Mudelismifoorum

Svenssonitel on lennundus ja lennukeid sadade kaupa. Meil otsustavad asju laua taga broilerid, kes on ajakirjas lennuki pilti näinud ja lennundus praktiliselt puudub.

Plaanerite müügikoht:
http://www.f5models.com/news.php

Lennukiostul on klaveriostuga see äärmiselt ühine joon, et vali riista palju valid, aga lugu ilma põhioskuste- ja tõdedata ei tule.

Heade termikaplaanerite pinnakoormatus (lennukaal jagatud tiivapindalaga) on 20 - 30 g/dm2. Päris plaanerite koopiamoodi asjadel on suur, raske klaasplastkere ja harilikult täispuitkattega tiivad, mistõttu pinnakoormatus on kusagil 50 g/dm2. Eesti nõrkades (lõunamaadega võrreldes) termikates on nend...

Kui juba kord küsima on hakatud on raske pidama saada!
Kas katsete arv selle aja sees on piiramatu, milline selles asjas tava?

Kas mingi juhend kah kuskil ripub? Vist plaanerite kestvuslennuvõistlus ja koos mootoriga pikalt lasta ei saa?

RealFlight G3 -l on arvuti USB-pesasse käiv päris saatja korpusesse ehitatud juhtimispult komplektis. Samuti on lisajuhtmed päris saatja arvutiga ühendamiseks. http://www.realflight.com/products/interlink.html http://www.realflight.com/products/interlink-images/gpmz4400-main-2.jpg Tasuta demovariant...

Motocalk8 annab vastuse ka tulnuka viimasele lausele, näidates lennukiirusi (Compute Report), mil prop veel ei vea, kollase ja punasega (Propeller Stalled ja Stall Speed).
Veomootori-aku-propi saab valida loomulikult ka nii, et "surnud tsoon" pea olematuks jääb.

Võiks lennuki Motocalc 8 -sse toksida ja vaadata, palju täisgaasiga tõusukiirust pakutakse. http://www.motocalc.com/ Mingi 2 m/sek tõusuga läheks juba piisavalt. Kui mootorit või akut on vähe ja ehk prop vale, paistab ka see hästi välja. 30 päeva käib see soft tasuta. Ju siis oli tehases lohakalt li...

Mul vist selline mööbli-nitro ongi. Paberit ei kippunud pingutama. Seega kuivades eriti kokku ei tõmba aga mingi kere jaoks käib küll. Veel: Just, hästi vedelaga ja ühest korrast isegi piisab (balsakere korral ka seespoolt), nagu tulnuk varsti kirjutab. Lakki pole pärast nähagi, aga veetilk enam ei ...

Siin on veel selliseid lennukite servodega sabasid: http://gallery.pistik.com/view_album.php?set_albumName=album02 Nii väike servo peab muidugi kvaliteetne olema, et jaksaks ja vastu peaks. Vedela nitrolakiga olen tihti balsapinna üle tõmmanud selleks, et see seoks pinnal olevad imepeened "bals...

Nädal lendas ruttu ja olen vist ammu hiljaks jäänud, aga mina vist teeksin uue sikk-sakk sõrestikkiilu, kindlasti palju paksema ja kataksin 1-1,5 mm pehmest balsast laudadega. Liimiksin epoga, lakiksin üle nitrolakiga, lihviksin peene liivakaga ja kataksin kilega. Jääb ülijäik (kui paksust piisab) j...

Plaaneritel tulebki tavaliselt pikipüsivuskoefitsient 0,32 - 0,45 vahele, mootormudelitel mõnikord isegi üle 0,6.
Selle raamatu koef. kehtivad selle raamatu diagrammide kohta.
Valemi kohta leiab osav otsija internetist kinnitust, aga raamatu diagrammide kohta vist mitte - liiga vana metoodika.

Tuleks rehkendada lennuki pikipüsivuse koefitsient. Pikipüsivuse koef. = stabilisaatori õlg x stabilisaatori pindala / tiiva keskmine kõõl (laius) x tiiva pindala Stabilisaatori õlg = vahemaa tiiva 0,25 -lt stabilisaatori 0,25 -ni Pikipüsivus peaks samaks jääma. Suurem ei tee halba, väiksem muudab j...

Kui suuri alasid on pildistada tarvis? Väikestelt kõrgustelt piisab "õhupalli ja nööri" kombinatsioonist, mida kasutatakse palju. Hea mehe helikopter suudab startida-maanduda praktiliselt kõikjal ja kasvõi lahtisest aknast sees käia ( http://aerodetailing.biz/Quad/KRAUSE_0001.wmv ). Suurte...

Väike tiivapoolte kaaluvahe pole sellistel lennukitel kriitiline ja remondiga vaevalt, et üle paarikümne grammi juurde tuleb. Tasakaalustamiseks tuleks lisaraskus tiiva otsa külge ja seda on pika õla tõttu lennuki raskuskeskmeni vähem kui remondil juurde tuli (võrdsed peaks olema tiivapoolete massid...

Ise kasutan Futaba R149DP -d, mis on küllaltki "kõige-kõige". Saan aru, et saatjaks on Tx JR PCM 9XII. Kui nii, siis valiksin mingi JR või Graupneri PCM vastuvõtja (Futabad ei sobi JR-i ja seega ka Graupneri PCM-iga). Kunagi võrdlesin erinevaid FM vastuvõtjaid ja R149DP -d vastuvõtu häiret...

MM-võistlustel on peamiselt JR (Graupner müüb neid oma firmamärgi all) ja Futaba (Robbe müüb oma nime all), vähem muid tuntud firmasid. Valima peab ikka oma saatjaga, maitse ja rahakotiga kokkusobiva. Kõik nad töötavad kui miski "nurgatagune" tootja pole. Kui eesmärgiks on maksimaalne töök...