Mudelismifoorum

Minule meeldib kangesti Euroopas kasutatav variant:
Starditakse ikka koos ja mootori tööaeg VABA, aga läheb lennuajast maha.
Nii on kõik huvitatud minimaalsest tööajast (muidu kaotab punkte) ja kehva mootorivärgiga võistleja võib lasta kasvõi 5 minutit mootorlendu.
Võistlus muutuks koheselt taktikaliselt oluliselt keerukamaks ja huvitavamaks.
Sellisel võistlusel isegi ehk mõnikord võistleks (sobivat lennukit saaks toanurgast lausa valida ja võtta)!

Võistlus muutuks küll taktikaliselt keerukamaks ja huvitavamaks aga samas hakkaks rohkem mõjutama ka rahakoti paksus. Vingema tehnikaga saab ju kiiremini üles ja seega eelise teiste ees.

Võitjate komplektne lennuk on hetkelgi 20 000 krooni. Ei oska küll näha seda tekkivat hinnapommi.
Ülihead mootor-reduktor-ESC umbes 200$ ja rohkem mul küll ei kulutaks kohalike võistluste peale.
Euro reeglitega tekiks vähemalt mingi NORMAALNE võistluskogemus ja väljaspool Eestit me poleks armetud peksupoisid.

Häid kohti on saadud ka umbes 3korda odavamate komplektidega.

Rules : RULES OF CATEGORY F5J – EUROCUP 2007 – 2010
http://f5jfun.com/vysledky2008/f5j%20eu ... 007-10.pdf

[J] wrote:Rules : RULES OF CATEGORY F5J – EUROCUP 2007 – 2010
http://f5jfun.com/vysledky2008/f5j%20eu ... 007-10.pdf

Selle juhendi kohaselt tuleme me kõik enne võistlust kokku, laseme oma akud ära kaaluda ja märkida. Suurte vormi-mudelitega lendamine muutuks võrdlemisi mõttetuks.
Pealegi peaks kuidagi kindlustama, et võistleja ikka paneb lennukisse kah selle aku, mis ta kohtunikel mõõta lasi.

Mina võtaks sealt üle mootori tööaja osa ja muu on mulle suht ükskõik. Et mootori tööaeg vaba ja lennupunkte mootori tööaja eest ei saa (lähevad sellest 10 minutist maha).
Mootorit võib lennu jooksul kasutada 1 korra.

Minu poolt pakutud võimsuse piiramine kaalu kohta ei sobinud.Tahaks siiski mainida,et lisa mõõtmisvahendiks on siiski ainult ampermeeter.F5J Nordikus kasutatakse seda süsteemi ja minu arust see õigustab ennast.Lennukite tõusukiiirus on suht võrdne.Olulist vahet pole küll märgata.Tulemused sõltuvad rohkem maandumistäpsusest ja ajas püsimisest.Vaadake Soome F5J Nordiku reegleid ja võtke mingis osas malli.Nende reeglite põhjal saab võistelda ka õhema rahakotiga huviline, püsides samal ajal konkurentsis kallite aparaatidega.

Hei!

Ma pole sellel aastal plaaneriga platsile saanudki, seepärast veidi vöhik küsimus..........

1. Kuidas start hetkel reguleeritud?
2. Miks hetkel toimiv reeglistik muutust vajab?

Mart.

Vastused ilmselt :
http://www.mudellend.ee/
Häda oli selles, et kippusid mootorlennus kõrgustesse kaduma.
Ainult ajapiirang piirab minu meelest vaid seda, et kehva lennukiga üles ei saa (mõtlen reaalselt kasutatavaid, mitte neid mida pole olnudki). Kes jõuab vabalt saadaval ja piiramata kiloWatid kinni maksta, sellel probleeme ei teki.
Piirama peaks võimalikku kõrgusevõttu ajaühikus (tõusukiirust)! Koguaeg piirab absoluutselt võimalikku kõrgust ja sellega on nii, et odav mootorivärk-väike kõrgus, kallis mootorivärk-suur kõrgus.

Tösine dilemma!

Mis on vöistluse eesmärgiks?

1. ajamite vöistlus?
2. plaaneri vöistlus?

Kindlasti tahaks ju mölemat, kuid millise osakaalu suhtega.....

Rahalist piirangut annaks kasutada, kui öelda, et vöib kasutada vaid kindlaid -odavaid komponente, näiteks Speed400 klass.

Teine vöimalus oleks leida köigile sobilik määrustik, mida aga ilmselt pole....

Pakun siinjuures välja ühe variandi, mis plaaneri vöistluse osakaalu toetab:

1. Enne vöistlust mööta ära ajami vöimsus- 10 sek mööta täispöördeid, prop sammu ja pöörete pealt saab arvutada vöimsuse.
2. Arvestades maa külgetömbejöudu - mudeli kaalu- saab arvutada kui kiiresti antud mudel antud ajamiga suudab 250 m peale töusta, näiteks kuluks 1kg töstmiseks ühe sekundiga 1m körgusele ca 9.81 Watti.
Siit 100W ajam peaks umbes 25 sekundiga kilose mudeli 250m peale viima.
3. Startimine.
Mudelid stardivad eriaegadel, nii mitu sekundit enne tööaja algust, kui arvutus näitas. Mootorid sellel juhul lülitakse välja ühel ajal- tööaja algul.
Ja edasi on mootorivaba lend nagu ikka ja ühise tööaja löpu ja oodatava ühismaandumisega märgile.

Vöimsuse möötmine suhteliselt lihtne, selleks vaja vaid pöörete lugejat ja prop läbimöödu kontrollimiseks joonlauda, ka taskuarvutit.
Kohtunikud annavad stardikäsu vastavalt arvutatud tulemusele ja tööaja käimaminekul peavad köik mootorid välja lülitatama.
Vöimalik ka mööta ajami poolt tarbitavat voolu, kuid selle negatiiseks küljeks- peab juhtmetele ligi pääsema töötava ajami puhul.


Segane jutt.... kuid üks minu arvates reaalselt teostatav variant.

Mart.

suurema õhutakistusega mudelid saaks ju vähem kõrgust:)

Mudellend.ee-s

Priit wrote:Nüüd tuleb ainult teiste mootorikomplektide osas ka määrustiku kohendada. Selleks sobivaim koht on kindlasti Tartu Seminar.

Eelmise aasta seminar oli veebruaris. Siis on pikk sügis möödas ja talv peaaegu samuti. Märtsis on juba paljudel aastatel ilma poolest häid lennupäevi ja lennuki tegemiseks aega ei jääkski.
Ehk oleks mõistlik 2009.a. reeglid palju varem paika panna?
Tundub, et 3 LiPo-ga jääb aeg 20 sekundit.
Euroopas on võistluste võitjate tõusukiirused 20-30 m/s (seejuures energia on aku kaaluga piiratud, meil vaba), 20 sek teeks siis hea mehe korral 400-600 meetrit kõrgust.