O: LiPo laadia
O: LiPo laadia
Ostaks lipo laadia. Hinnaks kuni 30 eur.
Umbes 10min laadimise järel otsustas jäme toite juhe kuskilt katkeda. Sai uuritud toiteplokki otsides et milles viga ja imestatud kuidas sellise koostekvaliteediga asi ültse töötab ja põlema ei lähe. Seda jämedat kaablit ei osanud esialgu kohe ültse arvata ,et see lihtsalt katkeb. Siis kaks nuppu lahti, lipo poolne toite pistik otsustas poolduda. Seda esimeste tundidega. Eks asjast saab asja kui ümberehitada. Toiteplokk tuleb kohe kindlasti välja vahetada ja balanseerimis värki täpsemalt uurida mida ette võtta.
See minu käest ostetud? Uskumatu lugu aga väga hea, et tagasisidet andsid. Kumb variant sai - kas pistikud deans või valged jullad?rosoft wrote:Umbes 10min laadimise järel otsustas jäme toite juhe kuskilt katkeda. Sai uuritud toiteplokki otsides et milles viga ja imestatud kuidas sellise koostekvaliteediga asi ültse töötab ja põlema ei lähe. Seda jämedat kaablit ei osanud esialgu kohe ültse arvata ,et see lihtsalt katkeb. Siis kaks nuppu lahti, lipo poolne toite pistik otsustas poolduda. Seda esimeste tundidega. Eks asjast saab asja kui ümberehitada. Toiteplokk tuleb kohe kindlasti välja vahetada ja balanseerimis värki täpsemalt uurida mida ette võtta.
Konrollisin enne saatmist asja üle ja laadis mis mühiseb. Karmimaid teste muidugi ei teinud
Juhe katkes kuskohast? Nupud kukkusid küljest? Lipo pistik pooldus juhtmest või skeemilt? Miks toiteploki minema tahad visata?
Täpsus ei pruugi odavatel laadijatel tippklass olla aga palju välja mõõtsid? Loodan, et ei lennanud peale tavalise kodukasutaja 10€ testriga? Käepärast peaks olema korralik üle saja € maksev multimeeter, et 0.01V täpsust mõõta või veel hullem oma käe järgi kalibreerida.
Vaataks kohe huviga pilte kui viitsid klõpsida.
Vabandan kui need asjad rahulikul käsitlemisel tekkisid. Võtan hiinlasega ühendust ja nõuan üht teist. Kui õnnestub saadan Sulle kompensatsiooni.
See oli siis nüüd mitte GENUINE isend või? iMax laadijatel on hologramm, mille all on kood, et kontrollida õigsust sky rc kodulehelt, kuigi ka seda saab järgi teha.
http://www.skyrc.com/antifake/indexen.php
http://www.skyrc.com/antifake/indexen.php
T-Rex 600 EFL DFC 3GX HV; T-Rex 600N DFC 3GX OS55 LimitedEdition HV; HK250GT - DFC 3gx savöx jne ; RF 5,5G; DX9; RoboCat 280 (Holybro F7, Tekko32, Atlata2 HV, Monster 2 jne )
; RF 5,5G; DX9; RoboCat 280 (Holybro F7, Tekko32, Atlata2 HV, Monster 2 jne )Ega see asi nii hull ka pole. Sellise raha eest ei saagi tahta laitmatud seadet. Seda ma teatsin ma juba enne ostu. Sobis delli läpaka juhe ja ka adapter on sarnane mis laadijal sees, ainult et 20V. Nüüdseks vist ka balanseerimis probleem lahendatud. 3S balanseerimis pistikupesas ühe jala joode halb. eks näis mis teeb, panin ühe korraliku aku laadima 0,5C´ga. Pilte kahjuks pole teinud,kui uuesti pean lahtivõtma siis teen. TEEMA LUKKU
Natuke tahaks siia teemase siiski ka OT lisada.
FPVmarko kirjutas:
Loodan, et ei lennanud peale tavalise kodukasutaja 10€ testriga? Käepärast peaks olema korralik üle saja € maksev multimeeter, et 0.01V täpsust mõõta
Purkide võrdlemiseks piisab suurepäraselt ka ca 12 Eurosest testrist
Kui tester eksib kas-või 10% pluss veel viimane digit, mis on digimõõteriistadel loomulik. Siis eksib ta seda kõigi purkide puhul ja balanseerimise ebatäpsus tuleb ikka välja.
Pole mingit probleemi kasutada ka profitöös sellist odavat testri nagu
Velleman DVM850BL.
Võrreldud tööjuures kahe kalli Flukega - nii vahelduv kui alalislpingel erinevus 0,01V, mis on täiesti piisav täpsus ilmselt isegi enamusis elektroonika töödes.
Ostke julgelt konkreetselt sellińe odav tester ja allesjäänud 88 Euri eest ...
äkki kallim ja nimega laadija
FPVmarko kirjutas:
Loodan, et ei lennanud peale tavalise kodukasutaja 10€ testriga? Käepärast peaks olema korralik üle saja € maksev multimeeter, et 0.01V täpsust mõõta
Purkide võrdlemiseks piisab suurepäraselt ka ca 12 Eurosest testrist
Kui tester eksib kas-või 10% pluss veel viimane digit, mis on digimõõteriistadel loomulik. Siis eksib ta seda kõigi purkide puhul ja balanseerimise ebatäpsus tuleb ikka välja.
Pole mingit probleemi kasutada ka profitöös sellist odavat testri nagu
Velleman DVM850BL.
Võrreldud tööjuures kahe kalli Flukega - nii vahelduv kui alalislpingel erinevus 0,01V, mis on täiesti piisav täpsus ilmselt isegi enamusis elektroonika töödes.
Ostke julgelt konkreetselt sellińe odav tester ja allesjäänud 88 Euri eest ...
äkki kallim ja nimega laadija
Nagu Riff kirjutas: SkyRC hologramm on see, mida neil sinistel otsida.Riff wrote:See oli siis nüüd mitte GENUINE isend või? iMax laadijatel on hologramm, mille all on kood, et kontrollida õigsust sky rc kodulehelt, kuigi ka seda saab järgi teha.
http://www.skyrc.com/antifake/indexen.php
Minu oma töötab, laeb ja kestab ja kestab...
Mõõtetäpsus
Olen viimased 15 aastat töötanud veoautode diagnostik elektrikuna ja kasutanud igasuguseid testreid , multimeetreid ja mis iganes, iga hinnaga ja välimusega .
Minu kogemus on , et kõik nad tulevad ühest august ja laboratoorset täpsust neilt nõuda on liiast.
Pealegi see komadepealne väike erinevus sõltub muudest asjaoludest, temperatuuride erinevused mõõdetavatel elementidel detailidel , testri otste kontaktist ja paljudest muudest teguritest ja muidugi ka akud pole vennad.
Aivar
.Minu kogemus on , et kõik nad tulevad ühest august ja laboratoorset täpsust neilt nõuda on liiast.
Pealegi see komadepealne väike erinevus sõltub muudest asjaoludest, temperatuuride erinevused mõõdetavatel elementidel detailidel , testri otste kontaktist ja paljudest muudest teguritest ja muidugi ka akud pole vennad.
Aivar
Põnev teema põnevast elektrimaailmast.
Nõus - balansi seisu saab 12€ kärakaga kätte küll. Täpselt samamoodi ka 3€ säästumeetriga mida ise kasutan kuna pole eriline elektroonik
Enne rääkisin millegipärast hoopis laadija väljundpinge akkuraatsusest (ise kalibreerimisel). Ei mõtelnud balannseerimist.
Minu alljärgnev jutt põhineb RC foorumitel ja testrite spec-idel. Ei pruugi praktikas alati tõde olla.
Paberite järgi on õnneks VDC eksimus väiksem: odav kärakas ~1% ja laboritester ~0.1%. Tegelikult nalja pole - tundub naeruväärne aga juba mõned korrad 0.2% ülelaadimist tapab lipo (4.20v vs. 4.21v).
Niisis kodutestriga VDC mõõtes tuleb arvestada +/- 1%. Seega kui 3s lipo näitab 12,5v siis tegelik seisund on vahemikus 12,4v ~ 12,6v.
Laadijate kalibreerimisest
olen lugenud, et koduste vahenditega mitte näppida. Soovitati kasutada just sadu dollareid maksvaid labori aparaate.
Laadija enda pinge näitu ei maksa tõepähe võtta ega selle järgi midagi timmida. Täis lipot näitab ta suht alati 4.19-4.20. Pigem selleks, et kasutaja nähtuga rahul oleks. Täis akupurk peaks tulema laadimisest tegeliku pingega 4.17 - 4.19 "to be safe". Odav laadija ei saa ju olla täpsem kui 1% ? Seega ei saa nad tehase "cutoff voltage" panna kõrgemaks kui 4.17v. Küll hiinlased seda teavad ja cutoff on seatud tegelikust madalam. Selleks, et asi ei hakkaks inimestel akusid tapma. Palju täpselt, ei tea aga isegi väga hea 0.5% täpsuse korral ei saa cutoffi üle 4,18v mingi nipiga panna (4,18 + 0,5% = 4,20v). Räägin siin tegelikust pingest 0.01v või ideaalis 0.001 resolutsiooniga mille saab kätte vaid labori testriga. Kas on keegi katsetanud odavlaadijast tulnud aku tegelikku pinget?
Juhul kui tõesti korraliku testriga korduvalt üle kontrollitud, et laadija ei balansseeri täpselt ja nõuab mingi liini korrigeerimist siis tehke. Aga seda maagilist 4.20V cut-off piiri ei tasu narrida - pigem alati vähem. Pidev laadimine 4.21V-ni (tegelik pinge) on ai-ai. See võib juhtuda endalegi teadmata kuna kodutester võib rõõmsalt näidata kenasti 4.18v. Lipokas elab palju õnnelikumalt suure vanaduseni kui tegelikku pinget kunagi üle 4.19 ei lase. 4.18 on veel parem. On ka tegelasi kes üle 4.00v ei laegi aga see juba raiskamine.
Eks ammu teada tõde, et lipot kohtle varuga. Näiteks 1000mAh 25C akut kasuta nii, et välja tuleb max 800mAh (min 3.7v rest voltage) ja max tõmme 20C (20A). Siia juurde seesama soovitus laadida max 4.1X V per pütt.
Sellest tulenevalt kasutatakse laadimisel ka liitiumaku programmi 3.6V.
Mailma foorumites kohtab aeg-ajalt: "appi, mu uue laadija pinge on vale". Tegelased lendavad kohe säästumeetriga kalibreerima, pärast võib olla pauk käes kui lipo saab 1% üle laetud. 4.20v + 1% = 4,24v = äkksurm.
Kallim laadija üldiselt alati parem. Imax B6 kloon kõige levinum aga mitte üleliia kvaliteetse koostisega. See eest odav. Pool ilma kasutab ja enamus häda ei midagi.
Orig Imax B6 pole nüüd ka mingi taevamanna. Tegelikult üsna mõttetu oma kalli hinna poolest võrreldes koopiaga. Sellise summa eest on valikus juba paremaid.
Ise kasutan säästulaadijate tippklassi kuuluvat Accucell 6. Tihti arvatakse, et kõik 4-nupuga 50W aadijad on ühte auku aga nii see pole. Menüüd-tarkvara küll sama aga see on ka kõik.
Nõus - balansi seisu saab 12€ kärakaga kätte küll. Täpselt samamoodi ka 3€ säästumeetriga mida ise kasutan kuna pole eriline elektroonik
Enne rääkisin millegipärast hoopis laadija väljundpinge akkuraatsusest (ise kalibreerimisel). Ei mõtelnud balannseerimist.
Minu alljärgnev jutt põhineb RC foorumitel ja testrite spec-idel. Ei pruugi praktikas alati tõde olla.
10% loomulik - vist näpukas? : ) Nii metsiku eksimisega poleks võimalik isegi näha kas autoaku täis või pooltühi: 12v vs. 10.9v (~10% vahe).Oehh wrote:Kui tester eksib kas-või 10% pluss veel viimane digit, mis on digimõõteriistadel loomulik.
Paberite järgi on õnneks VDC eksimus väiksem: odav kärakas ~1% ja laboritester ~0.1%. Tegelikult nalja pole - tundub naeruväärne aga juba mõned korrad 0.2% ülelaadimist tapab lipo (4.20v vs. 4.21v).
Niisis kodutestriga VDC mõõtes tuleb arvestada +/- 1%. Seega kui 3s lipo näitab 12,5v siis tegelik seisund on vahemikus 12,4v ~ 12,6v.
Laadijate kalibreerimisest
olen lugenud, et koduste vahenditega mitte näppida. Soovitati kasutada just sadu dollareid maksvaid labori aparaate.
Laadija enda pinge näitu ei maksa tõepähe võtta ega selle järgi midagi timmida. Täis lipot näitab ta suht alati 4.19-4.20. Pigem selleks, et kasutaja nähtuga rahul oleks. Täis akupurk peaks tulema laadimisest tegeliku pingega 4.17 - 4.19 "to be safe". Odav laadija ei saa ju olla täpsem kui 1% ? Seega ei saa nad tehase "cutoff voltage" panna kõrgemaks kui 4.17v. Küll hiinlased seda teavad ja cutoff on seatud tegelikust madalam. Selleks, et asi ei hakkaks inimestel akusid tapma. Palju täpselt, ei tea aga isegi väga hea 0.5% täpsuse korral ei saa cutoffi üle 4,18v mingi nipiga panna (4,18 + 0,5% = 4,20v). Räägin siin tegelikust pingest 0.01v või ideaalis 0.001 resolutsiooniga mille saab kätte vaid labori testriga. Kas on keegi katsetanud odavlaadijast tulnud aku tegelikku pinget?
Juhul kui tõesti korraliku testriga korduvalt üle kontrollitud, et laadija ei balansseeri täpselt ja nõuab mingi liini korrigeerimist siis tehke. Aga seda maagilist 4.20V cut-off piiri ei tasu narrida - pigem alati vähem. Pidev laadimine 4.21V-ni (tegelik pinge) on ai-ai. See võib juhtuda endalegi teadmata kuna kodutester võib rõõmsalt näidata kenasti 4.18v. Lipokas elab palju õnnelikumalt suure vanaduseni kui tegelikku pinget kunagi üle 4.19 ei lase. 4.18 on veel parem. On ka tegelasi kes üle 4.00v ei laegi aga see juba raiskamine.
Eks ammu teada tõde, et lipot kohtle varuga. Näiteks 1000mAh 25C akut kasuta nii, et välja tuleb max 800mAh (min 3.7v rest voltage) ja max tõmme 20C (20A). Siia juurde seesama soovitus laadida max 4.1X V per pütt.
Sellest tulenevalt kasutatakse laadimisel ka liitiumaku programmi 3.6V.
Mailma foorumites kohtab aeg-ajalt: "appi, mu uue laadija pinge on vale". Tegelased lendavad kohe säästumeetriga kalibreerima, pärast võib olla pauk käes kui lipo saab 1% üle laetud. 4.20v + 1% = 4,24v = äkksurm.
100€ testril pole kodus mõtet jah ;P. Targem minna sinna kus seda saab kasutada ehk küla tuleb muhamedi juurde. See Velleman paistab igati norm aga ärge hakake sellega oma laadijaid 4.20v piirile kalibreerima!Oehh wrote:Ostke julgelt konkreetselt selline odav tester ja allesjäänud 88 Euri eest ...
äkki kallim ja nimega laadija
Kallim laadija üldiselt alati parem. Imax B6 kloon kõige levinum aga mitte üleliia kvaliteetse koostisega. See eest odav. Pool ilma kasutab ja enamus häda ei midagi.
Orig Imax B6 pole nüüd ka mingi taevamanna. Tegelikult üsna mõttetu oma kalli hinna poolest võrreldes koopiaga. Sellise summa eest on valikus juba paremaid.
Ise kasutan säästulaadijate tippklassi kuuluvat Accucell 6. Tihti arvatakse, et kõik 4-nupuga 50W aadijad on ühte auku aga nii see pole. Menüüd-tarkvara küll sama aga see on ka kõik.
Tsiteerin: 4,24v = äkksurm.
Sellest pole lipol sooja ega külma. 4,2V on kokkulepitud ohutu number. Suvel tahtsime pojaga proovida, mis juhtub kui laadida täislaetud lipo akut nimh režiimis. Õnneks käis pauk enne kui meil ootamisest kõrini sai. Tund aega laadisime täislaetud akut. Laadija ütles korda mitu et aku on täis. Kui õieti mäletan, põlema läks 12v peal, punni vist peale 11v ületamist. 2S akuga oli tegemist.
4,2v-st võib mitu kümnendikku üle põrutada, ilma et aku eluiga saaks kannatada. Jah, kui pidevalt veel enam üle laadida, usun et see mõjutab tõesti aku kestvust. 4,2V piir on vajalik ka selleks et keegi ei hakkaks kaasvõitlejaid petma: P=I*U.
Sellest pole lipol sooja ega külma. 4,2V on kokkulepitud ohutu number. Suvel tahtsime pojaga proovida, mis juhtub kui laadida täislaetud lipo akut nimh režiimis. Õnneks käis pauk enne kui meil ootamisest kõrini sai. Tund aega laadisime täislaetud akut. Laadija ütles korda mitu et aku on täis. Kui õieti mäletan, põlema läks 12v peal, punni vist peale 11v ületamist. 2S akuga oli tegemist.
4,2v-st võib mitu kümnendikku üle põrutada, ilma et aku eluiga saaks kannatada. Jah, kui pidevalt veel enam üle laadida, usun et see mõjutab tõesti aku kestvust. 4,2V piir on vajalik ka selleks et keegi ei hakkaks kaasvõitlejaid petma: P=I*U.
Pauku ja tuld ei pruugi 4.24 saada aga akust enam asja pole niipalju kui mina tean. Ise pole proovinud ja isegi kui oleks pole sel suurt väärtust. Usun infoajastusse kus kümne mehe praktika internetist kiirelt saadaval ja on üldjuhul adekvaatsem kui minu või naabri ühekordse katse tulemus.
qdwin wrote:Tsiteerin: 4,24v = äkksurm.
Sellest pole lipol sooja ega külma. 4,2V on kokkulepitud ohutu number. Suvel tahtsime pojaga proovida, mis juhtub kui laadida täislaetud lipo akut nimh režiimis. Õnneks käis pauk enne kui meil ootamisest kõrini sai. Tund aega laadisime täislaetud akut. Laadija ütles korda mitu et aku on täis. Kui õieti mäletan, põlema läks 12v peal, punni vist peale 11v ületamist. 2S akuga oli tegemist.
4,2v-st võib mitu kümnendikku üle põrutada, ilma et aku eluiga saaks kannatada. Jah, kui pidevalt veel enam üle laadida, usun et see mõjutab tõesti aku kestvust. 4,2V piir on vajalik ka selleks et keegi ei hakkaks kaasvõitlejaid petma: P=I*U.
Et 4,22v on ohutu (paljude laadijate max pinge), 4,24 mõjub juba fataalselt???
Ei ole see elu nii karm sugugi. Kordan, 4,2 (või 4,22v) on kokku lepitud suurus, et võistlustel ei oleks konkurentide ees eeliseid. Lisaks võib oluliselt suurem pinge tõesti kahjustada akut. 4,24v, kui ohtlik pinge on tühipaljas legend.
Ei ole see elu nii karm sugugi. Kordan, 4,2 (või 4,22v) on kokku lepitud suurus, et võistlustel ei oleks konkurentide ees eeliseid. Lisaks võib oluliselt suurem pinge tõesti kahjustada akut. 4,24v, kui ohtlik pinge on tühipaljas legend.
OK, võtan teadmiseks. Nagu ütlesin baseerub minu info foorumitest loetul kus hirmutatakse küll sellise jutuga.
Tundub loogilisem küll, et väike headroom peaks olema ka peale 4.20 Volti.
Tundub loogilisem küll, et väike headroom peaks olema ka peale 4.20 Volti.
qdwin wrote:Et 4,22v on ohutu (paljude laadijate max pinge), 4,24 mõjub juba fataalselt???
Ei ole see elu nii karm sugugi. Kordan, 4,2 (või 4,22v) on kokku lepitud suurus, et võistlustel ei oleks konkurentide ees eeliseid. Lisaks võib oluliselt suurem pinge tõesti kahjustada akut. 4,24v, kui ohtlik pinge on tühipaljas legend.