Mudelismifoorum

Avastasin, et päris paljud tootjad ei vaevu mootoritele ega ka regudele
pistikuid otsa jootma. Loomulikult võib seda ju ise teha.

Kas oleks aga mõistlik joota mootorikaablid otse regu omade külge,
rüüs peale ja asi mutt ? Jääks kolm jootekohta kohe olemata ja
kui tihti siis neid lahutada tuleb ?
Jutt ei käi ainult pisikestest vahukatest.

Mida otsejootmisest arvate ?

Nt. Volare plaaneril ongi nii juhendis soovitatud. Seal ehk tõesti pole vaja eriti tihti juhtmeid lahutada. Kopteril on veidi rohkem pistikuid vaja aga...kui juhe ulatub siis miks mitte. Kontaktidele langeb tegelikult parasjagu pinget (eriti kui vilets kontakt). Jootmiseks pead oma regu katterüüži veidi lahti lõikuma aga see pole vast probleem.

Kopterit seadistades on vahest ohutuse mõttes väga hea mootor pistikutest lahti ühendada.
Tehniliselt oleks need hea kokku joota, aga ohutuse mõttes vist mitte.
Lennukitel nii suur ohtu pole, kuna throttle kang ainult throttle jaoks vist.
Aga samas pole välistatud, et ka lennukit seadistades varrukaga üle puldi upitades mootorit tööle ei või lasta.

titan wrote:...Aga samas pole välistatud, et ka lennukit seadistades varrukaga üle puldi upitades mootorit tööle ei või lasta.

Kopteril olen nii teinud...ESC läks hingusele. Edaspidi kasutan alati puldil mootori lukustamist.
Kopteri labanurkade regullil või swashi liikumise kontrollimisel peab jah mootori lahti võtma. Tinutamine pole just mugav küll. 2 otsaga asi nagu enamus

Lennuki puhul pole ju vaja neid otsi eriti näppida ja pahatihti
ei pääse ligi ka, nii et põhimõtteliselt paned ehituse käigus
mootori ja regu peale ja sinna nad jäävad kuni maa neid
lahutab
Regulli ajaks võib ju ka propi maha keerata, spinneriga
muidugi suht jama jälle.

Turvalisuse huvides saab autol ja kopteril eemaldada mootori pinioni, lennukil propelleri. Mõnede regude puhul peab mootor regu programmeerimise ajal sellega ühendatud olema, kuna mootor toimib "valjuhääldina". Tuleks ainult jälgida, et mootor konkreetse akuga väga üle 40-50k rpm pöördesse ei saaks minna, muidu võivad magnetid minema lennata

Magnetid saavad nö. laiali lennata siiski ju vaid inrunneris?

Pöörete pealt ei tohiks magnetid eralduda.
Temperatuur on pigem see, mis liimi üles sulatab ja siis
nad hakkavadki lendama
Pinge (ja pöörete) tõstmisel hakkavad laagrid ja mähised
üles ütlema.

felch wrote: Kopteri labanurkade regullil või swashi liikumise kontrollimisel peab jah mootori lahti võtma. Tinutamine pole just mugav küll. 2 otsaga asi nagu enamus

Lihtsam vast esc vastuvõtja küljest lahti tõmmata ja sinna kanalisse tavaline "pardaaku" lükata toiteks.

Hei, ESC ja mootori jootmise koha pealt: EI SOOVITA.
Teema muutub oluliseks sellise crashi puhul, kus ESC ja mootor erinevates suundades minema soovivad lennata. Pistikute kasutamise puhul pistikud tõmmatakse lahti ja ESC on suure tõemäosusega korduskasutatav, jootmise puhul aga annab järele kõige nõrgem koht, mis võib vabalt olla tükike trükkplaadist, mille külge ESC juhe joodetud on. Võib ka juhtuda, et ESC tõmmatakse kõveraks, või siis tõmmatakse ka mõni SMT komponent minema, jne. Pistikud ei maksa nii palju, et neid kasutada ei võiks.

AndrusK

Võsalendur wrote:

felch wrote: Kopteri labanurkade regullil või swashi liikumise kontrollimisel peab jah mootori lahti võtma. Tinutamine pole just mugav küll. 2 otsaga asi nagu enamus

Lihtsam vast esc vastuvõtja küljest lahti tõmmata ja sinna kanalisse tavaline "pardaaku" lükata toiteks.

ei ole vastuvõtja on enamasti kuskil suure juhtmepuntra sees , välja võid tõmmata, aga pärast on jama tagasi toppida.

felch wrote:Kopteril olen nii teinud...ESC läks hingusele. Edaspidi kasutan alati puldil mootori lukustamist.

Ega sul ESC-i otsad äkki lühisesse ei läinud?
Olen teinud nii ja naa, kuigi olen eelistanud lahti ühendamist.
Siiani on õnneks ESC-id hinges, aga kui suur see hingusele mineku tõenäosus sellisel teel on? Olen ka teistel selliseid kogemusi?

Enamus tõrgetest on kontaktivead. Joodetud ühendused on väga töökindlad kuid mõnikord ebamugavad. Jootmine on kindlasti parem logudest pistikutest (head kontaktid on kallid).

Minu puhul oli puhtalt oma viga, mootor käivitus "äkki" ja ma ei suutnud 3 sek. jooksul reageerida (laba läks vastu läpakat ja takerdus). Edasi oli ülekoormus ja suits...
4 transistori läks hingusele.

[J] wrote:Jootmine on kindlasti parem logudest pistikutest (head kontaktid on kallid).

Pistikutest see teema üles kerkiski, kuna nad võivad probleeme
tekitada ja suure takistuse tõttu võib isegi pingelang nendel olla päris tuntav.

Ma ei tea, kas lennuki ehitamine crash-proofiks on eesmärk omaette ?
Hea kontakt peaks ju ka töökindlust tõstma ja peale allakukkumist
tuleks niikuinii kõik komponendid üle kontrollida, kas nad edaspidi
üldse on kasutatavad.

Aga - üldiselt kipub mootor pärast matsu eralduma, kuna mass on ülejäänud
elektroonikaga võrreldes suurem. Nii et täiesti nõus ak-ga.

Nii et siiski dilemma - jootmine annab küll parima kontakti, kuid crashi
puhul pole hea.

Järeldus : Parem mitte alla kukkuda

Üks õige ja hästi lendav lennuk ei kannata ja ei peagi kannatama vastu maad laskmisi. Crashid jäägu teatud etapi tundemärgiks ja sedagi mitte kõigi jaoks!
Tean paljusid reaalseid inimesi, kes on äärmiselt vähe lennukeid lõhkunud.

Järeldus : Parem mitte alla kukkuda [/quote]
Siit järeldus parem mitte joota

Kusjuures neid transistore on täiesti võimalik vahetada,peab aga jootekolviga suht hea sõber olema,tõõ peeniek ja täpne.

Mul pole küll siiani ükski kord see vahetamine välja tulnud. Iga kord kui panen uued asemele või siis vähendan igal faasil võrdselt transide arvu kärssab mingi kolmas läbi.