seriff wrote:tere
küsimus siis cessna kohta nimelt jama selles et mis nõksuga se asi õhus peaks püsima mina teda maast lahti ei saanud.
Nu ma arvan, et kõige olulisem nõks sellise eluka korral peaks olema kiirus õhu suhtes

Aga tänase ilma kohta (vähemalt siin Tlna kandis) kardan, et lendamiseks tuult pisut palju võis olla.
seriff wrote:
aga väljas tee või tina ei lähe maast lahti ja visates ka gravitatsioon ikka nii et peab vastu maad tulema.
ostes öeldi et peab meelitama.et ega kohe tasu nagu reaktiiviga üles söösta aga noh oleks sentimeetrigi maast tõusnud.
Hmm, kuidas Sa taga startida üritasid? Maast või visates?
Kui maapealt, siis kui suure kiiruse kätte said? Loomulikult ka küsimus selle kohta, et kas see kiirus ikka otsesuunas oli

Kui käest viskasid, siis loodan, et andsid talle ikka horisontaalsuunas kiiruse (tüüpiline viga, et üritatakse "üles" visata).
seriff wrote:
homme uuele katsele täna lõpes esi telje kõveraks paindumisega peale paari viset,ja kohapealt ei visand vaid liikumise pealt.homme otsin kuristiku kuhu visata ehk võtab tuule alla või saab peo täije jubinaid.
või viga selles et tuurid põhja lõin ja minek.
Selline "vaht" peaks suht nõrgast viskest õhku jääma - joosta poleks nagu küll vaja. Samuti, kui juba viskamiseks läheb, siis soovitaksin teliku alt ära koristada ning kuskile suhteliselt pehme koha peale visata (näiteks murulapp sobib suht hästi ühes tükis peatumiseks ka siis, kui mootor ei peaks üldse vedama).
Kui viskasid, siis mismoodi Su lennuk käitus? Käituma peaks ta enamvähem lauge kaarega maa poole langedes, ning siis lennukiiruse saades horisontaali pidi maaga paralleelsele kursile jääma. NB! Ei alguses ega ka üldse kogu lennu ajal ei ole mõtet kõrgustüüriga üle pingutada. Karta on, et üle 10-15kraadilist kohtumis(tõusu)nurka selle aparaadi mootor veoga vastu ei pea. Ürita lennata võimalikult maaga paralleelselt ning koguda esmalt
kiirust - kõrgus tuleb aegapidi ise.
NB! Hetkel minu poolt oletused omaenda "Piperiajastust" ja teiste algajate kogemustest. Sinu lennu kohta ootaks natuke täpsemaid kirjeldusi (trajektoor, kiirused,... ) - siis vast oskaks rohkem ja täpsemalt rääkida.
Täiendatud peale raskuskeskme juttu - ka see võib olla põhjus, kuigi ees pool olev raskuskese ei ole nii hull, kui sabas olev. Kui väga palju mõõda ei olnud, siis oleks õhku võinud ikka saada/jääda. (Kuskilt loetud vana indiaanlaste tarkus - ees oleva raskuskeskmega lennatakse halvasti, taga olevaga ühe korra). Loomulikult tuleb see probleem aga parandada
enne järgmist üritust.