Rallika gaasikangi režiimid?
Rallika gaasikangi režiimid?
Lühidalt küsimus: kas rallikal peaks saama lennu ajal gaasikangist mootoreid seisma tõmmata? Mu kopteri manuaalis oleks nagu midagi selle kohta, aga minu jaoks suht segaselt kirjutatud.
Pikem jutt:
Siiani on mu rallikal olnud kaks gaasikangi režiimi. Üks on-off lüliti on programmeeritud nö ohutuslülitiks. Kui see lüliti on sees, siis gaasi kanali asend on -150% ja juhtkangi asend seda ei muuda. See on siis aku ühendamiseks jms, kui olen kopteri lähedal. Õhkutõusuks võtan lüliti välja ja kang liigub -100% kuni +100%. -100% tähendab, et mootorid seisavad.
Järjest enam olen hakanud eelpool toodus kahtlema. Esiteks on manuaalis mingi segane jutt, teiseks oleks nagu Youtube`i videotes näinud, kuidas mõned nagu lülitaks enne mootorite seiskamist mingit lülitit ning kolmandaks on mitu korda ette tulnud, kus tahaks õhus madala gaasiga mingit vigurit teha, aga tõmban kogemata mootorid momendiks seisma ja kopter teeb suvalise järsu liigutuse.
Täna proovisin nii, et andsin gaasi trimmi paar astet üles, et ohutuslüliti välja lülitamisel hakkaksid mootorid minimaalsetel pööretel töötama. Ohutuslüliti sees on ikka -150%, aga väljas on nüüd -94% kuni +100%. -95% paneks mootorid seisma. Tegin nii mõned lennud ja tundus mugav, minimaalne gaas on alati konstantne väärtus. Lisaks tundus, et propwash efekt on kõvasti vähenenud, kui mitte täielikult kadunud, aga see võib olla ka sellest, et tegin korraga suht suure PID muudatuse. Maandumisel lülitan hetk enne maha tulekut ohutuslüliti sisse ja mootorid jäävad seisma. Failsafe lülitab endiselt mootorid seisma.
Pikem jutt:
Siiani on mu rallikal olnud kaks gaasikangi režiimi. Üks on-off lüliti on programmeeritud nö ohutuslülitiks. Kui see lüliti on sees, siis gaasi kanali asend on -150% ja juhtkangi asend seda ei muuda. See on siis aku ühendamiseks jms, kui olen kopteri lähedal. Õhkutõusuks võtan lüliti välja ja kang liigub -100% kuni +100%. -100% tähendab, et mootorid seisavad.
Järjest enam olen hakanud eelpool toodus kahtlema. Esiteks on manuaalis mingi segane jutt, teiseks oleks nagu Youtube`i videotes näinud, kuidas mõned nagu lülitaks enne mootorite seiskamist mingit lülitit ning kolmandaks on mitu korda ette tulnud, kus tahaks õhus madala gaasiga mingit vigurit teha, aga tõmban kogemata mootorid momendiks seisma ja kopter teeb suvalise järsu liigutuse.
Täna proovisin nii, et andsin gaasi trimmi paar astet üles, et ohutuslüliti välja lülitamisel hakkaksid mootorid minimaalsetel pööretel töötama. Ohutuslüliti sees on ikka -150%, aga väljas on nüüd -94% kuni +100%. -95% paneks mootorid seisma. Tegin nii mõned lennud ja tundus mugav, minimaalne gaas on alati konstantne väärtus. Lisaks tundus, et propwash efekt on kõvasti vähenenud, kui mitte täielikult kadunud, aga see võib olla ka sellest, et tegin korraga suht suure PID muudatuse. Maandumisel lülitan hetk enne maha tulekut ohutuslüliti sisse ja mootorid jäävad seisma. Failsafe lülitab endiselt mootorid seisma.
Üldiselt on rallikate puhul 2 varianti:
1. - Libre/Open pilotil on süsteem, kus sa lülitad mootorid lülitist sisse ja gaasi andes hakkavad mootorid mingil hetkel pöörlema. Kui oled jõudnud maha tagasi, siis lülitad sama lülitit ja mootorid ei saa enam gaasi andes tööle hakata. Kogu asja kontrollib lennukontroller. Programmis seadistad, et milline kanal on mootorite armimiseks ja puldist seadistad sellele kanalile lüliti.
2. Seda kasutatakse enamustes tänapäeva rallikate tarkvarades. Lülitit konfigureeritakse nagu eelmises variandis, aga käitumine on teine. Kui lülitad rallika nö. sisse, siis hakkavad mootorid võimalikult madalatel pööretel pöörlema (oleneb ESCist ja mootoritest). See kindlustab, et kui sa õhus soovid flipi teha, siis gaasi 0'i tõmmates ei jää mootorid seisma ja stabilisatsioon ei kao ära. Kõiksuguste manöövrite sooritamiseks peavad mootorid töötama ja nende peatamine õhus on igati kasutu tegevus. Kui soovid mootorid pärast lennu lõpetamist peatada, siis lülitad lülitist mootorid välja.
1. - Libre/Open pilotil on süsteem, kus sa lülitad mootorid lülitist sisse ja gaasi andes hakkavad mootorid mingil hetkel pöörlema. Kui oled jõudnud maha tagasi, siis lülitad sama lülitit ja mootorid ei saa enam gaasi andes tööle hakata. Kogu asja kontrollib lennukontroller. Programmis seadistad, et milline kanal on mootorite armimiseks ja puldist seadistad sellele kanalile lüliti.
2. Seda kasutatakse enamustes tänapäeva rallikate tarkvarades. Lülitit konfigureeritakse nagu eelmises variandis, aga käitumine on teine. Kui lülitad rallika nö. sisse, siis hakkavad mootorid võimalikult madalatel pööretel pöörlema (oleneb ESCist ja mootoritest). See kindlustab, et kui sa õhus soovid flipi teha, siis gaasi 0'i tõmmates ei jää mootorid seisma ja stabilisatsioon ei kao ära. Kõiksuguste manöövrite sooritamiseks peavad mootorid töötama ja nende peatamine õhus on igati kasutu tegevus. Kui soovid mootorid pärast lennu lõpetamist peatada, siis lülitad lülitist mootorid välja.
- A balanced cell is a happy cell! -
Mini Saturn F3A; E-Flite Rare Bear
Turnigy 9X w/ FrSky Module
Mini Saturn F3A; E-Flite Rare Bear
Turnigy 9X w/ FrSky Module
Üldiselt soovitaks rohkem skeemi, kus juhtkontrolleri aktiveerimisel mootorid minimaalsetel stabiilsetel pööretel käima pannakse, justnimelt eeltoodud eesmärgil ära hoida lennus kogemata mootorite seiskamine, et ei kaoks kontroll masina üle.
Arm/disarm võiks kusagile mugava lüliti alla programmeeritud olla ja vastav refleks nii plaaniliste kui ootamatute maandumiste puhuks näppu sisse harjutatud.
Saatja trimmidega tavaliselt ei mängita, vaid min gaas (nagu ka rate, expo jms parameetrid) pannakse paika juhtkontrolleri tarkvaras. Väidetavalt säilib nii saatja/protokolli kogu kasulik ulatus, mida siis juhtkontroller palju peenemalt tuunida saab, samas ma ei ole kindel et sa kummalgi juhul vahet märkaksid.
PS. Ei ole seal ...flighti softis midagi "kõik asjad kohe paigas", niiet rapsimiseks põhjust ei ole. Oluline ikka kõigepealt iseendale selgeks teha, mida, kuidas ja milleks kusagil näppida
Arm/disarm võiks kusagile mugava lüliti alla programmeeritud olla ja vastav refleks nii plaaniliste kui ootamatute maandumiste puhuks näppu sisse harjutatud.
Saatja trimmidega tavaliselt ei mängita, vaid min gaas (nagu ka rate, expo jms parameetrid) pannakse paika juhtkontrolleri tarkvaras. Väidetavalt säilib nii saatja/protokolli kogu kasulik ulatus, mida siis juhtkontroller palju peenemalt tuunida saab, samas ma ei ole kindel et sa kummalgi juhul vahet märkaksid.
PS. Ei ole seal ...flighti softis midagi "kõik asjad kohe paigas", niiet rapsimiseks põhjust ei ole. Oluline ikka kõigepealt iseendale selgeks teha, mida, kuidas ja milleks kusagil näppida
Küsimus gaasi max asendi kohta. Kas saatjal peaks piirama max gaasi 100% asemel natuke madalama % peale? Mingites olukordades, pole täpselt aru saanud millal, tekib järsku täisgaasi andes väike hetkeline yaw suuna muutus. Loogiliselt mõeldes peaks saatjal gaasi piiramine andma kontrollerile rohkem "ruumi" suuna hoidmiseks.
tikka wrote:Küsimus gaasi max asendi kohta. Kas saatjal peaks piirama max gaasi 100% asemel natuke madalama % peale? Mingites olukordades, pole täpselt aru saanud millal, tekib järsku täisgaasi andes väike hetkeline yaw suuna muutus. Loogiliselt mõeldes peaks saatjal gaasi piiramine andma kontrollerile rohkem "ruumi" suuna hoidmiseks.
Olen ise ka seda mitme "puldiga" täheldanud..ja eriti just simus lennates nt Freerides.. Vähemalt mulle tundub ,et põhjuseks on gimbali liiga nõrk vedru yaw suunas ja/või algaja kobad käpad
Tundub, et enda lennukontrolleris ma seda piirata ei saa, jääks ikkagi saatja. Vastusest järeldan, et max gaasi piiramine polegi midagi eriskummalist? Üritasin netist leida, miks ei tasu saatjast piirata, aga ei leidnud midagi erilist. Äkki paar ingliskeelset märksõna...MellK wrote:Saatja max gaasi piiramine pole hea mõte. Pikk jutt miks. Piira max gaasi lennukontrollerist.
Miskipärast ei tulnud see kordagi mõtesse... Vedru pingutamine on nüüd esimene asi mis plaanis.Germo7 wrote:Vähemalt mulle tundub ,et põhjuseks on gimbali liiga nõrk vedru yaw suunas ja/või algaja kobad käpad