil seetõttu kõiksugu unustamised on enamvähem võimatud.
Nii hea lendaja võib minuarust julgelt kunagi 7C-st ägedama saatja muretseda.

[J] wrote: järgmise põlvkonna Futaba saatja abil. Seal on toimiv prioriteetide süsteem

Nu virtuaalsed lülitid peaksid olema suht igal pisutki uuemat tõugu apastraadil. Et teeks "lüliti" selle peale, et gaas on nullis, ning sellele lülitile taga olevale kanalile siis omakorda aeglustuse "välja lükkavale" suunale (andmaks näiteks sek. jagu aega mootoril aeglustuda). "Sisse tõmbama" peaks aga nii käbedalt, kui vähegi võimalik. A krt, mis me siin ikka poleerime teise mehe töötavat lahendust