Mudelismifoorum

Võibolla on seda keegi ennem näinud aga mina näen esimest korda.Hämmastav. http://www.youtube.com/watch?v=RGu45s1_ ... re=related

Kuidas päris kopteritel labanurgaga tavaliselt on - saab negatiivseks seada?

Olen seda vaadanud mitu korda ja ei saa aru?Peaks mõne päris kopteri piloodi selgituse saama.Küsin järgi.Aga kuidas ta rullib nii et kõrgust ei kaota?

"Päris" kopteritel labanurka negatiivseks seada ei saa. Korra oli sellel teemal ka arutlus autorotatsiooni võimalikkusest positiivse labanurgaga. See on pikem lugu ja siin vist aerodünaamika õpikut ümberkirjutada pole mõtet.
RC ja "päris" kopteril on tegelikult väga vähe sarnasust. Alates rootoripea ehitusest ja tööpõhimõttest ning lõpetades massi, inertsi ja õhutiheduse suhtega.

Arvan et Hr.Kpe(oleks tore siia päris nimi kirjutada)on päris piloot.Ja küsimus kas Sa tead on ka Eestis selliseid piloote kes suudavad midagi ligilähedastki teha?Ma ise töötasin Rootsis 90 alguses helikopteri firmas(küll mitte helikopteritega aga hooldasin omanike kaatreid ja jahte)Seal õpetati ka piloote.Nägin igasuguseid manöövreid aga see mis videos nägin esimest korda.Kõige hullem mis vaadata ,oli autorotatsiooniga maandumine (või on sellele täpsem mõiste?)Firma ise oli Roslagens Helikopterflyg AB.
Siin pakkus Titan välja Helicamp Winter ürituse.Ehk oleks teema ka päris piloote kuulata.Mina teeks seda meeleldi.

Videos nähtud kopter Po-105 on spetsiaalselt selliste aerobaatiliste trikkide jaoks konstrueeritud. Teine teadaolev on Lynx. Eestis kumbki esindatud pole. Pole nähtavasti ka pädevusega piloote. Kunagi küll üks kodanik üritas midagi Shweizeriga. Tagurpidi seda keerata muidugi ei soovitata . Ja inverted flight´i ühegi "päris" kopteriga ikka ei tee.
Isiklikult piloot ei ole, aga see eest "päris" helikopterile väga lähedal seisev siiski. Tegelikult kipun arvama, et tean suurtest kopteritest vist isegi rohkem, kui oma Caliberist .
Võin suurima heameelega jagada oma teadmisi asjast huvitatutega.
Kodanikunimi on Kalle.

Ja autorotatsioon ongi autorotatsioon. Muide päris huvitav kogemus selle sooritamise ajal pardal ise olla.

Ise ei ole pardal siis olnud aga vaadates noori(hulljulgeid) piloote ning märja seljaga kopterist väljuvat Christerit(oli õpetaja nimi)arvan jah et see on kogemus .
Muidugi jama on see et selles firmas õpetatud piloodid on seotud Stockholmis toimunud sularaha rööviga.

Sarnase kaliibriga video: http://www.youtube.com/watch?v=lXNCZlQc ... re=related

nagu ka siin videos näha, kui kopter tagurpidi läks, hakkas maapoole kukkuma nagu kivi.

Et siis õhus püsimise aja pikendamiseks peaks tagurpidi lennates rootori pöördeid kõvasti alla tõmbama ?
Aga too spets kopter - ta hakkas samuti kiirelt kukkuma. Kas temal ei saa samuti labanurka negatiivseks sättida?

Jõud hoopis teised, labad ei peaks vastu ja "selili" olekus ning negatiivse labanurgaga pidavat labad sababoomi rammima..

Hetkelises seliliolekus tuleb labanurk viia nulli ja pöörded maksimaalseks. Labad ei paindu läbi (tsentrifugaaljõud) ja moodustavad pööreldes kettakujulise kande(tõste)pinna. See kõik eeldab loomulikult piisavat horisontaalkiirust. Horisontaalkiirus on äärmiselt oluline ka autorotatsiooni sooritamisel positiivse labanurga korral. RC kopter teeb samad trikid null horisontaalkiirusega ära just tänu negatiivse labanurga seadmise võimalusele. "Päris" kopteritel ei ole negatiivne labanurk otstarbekas ja muudaks lennumasina mõttetult raskeks ja keeruliseks. Eesmärgid on ju erinevad.

Vahelduseks väike näide, mida teeb samal ajal pealaba ots . Mudelistidel pole muretsemiseks põhjust


http://www.youtube.com/watch?v=Ug6W7_ta ... PL&index=9

tulnuk wrote:Sarnase kaliibriga video: http://www.youtube.com/watch?v=lXNCZlQc ... re=related

Hmm...mitu crashi enne, kui selline siht sisse sai...
Mõnes paigas oli ka propse maas näha, kus siht kitsaks vist jäänd...
Aga lennuplatsil on Kalle ennegi mehi oma huvitava jutuga päriselust köitnud.

Igati korralik info,mida juhuslikult otsides kulutad tunde ja tunde.Hea on küsida kui keegi teab.Eks igaüks nõustub, et ühe otsingusõna taga netis võib olla miljoneid vastuseid aga teadja käest saad selle palju kiiremini.Ning kui veel raamatutele vihjatakse siis igatahes minu meel läheb küll paremaks. :)Aitähh Kallele!

Kui targalt inimeselt küsimiseks juba läks, siis miks ei kasutata rootorilabades muutuavat profiili vaid kogu laba on täies pikkuses enamvähem sama profiiliga, kuigi kiirused õhu suhtes on rootori keskel ja servas totaalselt erinevad?

ühesönaga, kas siis "päris" koperdisega nii, nagu siin videos : http://www.youtube.com/watch?v=nIdjVSWZsHo teha ei saa?
mõtlen just seda osa, kus kopter liigub nina üleval edasi-tagasi

Ei saa, ei suuda ju selili lennatagi..

Kpe wrote:Vahelduseks väike näide, mida teeb samal ajal pealaba ots . Mudelistidel pole muretsemiseks põhjust
http://www.youtube.com/watch?v=Ug6W7_ta ... PL&index=9

siin möödub 19 sekundi jooksul laba vaid 3 korda sabarootorist.

"Päriskopteri" labad on veidi teise ehitusega ja ka töötavad sellest järelduvalt veidi teisiti. Eelpoolesitatud videos on näha elav näide labaotsa käitumisest. Labad tunduvalt elastsemad kui süsinik/klaasfiiber. RC kopteril nii ei ole. Labade asümmeetrilist profiili kasutatakse uuematel kopteritüüpidel ja labadest tekkiva müra vähendamiseks (erinevad labaotsa kujud). Asümmeetria kogu laba pikkuses oleks jällegi lisakoormus labahoidjale ja kogu pearootorile. Labaotsa poolt antav suurem tõstejõud jagatakse ühtlaselt (tänu laba elastsusele) kogu labapikkuse peale...... Ja vot siin on vaja juba paberit ning pliiatsit . Nutikamad saavad ehk muidu ka aru .
Aga igatahes meeldiv on olla kasulik. Püüan ka edaspidi selleteemalistele küsimustele vastata

titan wrote:

Kpe wrote:Vahelduseks väike näide, mida teeb samal ajal pealaba ots . Mudelistidel pole muretsemiseks põhjust
http://www.youtube.com/watch?v=Ug6W7_ta ... PL&index=9

siin möödub 19 sekundi jooksul laba vaid 3 korda sabarootorist.

Tegemist ikka tunduvalt aeglasema esitusega. Nii öelda R vilgub

Seda pärast minagi arvutades mõtlema jäin, aga on neil ju rootori pöörded megaväiksed ka. Kunagi sa sellise arvutusliku näite tõid ka ja pöörete arv jäi uskumatult väikseks, kui ma õieti aru sain, ei pidavat seda eriti nagu kuskil avaldatamagi.

pöörete arv jäi uskumatult väikseks, kui ma õieti aru sain

mul on kuskilt meelde jäänud,et kopteri pearootor teeb mingi 100-120 p/min?

Pöörete arv petab ära.
Maksab laba punktide liikumise kiirus õhus. Veel parem kui arvestada ka laba laiust (kõõlu). Kokku saame Reynoldsi arvu ja selles need vingete pööretega mudelkopterid pole sugugi võitjate poolel!

Aga on siis ka parim valem või siis ehk parimad kõverad seadistusel et kopter sujuvalt lendama õpetada? .LOOMULIKULT on see kõik heas piloodis ka kinni ja harjutamises.Aga siiski alguseks.Ning nagu eluski et otsitakse oma kõrvale ideaalseid inimesi, Siis mis oleks IDEAAL kopteri näitajad ?.Mida peaks jälgima? .Ma enam vähem arvan mis vastuseid minu küsimusele tuleb aga püüdke olla asjalikud ja arvamust avaldada.Ehk siis saab alustaja korraga palju häid soovitusi mida silmas pidada. Ma kindlasti ei mõtle hard lendamist-seda hirmsat rabelemist (küll igaüks hindab selle saavutamisel oma võimeid ja raha voogusid)No asi läheb küll RC kasti aga juttu võib teha ka "päris"kopteritele viidates ja selgitades.

Siis suurest kopterist.... 100-120 p/min. on tõesti mingi selline suvaline keskmine. Kuid ainult pööretest jääb jah väheks, nagu ka eelpool mainiti. Olulised on pealabade pikkus/laius/kuju/arv, mootori võimsus ja oodatav kopteri stardimass selle kõige juures. Kõik need näitajad on omavahel seoses ja ainult ühest arvutusvalemist jääb siin kindlasti väheks.
Ära ei tohi unustada ka sabarootorit. On temagi ju kogu selle agregaadi oluline osa ja vajab mingit ressurssi efekti andmiseks.

Huvitav, kas kellelgi on andmeid selle kohta milline on RC helikopteri laba kõige efektiivsem punkt?
Suurtel helikopteritel on selleks punktiks 0,7 labapikkuse 1 juures.

ok,võibolla loll küsimus aga kas seda saab arvutada ja kas see on ka millestki sõltuv;näiteks profiil ,laius, pikkus?? Ja kuidas on see päris kopterite puhul?

Tõsise kopteridünaamika huvi korral on võimalik lugemiseks saada raamat "Bramwell’s Helicopter Dynamics", Second edition.

Autoriteks on A. R. S. Bramwell, George Done ja David Balmford.
Asi on pdf kujul.

Tegemist on ühega parimatest teooriaraamatutest, kui just mitte kõige paremaga.

SISUKORD:

Preface to the second edition vii
Preface to the first edition ix
Acknowledgements xi
Notation xiii
1. Basic mechanics of rotor systems and helicopter flight 1
2. Rotor aerodynamics in axial flight 33
3. Rotor aerodynamics and dynamics in forward flight 77
4. Trim and performance in axial and forward flight 115
5. Flight dynamics and control 137
6. Rotor aerodynamics in forward flight 196
7. Structural dynamics of elastic blades 238
8. Rotor induced vibration 290
9. Aeroelastic and aeromechanical behaviour 319
Appendices 360
Index 371

-----------------------
Kui on soovi, saada mulle e-mail.