Mudelismifoorum

Eile kaotas mu Raptor ühenduse saatajga. Esimene selline kogemus. Kõik toimus aeglasel otselennul enda poole, et kopter maha tuua.
Tõstis nina järsku üles, tegi suure sujuva kaare ja......
Algul arvasin, et lingistik tuli swashi küljest lahti, aga kõrval seisjad ütlesid, et pöörded hakkasid tugevalt ka kõikuma, vaatamata governori olemasolule. Tavaliselt kui läheb käest, siis annab ikka midagi korrigeerida ja mudel kuuletub puldile, sel korral ei midagi.
Äike oli möödas, aga pilvi oli kaugelt veel näha
Kas võis see saada saatuslikuks?

Võimatu see pole aga asi võis olla ka toitepinge langemises, toitehäires vms. Seda enam tagantjärele kindlaks ei tee. Mida servod tegid peale "maandumist"? Kuuletusid või tegid midagi imelikku? Mingi (Spectrumi ?) vastuvõtja kohta olen lugenud, et jookseb ajuti imelikult kokku või hakkab tööle üliaeglaselt.
Kirjeldatud ilmaga olen ise lennutanud ( http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t=5515 ), kõik toimis kenasti. Saatja/vastuvõtja on Corona: http://www.hobbyking.com/hobbyking/stor ... oduct=7381

Pinge oli normaalne, LiPo`st läbi spetsiaalselt kopterile mõeldud UBEC-i.
Elektroonika toimib praegu ilusti, ka servod. Kasutan Futabat.

Järgmise äiksetormi ajal saad proovida (õhku tõusmata muidugi!), kas side kaob uuesti, kas on korduv nähtus. Kui ei kao, saad osaliselt äikese välistada...

Arvan, et äiksest palju tõenäolisem on nt vibratsiooniga lõdvaks läinud kontakt kuskil toide teel.
Raske on tagantjärgi sellist asja otsida.

Pole siiani kuulnud, et häresignaal eetris suudaks 2,4 GHz Futaba servosid liigutada
Häiretega jääb aeglaseks või lihtsalt ei toimi.
Ülekuumenemine teeb küll Futaba vastuvõtja tummaks.
Riidaja lennuväljal rahvusvahelise F3J võistluse finaalidesse jõudnute viimane lend toimus muuseas kiiresti läheneva äikesetormi ja äikesemürina ning esimeste vihmasabinate ajal. Seal oli ka 35MHz riistu:

2,4 GHz puhul peaksid servod paigale jääma kui signaal kaob, ainult güro rabeleb. 35 MHz jms süsteemidel hakatakse muidugi suvalisi häireid püüdma. Kui viimane signaal enne side kadumist oli elevator up siis hakkabki nina üles tõstma kuid mootori pöörded muutuda ei tohiks. Seega siis jääb kas saatja või vastuvõtja softiviga.

trebla wrote:2,4 GHz puhul peaksid servod paigale jääma kui signaal kaob, ainult güro rabeleb. 35 MHz jms süsteemidel hakatakse muidugi suvalisi häireid püüdma. Kui viimane signaal enne side kadumist oli elevator up siis hakkabki nina üles tõstma kuid mootori pöörded muutuda ei tohiks. Seega siis jääb kas saatja või vastuvõtja softiviga.

Korralikud "madalate sageduste" vastuvõtjad oskavad väga edukalt eristada oma saatja signaali ja muud müra. Lisaks veel pcm'id, fail-safe asendid ja muud kolmetähelised filtreerimissüsteemid, mis võmaldavad sobivate tegurite kokkulangemisel siiski üsna edukalt lennukit päästa.

Ma ise kahtlustaks samuti toiteahelas olnud (lühikest ?) häiret. Kehv kontakt kusagil on väga tavaline põhjus (nt. mu 3-kopteril oli see mootori juhtmes) aga pole ka võimatu, et äike indutseeris miskit sisse.
Digivastuvõtja on ju vaid 2 kivi - raadio ja prose. Viimase koodi saab väga edukalt lolliks ajada kõikvõimalike häiretega. NASA kosmosesondidgi on sellega hädas olnud...
35MHz vastuvõtja on lihtne ja ei jookse kokku. Halvemal juhul tekib väljundisse korraks vale signaal ja see on kõik. Prose aga võibki halvatuks jääda kuni toite maha võtmiseni (oleneb koodiväänajate nupukusest). Hetkel tundub, et midagi säärast juhtuski sest muidu ei oleks kopter vale teed pidi liikumist jätkanud vaid lihtsalt "võpatanud" korraks.

Täna juhtus analoogne asi 50 meetrit Titani õnnetuskohast.... Esimene kord (hõljutamise ajal) viskas korraks mootoripöördeid üles (governor speed limiter enabled) ja kopter tegi järsu nõksu ninaga üles. Peale mida oli kõik jälle normaalne. Vaatasin maa peal kõik ühendused üle ja midagi ei leidnud.
Järgmisel lennul keeras ripplennus kopter ennast järsku küljele ja maas ta oligi.

Kaldun arvama, et kellelgi on siinkandis mingi seade mis raadiohäireid tekitab.

Kus see koht on?

Kas keegi on testinud kuidas governer käitub signaali kadumise puhul? Kas teisel lennul ka mootori pöörded hakkasid kõikuma? Ja kui kõrgel maapinnast need asjad juhtusid?
Peab asja arvatavasti skänneriga uurima.

Governor peaksomama oma "fail safe" - i. Nii et koos saatjaga kaks tükki neid kohe. Pöör ded eaks siis pigem langema...

Mõlemad "häired" olid 3-4m maapinnast idle-up režiimis hõljutamislennul mootori reguleerimise eesmärgil. Pöörete järsku tõusu märkasin mõlemal korral.

Kas see juhtus Kollasel ?

Mõlemad intsidendid leidsid aset Kiilis... Viimase korral ei olnud äikesest märkigi - päike paistis.

Võttes eelduseks, et 2,4 GHz süsteemi servoväljunditesse signaali indutseerimiseks mingilt kolmandalt osapoolelt suurt tõenäosust pole ja kuna tegu on teise samalaadse juhtumiga samas paigas siis on tegu arvatavasti ikkagi kõrvalise tugeva raadiosignaaliga. 3-4 meetrit on üpris maapinna lähedal ning seetõttu peaks võõras saatja suhteliselt lähedal paiknema. Samas- miks pöörded muutusid? Äkki pitchi muutmisel ja signaali kadumisel ikkagi tekib governeriga mingi segadus? Kopterit juhtides sa ju muudad mitu korda sekundis servode asendeid ning ei või iial teada mis seisus nad just signaali kadumise hetkel on.
Teine hüpotees on see, et võõras signaal on nii tugev (mingi wifi booster suundantenniga), et lööb elektroonika lolliks. Aga siis kaoks ka side tõenäoliselt varem ära.

See wifi jutt tundub päris tõenäoline olema. Aga, nagu juba varem mainiti on, selliste häirete tekkepõhjuseid tagantjärgi väga raske välja selgitada.

Lihtsam on vist lennutamiskohta vahetada .

Millise riistag neid häireid mõõta saaks?
Suht kummaline, et Futaba FASST-i need sisse löövad.
Pidi suht pommikindel side tal olema.
Või on keegi targem ja kavalam kui ROKK009 või kes ta iganes oli

titan wrote: Pidi suht pommikindel side tal olema.

Nu iga pommikindla asja jaoks saab võtta turskema pommi...
Nende kindlate asjadega on niimoodu, et "tavaoludes" on nad tõesti kindlamad, aga kui käest ära lähevad, siis on ka korralikult läinud. Futabal vist häirest üle saamine suht palju aega võttis...
Mis aga konkreetsesse kohta ja sellesse anomaaliasse puutub, siis äkki leidub keegi vapper "katsejänes" seal lendama Spektrumi tehnikaga + flightlog - siis saaks kohe peale anomaaliat näha, milles täpselt asi oli. Õigemini küll häireteooria saab kas kinnitust või ümberlükkamist.

PS. Selleks, et süsteem imelikult käituma hakkaks, ei pea vastuvõtja sidet kaotama. Teoreetiline võimalus on ka servojuhtmetes piisavalt suur häire esile kutsuda, et servod/ESC-id/Gnorid arvaksid järsku kangitõmmet.

Ega ei peagi ju lendama, et seda levi kadumist testida, võib teiba otsa panna vastuvõtja koos servoga ja jälgida kus side ära kaob. Parem on mõõta raadiospektri skanneriga, ma ei tea kas meil töö juures selle sageduse jaoks midagi on.

Turgatas pähe veel üks võimalus- keegi kuri geenius on mikrolaineahjust ehitanud uuesti 800W võimsusega radari millega mudeleid hea alla lasta, sest pohmakaga käib müra närvidele

trebla wrote:Turgatas pähe veel üks võimalus- keegi kuri geenius on mikrolaineahjust ehitanud uuesti 800W võimsusega radari millega mudeleid hea alla lasta, sest pohmakaga käib müra närvidele

Pole võimatu.
Kuigi pole nagu erilist põhjust andnud, aga jumalaloomaaed on rikkalik

Kui juba häiretest rääkida, siis väga hästi saavad sellega hakkama ka rohkem kui 100mW võimsusega saatjad, hiinakad peamiselt.

Samas, kui keegi paiskab eetri müra TÄIS, siis ei tohiks üldse sidet olla või siis hakib ning seda peaks saama mõõta, õigemini lokaliseerida - samm edasi, side on/sidet ei ole jne.

Kpe wrote:Mõlemad intsidendid leidsid aset Kiilis... Viimase korral ei olnud äikesest märkigi - päike paistis.

Kus siis täpsemalt? Ma olen seal kruusatee ääres lennutanud, mis Patika poole läheb - 35 MHz ja täiesti probleemivabalt, samuti Vaela küla ääres. Kiili keskuses olen paar korda 2,4 MHz-ga kopterit lennutanud, samuti probleemivabalt.

No nii! Ei olnud naabri mikrouuni ega Futaba praak!!! Äärmiselt kriitilise kopteri koostamise järgse kontrolli käigus sai ka viga leitud. Aku juhe oli "varjatult" katki. Pealtnäha mingeid vigastusi ega hõõrumise jälgi ei olnud, aga juhe isolatsiooni sees oli lihtsalt katki.

KÕIK JUHTMED JA ÜHENDUSED ENNE LENDU KORRALIKULT ÜLE MUDIDA JA KOPUTADA!

Isegi veidi kahju, et mingeid anomaaliaid ei olnud

Kpe wrote:KÕIK JUHTMED JA ÜHENDUSED ENNE LENDU KORRALIKULT ÜLE MUDIDA JA KOPUTADA!

Kirjutan, sest seda foorumit loevad väga paljud
Minul on hoopis vastupidine algoritm - kõiki juhtmeid näppida ja mudida maksimaalselt vähe
Juhe peab lihtsalt olema kvaliteetne, mitte 10 karvaga "hiinakas" (loomulikult pistik samuti). Kunagi üritasin lugeda Graupner-Grundingu ühendusjuhtmes juhtmekarvade arvu ja 200-ni jõudsin välja. Ma ei kasuta iial juhet, kui ei tea, mis isolatsiooni sees on. Hea juhe, mis pole puruks tõmmatud, ise katki ei lähe. Karvad on nii peened, et väsimuspurunemisi paindekohtades tekkida ei saa.
Veel, et häiresignaaliga eetris 2,4GHz Futaba servot liigutada on sama lootusetu kui plekitükiga Abloy turvalukku lahti keerata.

Kui Titan oma kopteril sama vea leiab siis on küll anomaaliaga tegu

trebla wrote:Kui Titan oma kopteril sama vea leiab siis on küll anomaaliaga tegu

Sealt ei leia enam suurt midagi . Võiks öelda, et mul läks veel hästi!

Postitan oma loo siia teemasse, ehkki see juhtus teises kodus, mitte Kiilis.

Olin peale pikkasid ootamisi ja ettevalmistusi saanud lõpuks oma Radian PRO lendama. Esimesena pult, järgmise kuu eelarvest kauaoodatud mudel ja lõpuks ekslikult ostmata jäänud sobiv aku ehk ideest materjaliseerumiseni oma kaks ja pool kuud. Esimene lend pakkus uskumatut naudingut. Uskumatu kiirus, millega kõrgust võttis, uskumatu aeglus, millega tagatiivad väljas maanduma tuli. Uskumatu stabiilsus ja ilu, kui kondorina pilvede all laugles ja uskumatult lahe "pea alaspidi" lendamine. Natuke ajasin vareseid ka taga Ühesõnaga kaif oli suur ja peale aku laadimist läksin kohe teisele ringile. Otsustasin mõõta mootori lennuaega puldi pealt ja lisaks stopperiga üldlennuaega. Teadsin, et järgnev veerandtund või rohkemgi on puhas kvaliteetaeg.

Kõik oli ilus, kõrgust võttis miski 30 kraadise tõusunurgaga, siis natuke gaasi maha ja ringile. Esimene lennusuund kagusse, paralleelselt väikese kruusateega. Väike tuul oli seljatagant ja suht kiirelt jõudis aparaat metsa piirile, keerasin vasakule, paralleelselt metsaga. Mõne aja pärast tahtsin jätkata tõusu ja pööramist vasakule. Tundus, et mudel lendab omasoodu edasi ja ei reageeri. Andsin nii gaasi, kui kald- kui pöördetüüri järjest intensiivsemalt peale, kui ühel hetkel tegi lennuk järsu pöörde vasakule ja hakkas nina ees kõrgust kaotama. kõrgustüür põhja, aga tolku ei midagi, lennuk kündis ca 40-50 meetri kõrguselt otse maasse.

Siin siis toimunu skeem:


Hiigelpikana tundunud sekund hiljem kostus mütakas. Olen sarnast heli ühekorra varem lennuspordis kuulnud. Siis tuli sportlangevarjuga mees otse maha, et mitte öelda betooni, ja lahkus sealt kiirabiautos.

Rusude otsimine võttis päris kaua aega, otsisin algul valest kohast. Kui lõpuks leidsin, avanes suht kurb vaatepilt. Kõik, mis tiibadest eespool, oli laiali, isegi saba juures oli deformatsiooni näha, kuigi see ei puutunud maad: inertsiga murdus ilmselt. Aku oli tulikuum. Ühendasin lössis aku lahti ja kõik, mida nägin, korjasin kokku. Tuli meelde kunagi loetud kilekoti jutt. Et igal mudelistil on hetk, kus tal läheb vaja kilekotti, et oma mudel platsilt tagasi tuua. Edaspidi hakkan kilekotti kaasas kandma. Olgu see nagu kindlustus, mille kehtivuse ajal ühtegi õnnetust ei juhtu.

Masendus oli omajagu suur. Sellepärast ei tahtnud algul ka seda postitada, ootasin emotsioonide jahtumist. Kaalusin kogu kola mahamüümist ja teistele hobidele keskedumist. Siis aga mõtlesin samasuguse mütakaga mõlemad põlved murdnud langevarjurile, kes algul ratastoolis liikus, siis karkudega, seejärel longates ja nüüd kõnnib kahel jalal nagu tavaline inimene. Langevarjurina jätkas otseloomulikult Sündis otsus: üks õnnetu juhus ei pane mind lennumudelismist loobuma.

Kopteritest küll. Pole kopterimudeleid kõrvaltvaadates ega neid ise lennutades kunagi tundnud seda kaifi, mis lennukitest. Võibolla olen ise koperdistega vähe lennanud. Olen küll asustamata saarte kohal väga kiiret madallendu saanud ja looduskaitsealal põtru taga ajanud, autorotatsiooni harjutuses kaaluta olekut kaifinud ja muudki, mis kõik tavainimesel kogemata jääb, aga siiski: mudelid ei paku seda rõõmu, mis elusuuruses aparaat.

Tagasi Radiani juurde: sain kõik tükid põllult kätte. Põhimõtteliselt võiks ohtra liimiga kere taastada ka, aga tean et lennunduses nii need asjad ei käi. Tahaks plaaneriga edaspidigi G-sid tõmmata, rokkida ja rollida. Ei taha näha, kuidas mõnel kriitilisel hetkel ütleb lennuk, et miski koha pealt on ta kõver või nõrk. Seega, tegin sama väljamineku, mis kaks kuud tagasi ja kokkupanemist ootab uus Radian PRO. Vanast saab ehk mõne tarviliku jupi edaspidi. Kui kellegil tarvis, küsigu julgelt!

Kuningas on surnud, elagu kuningas!

Nüüd aga põhjused: miks? Niipalju, kui ise aru saan, siis piloteerimisviga ma ei teinud. Mulle tundus, et side kadus, siis taastus hetkeks ja kadus taas. Kas süüdi võiks olla moblamast? Olen samas kohas ja isegi lähemal mastile lennutanud 35MHz sagedusel ilma ühegi probleemita. Kas võiks olla võimalik, et moblamast peab sidet teise omasugusega sagedusel ja võimsusel, mis summutab 2.4 MHz DSMX signaali? Seletus võiks olla, et mastist väljuv kiirtekimp on nii kitsas, et see ei tohiks ühtegi teist kasutajat segada. Lendavat mudelit seal kiirtekimbus pole lihtsalt arvesse võetud. Maapeale, kus ma puldiga seisin, need kiired ei jõua, küll aga sellisele parajale kõrgusele ja suunale, kus mu mudel lendas. Seega pult ei teadnud sidekatkestusest midagi, aga vastuvõtja oli segaduses. Läks failsafe asedisse, mis mul oli tagatiivad väljas horisontaallend. See seletaks ka tagatiivad väljas asendi rusudel. Sellest sain teada alles täna, kui Jazz mulle failsafe programmeerimisest rääkis. Juhuslikult oli puldil just selline seadistus bindimise hetkel.

andi wrote:Kas süüdi võiks olla moblamast? .

Kõigepealt üritaks lohutada poolakate moodi - Ma tean, mida te tunnete ..
Eks paar päeva ole veidi sant tunne jah, a see läeb mööda
Ja siis see moblamast. Vastus on ei. Mis vastuvõtja Sul oli? AR500?

Hei,

minu kogemust mööda võib selline juhtimise kadu olla seotud kahe olukorraga (Futaba 2.4GHz süsteem):
1. antennid on vastuvõtja sees oma pesadest välja rebitud ja ei anna ühendust. Juhtub selline asi siis, kui antenn on näiteks kleeplindiga kinnitatud mudeli pinnale, aga vastuvõtja annab mudeli sees liikuma ja maandumisel rebib antenne.
2. antennid on mudeli sees halvasti paigutatud, s.t. nad võivad olla paigutatud kõikide reeglite kohaselt, aga miskipärast see asend ja see asukoht on levi seisukohalt halb ja teatud mudeli asendis lennutaja suhtes levi puudb juba üsna lähedal. Näiteks, ma olen leidnud, et antennide katmata osad peaks alati olema omavahel risti, aga ka poolviltu ülespoole või allapoole; kui nad on horisontaalselt nii nagu manual ette näeb siis on mul alati leviga jamad olnud. Omaette teema on see, kui üks antenn on oma ühendusest välja rebitud, aga teine veel töötab, siis sõltub levi olemasolu oluliselt lennuki asendist lennutaja suhtes.

Esimesel juhul kaotab mudel juhitavuse suht kohe kui ära visata, teisel juhul saadki asjast nii aru, et mudel reageerib kohati hilinemisega.

Andrus