Tiibade ühendustoru jämeduse valik ja konstruktsioon
Tiibade ühendustoru jämeduse valik ja konstruktsioon
Kas on mõni rusikareegel või valem, millega valida tiivatoru lennukile.
Tiivaulatus ~1.7m ,tiib kitsenev; keskelt ~40cm, otsast ~20cm, lennuki kaal 4-5kg vahele.
Tiivaulatus ~1.7m ,tiib kitsenev; keskelt ~40cm, otsast ~20cm, lennuki kaal 4-5kg vahele.
Last edited by mart63 on Thu Mar 11, 2010 15:12, edited 1 time in total.
Mina vaataks süsiplasti poole:
http://shop.ne-aero.com/product.sc?productId=46
Võrreldes segast marki alumiiniumiseguga meeletult tugev ja kerge.
Täiesti isetehtav seejuures.
http://shop.ne-aero.com/product.sc?productId=46
Võrreldes segast marki alumiiniumiseguga meeletult tugev ja kerge.
Täiesti isetehtav seejuures.
Leidsin midagi sellist:
http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopet ... aindel.pdf
Selle järgi saaks ju toru lausa välja arvurada. Vaja teada vaid materjali mõningaid parameetreid. Teed väikese koormusskeemi ning vaatad, et arvutuslikud pinged ei ületaks materjali lubatavaid näitajaid.
Olen endale pidulikult lubanud, et järgmisel lennukil arvutan kõikide vidinate tugevused välja.... kuid läinud on nagu alati. Piisava jämedusega toru vastu ei saa ükski arvutus ( kuigi sellest tuleb meeletu lisakaal ).
Tarmo
http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopet ... aindel.pdf
Selle järgi saaks ju toru lausa välja arvurada. Vaja teada vaid materjali mõningaid parameetreid. Teed väikese koormusskeemi ning vaatad, et arvutuslikud pinged ei ületaks materjali lubatavaid näitajaid.
Olen endale pidulikult lubanud, et järgmisel lennukil arvutan kõikide vidinate tugevused välja.... kuid läinud on nagu alati. Piisava jämedusega toru vastu ei saa ükski arvutus ( kuigi sellest tuleb meeletu lisakaal ).
Tarmo
Arvutuseks ilmselt vaja ka täpseid andmeid toru materjali kohta jne, ilmselt on lihtsam malli võtta teistelt samasuurtelt mudelitelt.
2m Aquila F3A'l on näiteks 25mm toru. Mul 1.8m F3A peal oli 18mm toru, vat too oli liiga pehme, 25mm võiks siis suht paras olla juba..
Järgmine küssa, millest teha torule hülss, mille tiiva sisse liimin? Eelmisele tegin jõupaberist pva'ga, ilmselgelt mitte parim lahendus. Tehakse vist vaigust ja klaasriidest, kuid mida panna toru ja vaiguse riide vahel?
2m Aquila F3A'l on näiteks 25mm toru. Mul 1.8m F3A peal oli 18mm toru, vat too oli liiga pehme, 25mm võiks siis suht paras olla juba..
Järgmine küssa, millest teha torule hülss, mille tiiva sisse liimin? Eelmisele tegin jõupaberist pva'ga, ilmselgelt mitte parim lahendus. Tehakse vist vaigust ja klaasriidest, kuid mida panna toru ja vaiguse riide vahel?
http://www3.towerhobbies.com/cgi-bin/WT ... BE&S3=&S4=
Üks võimalus torude tegemiseks:
http://www.charlesriverrc.org/articles/ ... v_tube.pdf
Üks võimalus torude tegemiseks:
http://www.charlesriverrc.org/articles/ ... v_tube.pdf
mine http://www.composite.ee/?lang=est&m1=tooted&m2=kiudTehakse vist vaigust ja klaasriidest, kuid mida panna toru ja vaiguse riide vahel?
ja osta sealt kõik vajalik - süsisukk,vaik ja spets kile,mille keerad vormiks oleva toru ümber,et vaik külge ei jääks.Ultimate'le tegin kõik tiivasisesed torud nii - korraga õnnestus kuni 80 cm pikkune 22mm läbimõõduga toru teha.Kui tahad kogemusi vahetada,helista.
Mis see orienteeruv hind tulla võib? Larit (helesinine) vaiku on muidu olemas kah. Kas see kile jäetakse ka pärast sinna toru sisse?
Edit:
Praeguse plaani kohaselt tuleks tiib midagi sellist:
Valgest penost ja polüretaaniga peale liimitud 1.5mm balsa. Tiib tuleb lõigata kahes osas, sisemine sektsioon on tiivatorule mõeldud avaga.
Kas on mõni põhimõtteline viga sees, või võiks selliselt täitsa teha?
Edit:
Praeguse plaani kohaselt tuleks tiib midagi sellist:
Valgest penost ja polüretaaniga peale liimitud 1.5mm balsa. Tiib tuleb lõigata kahes osas, sisemine sektsioon on tiivatorule mõeldud avaga.
Kas on mõni põhimõtteline viga sees, või võiks selliselt täitsa teha?
ei ole tingimata vajalik ava vahu sisselõigata - lihtsam on see pärast lihtsalt sama tiivatoruga puurida.Tiib tuleb lõigata kahes osas, sisemine sektsioon on tiivatorule mõeldud avaga
ei,see kile tuleb pärast vaigu küljest lahti.Kile on nii õhuke,et pärast toru seest eemaldamist on lõtk saadud toru ja vormina kasutatud toru vahel täpselt paras,et tiivad ilusti kokku - lahti käiksid.Kas see kile jäetakse ka pärast sinna toru sisse?
Mina hõõruks toru tavalise küünlaga kuni torul ühtlane kiht peal. Keeraksin klaasriide peale ja seejärel keeraksin vhs kassetist võetud lindi spiraalselt sinna peale, et üleliigne vaik välja pressida. Hiljem, kui toru niisama maha ei tule, võib keevat vett peale valada, et vaha üles sulaks. Pikki 50-60cm pikki raketikeresid (2 kihti 18g/m2 klaasriiet) on nii aastaid tehtud.
Võrreldes teemaga
http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t ... 364886afa0
on profiilile 2% paksust juurde tulnud!
Mina teeks otsast 0012 ja keskelt 0015 aga eks see ole minu probleem ja teha tuleb kindlasti nii nagu rohkem meeldib!
http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t ... 364886afa0
on profiilile 2% paksust juurde tulnud!
Mina teeks otsast 0012 ja keskelt 0015 aga eks see ole minu probleem ja teha tuleb kindlasti nii nagu rohkem meeldib!
ei jää täpsem ja teha on keerulisem.Traadiga lõigatud ava jääb tunduvalt täpsem ja tööd ka vähem
milleks leiutada mingeid erilisi meetodeid,kui on olemas spetsiaalne kile,mis ei vaja enam mingeid erimenetlusi,keetmisi ja vahatamisi.Kui tahad ka pealmist pinda siledaks saada,siis keerad selle samase kile ka väljapoole.Kile hind oli täiesti tühine,vist isegi anti vaigu ja suka ostmisel pealekauba.Mina hõõruks toru tavalise küünlaga kuni torul ühtlane kiht peal. Keeraksin klaasriide peale ja seejärel keeraksin vhs kassetist võetud lindi spiraalselt sinna peale, et üleliigne vaik välja pressida
paned ja kinnitad tiiva laua peale,tõmbad joone ette,kuidas toru minema peab ja annad minna - materjal on ju ülipehme.Tiib peab muidugi enne olema juba balsaga kaetud.Toru otsa võib enne viiliga vähe sakiliseks teha,siis pöörates puurib paremini.Aga kuidas uuristada täpselt 90 kraadise nurga all seda auku?
ausalt öeldes ei mäleta,aga ei midagi erilist.Vaiku jäi mul kõvasti üle,niiet kui hakkad toimetama,küsi.Mis see sukk ja vaik orienteeruvalt maksma läksid?
- mg3a1@hot.ee
- Posts: 372
- Joined: Sun Jul 01, 2007 21:44
- Location: Pärnu
http://forum.modelarji.com/viewtopic.ph ... c&start=30
Lehe lõpus on pildid, kuidas toru vahu sisse pannakse.
Lehe lõpus on pildid, kuidas toru vahu sisse pannakse.
On selline programm - Solidworks. Temaga on võimalik kiiresti ja lihtsalt modelleerida selliseid asju.
Näiteks katse leida optimaalne kuju 50cc Extra 330L telikule, kui teha ta 6mm duralumiiniumist.
Materjali pingete simulatsioon sisemise programmiga:
Pitts muffler 50cc ZDZ mootorile. Minul läks 3 tundi, aga möni kiirem vend oleks 20 minutiga ära teinud:
Kui konstrueerida lennuk Solidworksiga kuluks paar kuud tööd, aga võidaks väga palju.
Ükskord loodud mudelit on väga lihtne muuta ja täiustada. Võib suurendada ja vähendada,
valida erinevaid materjale, luua variante. Kaalu ja raskuskeskme leidmine käib automaatselt.
Tugevus(ja muid) arvestusi saab teha ilma aastaid tuupimata. Konstrueerimise vead
ilmnevad juba konstrueerimise käigus, siis kui virtuaalseid detaile kokku hakatakse monteerima, mitte
reaalsete detailide valmistamise käigus. Mudelist saab teha suvalisi jooniseid.
On olemas õpetusi ja näidiseid lennumudelite ja lennunduse alalt.
Lihtne on ka tööd mitme inimese vahel jagada.
Programmipakett on muidugi väga kallis, aga on üliõpilasvariant ja leiab ka muid võimalusi.
Näiteks katse leida optimaalne kuju 50cc Extra 330L telikule, kui teha ta 6mm duralumiiniumist.
Materjali pingete simulatsioon sisemise programmiga:
Pitts muffler 50cc ZDZ mootorile. Minul läks 3 tundi, aga möni kiirem vend oleks 20 minutiga ära teinud:
Kui konstrueerida lennuk Solidworksiga kuluks paar kuud tööd, aga võidaks väga palju.
Ükskord loodud mudelit on väga lihtne muuta ja täiustada. Võib suurendada ja vähendada,
valida erinevaid materjale, luua variante. Kaalu ja raskuskeskme leidmine käib automaatselt.
Tugevus(ja muid) arvestusi saab teha ilma aastaid tuupimata. Konstrueerimise vead
ilmnevad juba konstrueerimise käigus, siis kui virtuaalseid detaile kokku hakatakse monteerima, mitte
reaalsete detailide valmistamise käigus. Mudelist saab teha suvalisi jooniseid.
On olemas õpetusi ja näidiseid lennumudelite ja lennunduse alalt.
Lihtne on ka tööd mitme inimese vahel jagada.
Programmipakett on muidugi väga kallis, aga on üliõpilasvariant ja leiab ka muid võimalusi.
SW ja lennuki konstrueerimine
Solid worksiga kaasas olev Cosmos Xpress ei ole just kõige täiuslikum tööriist. Cosmos Xpressiga ei saa lahendada keerulisi ülesandeid, Solid Worksil on olemas lisa tugevusarvutuste pakett, mis on täiuslik aga maksab OI-OI kui palju. See lihtne vidin mis on SW-ga kaasa pandud on mõeldud paari toreaktsiooni modelleerimiseks, arvutamiseks. Üldiselt oleks kasulik osata tugevusarvutusi arvutada, sest kus sa tead, et programm arvutab õigesti ja tulemus on reaalne. Sama jutt võiks käia ka SW-ga kaasas oleva MoldFlow Xpressi kohta. Kui tahta arvutada toereaktsioone ja simuleerida reaalseid olukordi (näiteks lennuki maandumisel avalduvad jõud süsteemile) siis võiks pöörduda lõplike elementide meetodi poole (LEM), näiteks ANSYS.
Et konstrueerida tervet lennukit SW-s, siis on vaja kuradima head arvutit, sest probleeme võib tekkida lennuki konstruktsioonile kile, kooriku modelleerimisega ja see võib muuta arvuti aeglaseks. Oman kogemust koostudega, kus oli summaarselt üle 500 detaili ja koostu, seal tekkis suuri probleeme joonise genereerimisega, iga lõike ja vaate genereerimine võttis aega, rääkimata joonisele kirjete kandmisest. Kilekooriku modelleerimise ülesanne saab olema päris keeruline ja nõuab päris head SW kasutamisoskust ja tundmist. Mis puudutab konstrueerimis käigus vigade avastamist, siis see vastab tõele. Ise kasutan SW-d üle viie aasta ja ikka leidub midagi mis on uus.
Et konstrueerida tervet lennukit SW-s, siis on vaja kuradima head arvutit, sest probleeme võib tekkida lennuki konstruktsioonile kile, kooriku modelleerimisega ja see võib muuta arvuti aeglaseks. Oman kogemust koostudega, kus oli summaarselt üle 500 detaili ja koostu, seal tekkis suuri probleeme joonise genereerimisega, iga lõike ja vaate genereerimine võttis aega, rääkimata joonisele kirjete kandmisest. Kilekooriku modelleerimise ülesanne saab olema päris keeruline ja nõuab päris head SW kasutamisoskust ja tundmist. Mis puudutab konstrueerimis käigus vigade avastamist, siis see vastab tõele. Ise kasutan SW-d üle viie aasta ja ikka leidub midagi mis on uus.
- mg3a1@hot.ee
- Posts: 372
- Joined: Sun Jul 01, 2007 21:44
- Location: Pärnu
Re: SW ja lennuki konstrueerimine
Tundub, et katse eksitus meetod on lihtsam kiirem ja võimalik et ka odavam. ((((((:))))))korsten wrote:Solid worksiga kaasas olev ...................................................................................ja ikka leidub midagi mis on uus.
Toru leitud EhituseABC'st, 25mm duraal, Bauhofis olid palju pehmemast materjalist torud ning max mõõt oli 20mm. Too 25mm meenutab tiba duraali. Tekkis järgnev küsimus, kui pikalt peaks alumiiniumtoru tiiva sisse minema, hülss tuleb tiiva sisse 35cm pikkuselt. Kas 20cm on vähe? Hülsi lõppu ehitan ribi ja ka kohta, kus alumiinium lõppeb.
Too toru pole väga kerge, seega liigselt pikka juppi kaasas vedada ei tahaks.
Too toru pole väga kerge, seega liigselt pikka juppi kaasas vedada ei tahaks.
Last edited by mart63 on Sat Mar 27, 2010 21:12, edited 2 times in total.
milleks Kas arvad,et vahust tiib on liiga kerge,et vaja raskemaks tehaHülsi lõppu ehitanribi ja ka kohta, kus alumiinium lõppeb
Muidugi on oht,et kunagi hakkab hülss tiiva vahu sees loksuma,aga oma elukogemusest võin öelda,et see juhtub nii umbes 2 aastase intensiivse kasutusaja jooksul ja seda on suht lihtne polüuretaanliimi abil kõrvaldada.Lihtsam on teha süsiniksukast hülss natuke pikem - meetrise tiiva sisse nii u 50 cm,siis jaguneb koormus paremini.Toru pikkust 20 cm tiiva sisse peaks siis tegelikult isegi piisama.
Torud valmis, ca 30cm pikkused. Ei üritanud kogu pikkust ühes jupis teha, sest kasutasin suvalist õhukest A4 kilekaante kile.. Torud said täpsed ja tugevad, ei kaalu eriti miskit. Pilt tiivatorust, hülssidest ja kasutatud klaasriidest, pildile eriti ilusad ei saanud, kuid teevad oma töö ära.
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... d=P3220730
PS! Komposiitmaterjalidega mässates soovitan soojalt kasutada kindaid või veelparem, ülekere kilekombinesooni, vastasel korral hakkab jubedalt sügelema.(ei küsi kuidas ma seda tean..)
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... d=P3220730
PS! Komposiitmaterjalidega mässates soovitan soojalt kasutada kindaid või veelparem, ülekere kilekombinesooni, vastasel korral hakkab jubedalt sügelema.(ei küsi kuidas ma seda tean..)