Tere.
Oleks küsimus kas on mõtet tõukurvarraste ja metallühendused kindlustada mingi keermeliimiga vms. Ning need kinnitused mis tavaliselt kaasas on kas need on üldse usaldusväärsed.
Ei oska öelda kui suured jõud tekivad tüüridele ja nende kinnitustele. Sellepärast küsingi. Lennkukiks on 1,6m treener.
Ning kas on mingi reegel servokäppade ja tüürikäppade jõuõlgade seadmisel.
Tean et oleks hea pilti näidata aga kahjuks pole võimalust.
Ehk keegi saab valgustada.
Tänud
Servokäpad, tõukurvardad jm
Servokäpad, tõukurvardad jm
targutamise maailmameister e. Annaks jumal häda, küll abi ikka saab.
Trainer Mex-S. Tigre 45
Kanal 70
Trainer Mex-S. Tigre 45
Kanal 70
Hei,
on ikka mõtet keermeid liimiga kindlustada. Ise kasutan CA'd (need paarigrammised kõike-kiirestiliimivad tuubid). Selles suhtes, et keerme vahele ma seda päris ei pane, aga kruvi pea fikseerin küll - nii et kinni hoiab, aga vajadusel saab lahti kah.
Tavaliselt on kaasas toimivad kinnitused, aga toimivaid variante on mitu ja alaga tegeledes tekivad omad eelistused. Kui ise just paremini ei tea, siis soovitan instruktsiooni jälgida.
Servokäppade ja tüüride jõuõlad pannakse tavaliselt paika selle järgi, mitu kraadi tüürid liikuma peavad. Kui on öeldud, et tüür peab käima +/- 30 kraadi, siis tehaksegi nii, et servo äärmistes asendites tüür oleks pöördunud 30 kraadi. See on reeglina õpetuses kirjas, et kui palju mingi tüür liikuma peab. Ja veel, mida kaugemal aukudes tõukurvarras on nii servo kui tüüri poolt, seda väiksem on lõtk.
Andrus
on ikka mõtet keermeid liimiga kindlustada. Ise kasutan CA'd (need paarigrammised kõike-kiirestiliimivad tuubid). Selles suhtes, et keerme vahele ma seda päris ei pane, aga kruvi pea fikseerin küll - nii et kinni hoiab, aga vajadusel saab lahti kah.
Tavaliselt on kaasas toimivad kinnitused, aga toimivaid variante on mitu ja alaga tegeledes tekivad omad eelistused. Kui ise just paremini ei tea, siis soovitan instruktsiooni jälgida.
Servokäppade ja tüüride jõuõlad pannakse tavaliselt paika selle järgi, mitu kraadi tüürid liikuma peavad. Kui on öeldud, et tüür peab käima +/- 30 kraadi, siis tehaksegi nii, et servo äärmistes asendites tüür oleks pöördunud 30 kraadi. See on reeglina õpetuses kirjas, et kui palju mingi tüür liikuma peab. Ja veel, mida kaugemal aukudes tõukurvarras on nii servo kui tüüri poolt, seda väiksem on lõtk.
Andrus
Hmm
aga ma saan ju puldist seadistada selle kui palju tüür liigub.
Ja nt futaba standardservod pööravad päris palju nii et ma ei saa arvestada servo maksimum pöördevõimalust. Kas peaksin servod enne paigaldamist puldiga "keskele" pöörama või piisab sellest kui pööran näpuvahel orienteeruvalt keskele ja siis seadistan puldilt "trimmid" ja "end-poindid"?
aga ma saan ju puldist seadistada selle kui palju tüür liigub.
Ja nt futaba standardservod pööravad päris palju nii et ma ei saa arvestada servo maksimum pöördevõimalust. Kas peaksin servod enne paigaldamist puldiga "keskele" pöörama või piisab sellest kui pööran näpuvahel orienteeruvalt keskele ja siis seadistan puldilt "trimmid" ja "end-poindid"?
targutamise maailmameister e. Annaks jumal häda, küll abi ikka saab.
Trainer Mex-S. Tigre 45
Kanal 70
Trainer Mex-S. Tigre 45
Kanal 70
Hei,
ma olen proovinud nii ja naa, aga parim tulemus tuleb siis, kui ehitada lennuk nii nagu digitaalseid trimme ja servo käigu piiramist poleks olemas. Hiljem võib neid ikkagi vastavalt vajadusele kasutada, aga mitte algusest peale neile loota - hiljem võib selguda, et trimmi oleks vaja panna rohkem kui saatja võimaldab ja milleks seda vaja, kui saab ka paremini?
Servot peaks tsentreerima saatja-vastuvõtjaga ja ka servode max käigud tuleb saatja-vastuvõtja abil kindlaks teha. Paned lihtsalt tehnika laual korraks kokku enne kui lennukisse topid.
Andrus
ma olen proovinud nii ja naa, aga parim tulemus tuleb siis, kui ehitada lennuk nii nagu digitaalseid trimme ja servo käigu piiramist poleks olemas. Hiljem võib neid ikkagi vastavalt vajadusele kasutada, aga mitte algusest peale neile loota - hiljem võib selguda, et trimmi oleks vaja panna rohkem kui saatja võimaldab ja milleks seda vaja, kui saab ka paremini?
Servot peaks tsentreerima saatja-vastuvõtjaga ja ka servode max käigud tuleb saatja-vastuvõtja abil kindlaks teha. Paned lihtsalt tehnika laual korraks kokku enne kui lennukisse topid.
Andrus
Mu kogemus on kopterist, aga ehk kõlbab midagi siit kasutada.andrias wrote:Hmm
aga ma saan ju puldist seadistada selle kui palju tüür liigub.
Ja nt futaba standardservod pööravad päris palju nii et ma ei saa arvestada servo maksimum pöördevõimalust. Kas peaksin servod enne paigaldamist puldiga "keskele" pöörama või piisab sellest kui pööran näpuvahel orienteeruvalt keskele ja siis seadistan puldilt "trimmid" ja "end-poindid"?
Häälesta servosid nii, et saatjal on kangid neutraalasendis ja kõik trimmid ja subtrimmid on nullid. Siis on sisselülitatud saatja korral ka servo võll keskasendis. Nüüd tuleb servo hoob panna füüsiliselt keskasendisse ka tõukurvarda suhtes. Kopteril peab hoob olema varda suhtes täisnurga all. Kui ta seda juhuslikult juba pole, tuleb hoob võlli pealt maha keerata ja leida talle uus asend, mis on võimalikult ideaalilähedane. Loomulikult ei tohi selle käigus võlli asendit jõuga muuta. Kui nüüd hoova parim asend on leitud, tuleb kruvi uuesti peale keerata ning nüüd võib vajadusel kasutada servo peenhäälestamiseks subtrimme ja otspunktide sättimisi. Nii igatahes oli asi kopteri korral. Ehk on abi
Align T-Rex 450 SE v2 | Jazz ESC | HS65MG | GY401 + 9257 | Spektrum DX7
Servode paikapanemisel on töesti oluline, et saaks kasutada vöimalikult suurt servo käiku.
Möte selles, et kui piirata käiku satja poolt, siis läheb puuduv osa täpsusena kaduma.
Kui tundub, et tüür liiga palju liigub, siis kasulik tüüri küljes olevat ölga pikendada vöi servo küljes olevat ölga lühendada.
Nii saab käiguulatuse paika.
Sama kehtib ka keskasindi suhtes, et see peaks mehhaaniliselt vöimalikult ideaali lähedal olema ja kui enam täpsemini ei saa, siis alles saatjast järgi trimmida.
Töukurite kinnituskohad tömban tavaliselt kokkutömbava rüüziga üle ja valan tilga CA liimi sisse. Parem maapeal see uue vastu vahetada, kui et öhus lahti läheb.
Edu!
Möte selles, et kui piirata käiku satja poolt, siis läheb puuduv osa täpsusena kaduma.
Kui tundub, et tüür liiga palju liigub, siis kasulik tüüri küljes olevat ölga pikendada vöi servo küljes olevat ölga lühendada.
Nii saab käiguulatuse paika.
Sama kehtib ka keskasindi suhtes, et see peaks mehhaaniliselt vöimalikult ideaali lähedal olema ja kui enam täpsemini ei saa, siis alles saatjast järgi trimmida.
Töukurite kinnituskohad tömban tavaliselt kokkutömbava rüüziga üle ja valan tilga CA liimi sisse. Parem maapeal see uue vastu vahetada, kui et öhus lahti läheb.
Edu!
Pakendiga kaasasolevate keermestatud otstega varrastega ei ole probleeme olnud,aga on murdunud katki Kullos müügil olevad keermega metallotsikud,mida on võimalik traadi või kõrre otsa liimida-joota et sinna hiljem kahvel otsa keerata.Probleem on ilmselt keerme lõikamises - keerme lõppu tekivad mingisugused materjali pinged,mis viivadki varda murdumiseni.Pakendi varrastele on keere ilmselt rullitud,ja seal pole erilist murdumist karta.Isiklikult pooldan nö. "Z" kujulist varda otsa-siis on lahtitulemine täielikult välistatud.Lahenduse puuduseks on see,et on suht raske saada mehaaniliselt tüüride neutraalasendeid paika ja traadi painutamine mudeli küljes on suht ebamugav ,aga peale vähest harjurtamist saab sellega hakkama küll.Tõukurvardad ei pea sugugi olema ülikõvast vedrutraadist.Olen kasutanud isegi jalgratta kodaraid - seal on ühes otsas selline ilus "kübar",teise otsa olen keeranud "Z" kujuliseks.
Kas sinna keerme vahele liimi panna või mitte,on minuarust suht ükskõik,kuna keere ei tule lahti nii ehk naa (va juhul,kui sul on mõlemad tõukuri otsasd keermestatud),see eeldab juba kahvli lahtitulemist eebli küljest ja siis on juba ükskõik,kas keerme vahel oli liim või ei olnud.Hea mõte on kasutada termokahanevat rüüsi,nagu Mart välja pakkus,ise olen kasutanud isegi kütusevoolikut-praktika on näidanud,et rüüs hoiab koos isegi murdunud tõukurivarda ja mudel on õnnestunud ühes tükis maandada.
Kas sinna keerme vahele liimi panna või mitte,on minuarust suht ükskõik,kuna keere ei tule lahti nii ehk naa (va juhul,kui sul on mõlemad tõukuri otsasd keermestatud),see eeldab juba kahvli lahtitulemist eebli küljest ja siis on juba ükskõik,kas keerme vahel oli liim või ei olnud.Hea mõte on kasutada termokahanevat rüüsi,nagu Mart välja pakkus,ise olen kasutanud isegi kütusevoolikut-praktika on näidanud,et rüüs hoiab koos isegi murdunud tõukurivarda ja mudel on õnnestunud ühes tükis maandada.
