Elektro UHU
Elektro UHU
Tere
Olen nüüdseks teinud esimesed sammud raadioteel juhitavate lennukite hobbi poole...asi meeldib ja jätkan samas vaimus Nüüd siis asja juurde. Nimelt ostsin esimeseks lennukiks Electro UHU. Kokku panin seda u. 3h ja lennutada sain vist 3min. Milles siis asi... olin eelnevalt lugenud foorumeid kordi ja kordi, samuti surfanud internetis ja lennanud simulaatoril. Panin lennuki kokku ja kontrtollisin ,et kõik töötaks... ja kontrollisin veelkord...probleem aga selles, et simulaatori ja karbis oleva lennuki pult erinevad. ja nagu sellest veel vähe oleks unustasin peamise asja kontrollida ka puldi kang käis vastupidi. e siis enda poole tõmmates lendas lennuk hoopis alla mitte üles nagu simul harjutanud olin ja mats oli kiire tulema. Pauk oli nii kõva ,et kaduma sai üks servo kaitse(kas seda vidinat on võimalik kusagilt osta) Kere murdus kohe tiiva tagant. Asi nüüd parandatud ja e hakkab uuesti lendama. See jutt on rohkem hoiatuseks...kuna mul ei olnud kedagi juhendajaks võtta...eks tuhin kohe lennutama minna oli ka vist liiga suur...siis tuleb nüüd omadest vigadest õppida.Siit ka küsimus, et kuna kõik korda jäi peamised mootori osad jne. siis milline võiks olla järgmine algajale mõeldud lennuk kuhu neid asju peale sobitada saaks?
Olen nüüdseks teinud esimesed sammud raadioteel juhitavate lennukite hobbi poole...asi meeldib ja jätkan samas vaimus Nüüd siis asja juurde. Nimelt ostsin esimeseks lennukiks Electro UHU. Kokku panin seda u. 3h ja lennutada sain vist 3min. Milles siis asi... olin eelnevalt lugenud foorumeid kordi ja kordi, samuti surfanud internetis ja lennanud simulaatoril. Panin lennuki kokku ja kontrtollisin ,et kõik töötaks... ja kontrollisin veelkord...probleem aga selles, et simulaatori ja karbis oleva lennuki pult erinevad. ja nagu sellest veel vähe oleks unustasin peamise asja kontrollida ka puldi kang käis vastupidi. e siis enda poole tõmmates lendas lennuk hoopis alla mitte üles nagu simul harjutanud olin ja mats oli kiire tulema. Pauk oli nii kõva ,et kaduma sai üks servo kaitse(kas seda vidinat on võimalik kusagilt osta) Kere murdus kohe tiiva tagant. Asi nüüd parandatud ja e hakkab uuesti lendama. See jutt on rohkem hoiatuseks...kuna mul ei olnud kedagi juhendajaks võtta...eks tuhin kohe lennutama minna oli ka vist liiga suur...siis tuleb nüüd omadest vigadest õppida.Siit ka küsimus, et kuna kõik korda jäi peamised mootori osad jne. siis milline võiks olla järgmine algajale mõeldud lennuk kuhu neid asju peale sobitada saaks?
Simulaatorist pole kõigevähematki kasu, kui lennukil kõik teisiti käib.
Enne esimest lendu igal lennutamisel ikka põhjalik kontroll. Kui tüürid valet pidi käivad, pole mingit lootust.
Lohakusest valetpidi liikuvate tüüridega on ka kogenud laskjad peeneks lasknud.
Ka ise olen olnud väga lähedal, aga kuna mul on komme enne starti alati korraks kõiki tüüre liigutada (kulub 1 sekund), pääsesin.
Olen näinud ka seda, kuidas plaaner võistlusstardis 200 m kõrgusele üles veeti, aga võistlusärevusest unustati vastuvõtja toide sisse lülitada.
Enne esimest lendu igal lennutamisel ikka põhjalik kontroll. Kui tüürid valet pidi käivad, pole mingit lootust.
Lohakusest valetpidi liikuvate tüüridega on ka kogenud laskjad peeneks lasknud.
Ka ise olen olnud väga lähedal, aga kuna mul on komme enne starti alati korraks kõiki tüüre liigutada (kulub 1 sekund), pääsesin.
Olen näinud ka seda, kuidas plaaner võistlusstardis 200 m kõrgusele üles veeti, aga võistlusärevusest unustati vastuvõtja toide sisse lülitada.
Pidasin silmas sama klassi lennukit juhuks kui seda enam lendama ei saa..e.siis millisele lennukile võiksid need osad sobida.Lennutamisele tuleksin ka ja kuulaksin huviga targemate juttu ja õpetusi, aga töö graafik on selline ,et jälle kodus olen kahe nädala pärast. Kui see aeg midagi kusagil toimub võtaksin osa küll.
Selle servo vidinaga mis kaduma sai on nii, et proovin selle margi ja täpse nime välja uurida.
Selle servo vidinaga mis kaduma sai on nii, et proovin selle margi ja täpse nime välja uurida.
Kurb lugeda... aga ei tasu selle lennukiga alla anda! Tegu ideaalse algaja mudeliga...
Servo peaks olema C261 ehk Graupneri standard-mikroservo. Kui see valget värvi "õlg" ehk servo-horn kadunud, siis neid peaks leiduma küll.
Soovitaksin lennuk siiski kokku lappida, kui vähegi jupid alles, siis ei tohiks see võimatu olla. Kui õnnestub vähegi sirgelt kokku liimida (see on väga tähtis!), siis ei ole mingeid probleeme. See väike kaalulisa, mis liimi ja tugevduste tõttu lisandub, on tühine - 30 grammi näiteks.
Proovi elektroonika eraldi järgi. Kas kõik töötab. Kas servod töötavad täis-ulatuses kenasti ühtlaselt ilma prõginata? Servo hammasrattad võivad ka katki minna, kuid sellise lennuki puhul on see vähe tõenäoline, pigem paindub kang või tüür läbi. Kas mootori võll on sirge, propeller terve, ei viska ja töötab korralikult?
C261 tagavara hammasrattad on olemas ka täiesti. Ka kõik muud lennuki komponendid on eraldi tellitavad ja üpris soodsad.
Loodetavasti saad lennuki siiski kokku ja lendama. Täielik uus kere (ilma elektroonikata) on umbes 1100kr ( http://shop.graupner.de/webuerp/servlet ... anguage=en )
Servo peaks olema C261 ehk Graupneri standard-mikroservo. Kui see valget värvi "õlg" ehk servo-horn kadunud, siis neid peaks leiduma küll.
Soovitaksin lennuk siiski kokku lappida, kui vähegi jupid alles, siis ei tohiks see võimatu olla. Kui õnnestub vähegi sirgelt kokku liimida (see on väga tähtis!), siis ei ole mingeid probleeme. See väike kaalulisa, mis liimi ja tugevduste tõttu lisandub, on tühine - 30 grammi näiteks.
Proovi elektroonika eraldi järgi. Kas kõik töötab. Kas servod töötavad täis-ulatuses kenasti ühtlaselt ilma prõginata? Servo hammasrattad võivad ka katki minna, kuid sellise lennuki puhul on see vähe tõenäoline, pigem paindub kang või tüür läbi. Kas mootori võll on sirge, propeller terve, ei viska ja töötab korralikult?
C261 tagavara hammasrattad on olemas ka täiesti. Ka kõik muud lennuki komponendid on eraldi tellitavad ja üpris soodsad.
Loodetavasti saad lennuki siiski kokku ja lendama. Täielik uus kere (ilma elektroonikata) on umbes 1100kr ( http://shop.graupner.de/webuerp/servlet ... anguage=en )
Lauri Laidna - www.pistik.com
Nagu algajale kohane siis panin oma asjadega natuke puusse nimelt on see asi vist vastuvõtja. See on see jupp kuhu käivad kõik otsad lennukis e. siis mootorist ja servode juhtmed. Selle jupi küljes on aga omakorda veel üks pisike vidin.
Panen siia pildi aadressi sellel pildil asub see jupp kohe puldi patareide kõrval (pika kokku keritud juhtmega) Üleval vasakul on see valge asi mis mul puudu on. Jutt suht segane aga e. keegi sai midagi aru
http://www.d-edition.de/ebay_bilder/bild_9400.300_4.jpg
Panen siia pildi aadressi sellel pildil asub see jupp kohe puldi patareide kõrval (pika kokku keritud juhtmega) Üleval vasakul on see valge asi mis mul puudu on. Jutt suht segane aga e. keegi sai midagi aru
http://www.d-edition.de/ebay_bilder/bild_9400.300_4.jpg
Tuleme tagasi sinna, et proovi kas ja mis elektroonikast töötab! Graupner/JR kvarts on kahjuks tavaliselt selle heleda plastiku küljes Ilma kvartsita vastuvõtja lihtsalt ei tööta, midagi ei juhtu...
Lauri Laidna - www.pistik.com
Hetkel ei saa kahjuks midagi kontrollida ega proovida sest viibin kodust kaugel ja saabun kahe nädala pärast Aga seda suurem on jälle huvi ja tahtmine seda asja selgeks saada Seni harin ennast internetis ja päris positiivne on saada häid ja asjalikke nõuandeid
Siinkohal tahaksin veel lisada, et kuna tegin uue teema nimega Elektro UHU ja see on ka minu esimene lennuk üldse siis võib e. mõnel asjast huvitatud algajal jääda mulje, et seda ei tasu osta.....vastupidi see et ma oma lollusest ja kogenematusest lennuki puruks lasin....on minu probleem. Kui aga arvestada millise hooga tuli lennuk vastu maad siis esialgu ei osanud küll loota et mingitki jupid terveks jäävad ja mis peamine seda on odav parandada ja lihtne (ei mingeid ribisid ega muud sellist mis nõuaks eriteadmisi liim ja osavad näpud on peamine tööriist selle lennuki juures )Lõpetuseks ütleks veelkord õpetusõnad mida ise ei järginud....ärge leiutage jalgrattast küsige targematelt nõu ja kui vähegi võimalik otsige juhendaja kes esimesed lennud teile puust ja punasega ette teeb.
Ise loodan sellise inimese (kes viitsib ja tahab koolitada) enne järgmist korda leida.
Siinkohal tahaksin veel lisada, et kuna tegin uue teema nimega Elektro UHU ja see on ka minu esimene lennuk üldse siis võib e. mõnel asjast huvitatud algajal jääda mulje, et seda ei tasu osta.....vastupidi see et ma oma lollusest ja kogenematusest lennuki puruks lasin....on minu probleem. Kui aga arvestada millise hooga tuli lennuk vastu maad siis esialgu ei osanud küll loota et mingitki jupid terveks jäävad ja mis peamine seda on odav parandada ja lihtne (ei mingeid ribisid ega muud sellist mis nõuaks eriteadmisi liim ja osavad näpud on peamine tööriist selle lennuki juures )Lõpetuseks ütleks veelkord õpetusõnad mida ise ei järginud....ärge leiutage jalgrattast küsige targematelt nõu ja kui vähegi võimalik otsige juhendaja kes esimesed lennud teile puust ja punasega ette teeb.
Ise loodan sellise inimese (kes viitsib ja tahab koolitada) enne järgmist korda leida.
Tere
siinkohal veel lisada, et tõesti, simulaatoris lendamisest on suht vähe abi. Olin kah enne harjutanud kõvasti.
Mina lasin suure spm traineri puruks. Minu lend kestis vaid 3 sekundit. Lasin lennuki liiga kiireks ja endast kugele, ei võtnud kõrgust. Ning tagatipuks suures pabinas keerasin eleronid ja pöördetüüri paremale põhja. Tulemuseks lennuks pani maase, kujutan ette, et mõne sajandiku vältel .(tõenäoliselt on paanika see mis enamus lennukeid lõhub )
Siis meenutasin, mida mulle öeldi kui lennuki ostsin- lase asjatundjal üle vaadata, tiir teha ja ära seadistada. Aga mina nagu Eestlane ikka ise ja ise.
Nüüdseks lennuk parandatud ja sain ka esimese lennu teha, küll jällegi omal käel ja purunes ainult propeller maandumisel.
Lennuk oli raskuskeskmetest väljas ja nägin kurja vaeva, et teda õhus hoida.
Ühesõnaga kui vähegi võimalik, peaks ikka asjatundjatega konsulteerima, sest ka uue lennuki lennutamisel võib viimane vägagi ettearvamatult käituda. Ja kui kord käest ära läheb, siis pole enam midagi asjatundjatele näidata
Andrias
siinkohal veel lisada, et tõesti, simulaatoris lendamisest on suht vähe abi. Olin kah enne harjutanud kõvasti.
Mina lasin suure spm traineri puruks. Minu lend kestis vaid 3 sekundit. Lasin lennuki liiga kiireks ja endast kugele, ei võtnud kõrgust. Ning tagatipuks suures pabinas keerasin eleronid ja pöördetüüri paremale põhja. Tulemuseks lennuks pani maase, kujutan ette, et mõne sajandiku vältel .(tõenäoliselt on paanika see mis enamus lennukeid lõhub )
Siis meenutasin, mida mulle öeldi kui lennuki ostsin- lase asjatundjal üle vaadata, tiir teha ja ära seadistada. Aga mina nagu Eestlane ikka ise ja ise.
Nüüdseks lennuk parandatud ja sain ka esimese lennu teha, küll jällegi omal käel ja purunes ainult propeller maandumisel.
Lennuk oli raskuskeskmetest väljas ja nägin kurja vaeva, et teda õhus hoida.
Ühesõnaga kui vähegi võimalik, peaks ikka asjatundjatega konsulteerima, sest ka uue lennuki lennutamisel võib viimane vägagi ettearvamatult käituda. Ja kui kord käest ära läheb, siis pole enam midagi asjatundjatele näidata
Andrias
targutamise maailmameister e. Annaks jumal häda, küll abi ikka saab.
Trainer Mex-S. Tigre 45
Kanal 70
Trainer Mex-S. Tigre 45
Kanal 70
Sa võid olla simus kuitahes tõsine lennuäss,aga esimest korda uue masinaga platsile startima minnes võtab ikka korralikult põlved värisema.
Seda iga uue masinaga ,ka siis kui oled juba isegi mingid lennukogemused reaallennus omandanud.
JU se käib selle hobiga kaasas,kunagi sai vesteldud Koljaga(suurte mudelite lennutamise isa) ja ka tema ütles ,et mootorlennuki lennutamine stressab kohutavalt,kunagi ei tea lennu algul kuidas lend lõpeb.
Seda iga uue masinaga ,ka siis kui oled juba isegi mingid lennukogemused reaallennus omandanud.
JU se käib selle hobiga kaasas,kunagi sai vesteldud Koljaga(suurte mudelite lennutamise isa) ja ka tema ütles ,et mootorlennuki lennutamine stressab kohutavalt,kunagi ei tea lennu algul kuidas lend lõpeb.
Harjumaa-Tallinn-Harjumaa
Spectrum DX9 2,4G
FOX EPO Glider 2,3M
DISCUS CS 2,6M
PROXIMA II 2,8M
CONDOR 2,5M
VOLARE 230
ELIPSOID EVO 280
Hot Pepper 3D
Durafly™ HyperBipe 900mm EPO
Spectrum DX9 2,4G
FOX EPO Glider 2,3M
DISCUS CS 2,6M
PROXIMA II 2,8M
CONDOR 2,5M
VOLARE 230
ELIPSOID EVO 280
Hot Pepper 3D
Durafly™ HyperBipe 900mm EPO
Seda lennu stressi annab ka maandada. Näiteks lennuta sellist mudelit, millest pole kahju ja mis ka väga kergelt katki ei lähe.
On suur vahe, kas lennutada 20 tuhat maksvat mudelit või tuhat krooni maksvat depronit. Esimese puhul pole lennutamisest suurt kasu miskit, sest ei julge midagi uut proovida ja koguaeg värin sees, teise puhul võib igasugu lollusi õhus teha ja refleksid arenevad.
Just seetõttu mina ei tunne mingit tõmmet näiteks kalliste reaktiivide poole. Üpris vastik tunne võib olla lennutada ~50 tuhat maksvat lennukit, mis paarisajaga mööda tuiskab ja crashi tõenäosus on vähemalt 10 korda suurem, kui tavalise sisepõleka puhul.
Aga eks uue mudeli puhul väike värin on ikka sees. Kunagi ei tea, kuidas ta tegelikult õhus käitub, kui tundlik on ja kuidas lendab.
Eks mudellennunduses saab juhtimise enamvähem selgeks ühe hooajaga, kui tihedalt lennutamas käia. Alguses on areng eriti kiire ja märgatav.
On suur vahe, kas lennutada 20 tuhat maksvat mudelit või tuhat krooni maksvat depronit. Esimese puhul pole lennutamisest suurt kasu miskit, sest ei julge midagi uut proovida ja koguaeg värin sees, teise puhul võib igasugu lollusi õhus teha ja refleksid arenevad.
Just seetõttu mina ei tunne mingit tõmmet näiteks kalliste reaktiivide poole. Üpris vastik tunne võib olla lennutada ~50 tuhat maksvat lennukit, mis paarisajaga mööda tuiskab ja crashi tõenäosus on vähemalt 10 korda suurem, kui tavalise sisepõleka puhul.
Aga eks uue mudeli puhul väike värin on ikka sees. Kunagi ei tea, kuidas ta tegelikult õhus käitub, kui tundlik on ja kuidas lendab.
Eks mudellennunduses saab juhtimise enamvähem selgeks ühe hooajaga, kui tihedalt lennutamas käia. Alguses on areng eriti kiire ja märgatav.
Üritan siin ennast harida niikaua kui lennata ei saa õpin teooriat. Nüüd tekkis mul küsimus selle kvartsi kohta? Kas saan asjast õigesti aru ,et kvartsid on kõik sagedusega 35 mhz aga töötavad erinevatel kanalitel. Lugesin ka ohutustehnika reegleid ja kas on õige ,et ühel ja samal kanalil samal platsil lendavad lennukid hakkavad üksteist segama? Siit siis ka minu küsimus, et kuidas ma tean ,et näiteks teisel lennutajal sama kanal pole ja kui on siis kas selleks peaks igaks juhuks alati kaasas olema mitu kvartsi?Et ka mina saaksin lennutada
Kui ma nüüd uued kvartsid ostan (mis sobivad saatja ja vastuvõtja pesadesse) siis kas peaksin kohe valima mingi kindla kanali või kui ma enam vähem kindel olen, et kedagi ega midagi läheduses pole siis algul suht ükskõik. Ja kas kanali number on ka vastuvõtjal kirjas, sest loogilisekt peaks siis ostma hoopis selle (vastuvõtja)järgi kvartsi.
Kui ma nüüd uued kvartsid ostan (mis sobivad saatja ja vastuvõtja pesadesse) siis kas peaksin kohe valima mingi kindla kanali või kui ma enam vähem kindel olen, et kedagi ega midagi läheduses pole siis algul suht ükskõik. Ja kas kanali number on ka vastuvõtjal kirjas, sest loogilisekt peaks siis ostma hoopis selle (vastuvõtja)järgi kvartsi.
Lennutamise platsil on püsti toigas mille külge paned pesulõksu oma kanali numbriga. Või auto antenni külge suure ja nähtava sildi. Võimalusi mitu. Vaata, mis kohalikul platsil kehtib. Siis on teada kes millisel kanalil.Ets wrote:... et kuidas ma tean ,et näiteks teisel lennutajal sama kanal pole ja kui on siis kas selleks peaks igaks juhuks alati kaasas olema mitu kvartsi?Et ka mina saaksin lennutada ...
Kui kanalid kattuvad, siis räägid sama kanali omanikuga kokku, et kes millal lendab. Vastasel juhul võid olla sina kes teise mehe lennuki kinni maksab.
Kvarts osta milline tahad. Kaval oleks võtta see, mida teistel veel ei ole. Rahalises mõttes võta see, mis on soodsam. Kui saatjal on kvarts olemas mingi kanaliga ja kõik muud lennukid kah samal kanalil, siis oleks tobe kõik kvartsid välja vahetada ühe kvartsi pärast. Sinu otsustada.
Ja kvartsid ei ole KÕIK 35MHz. On 36, 40, 72 ja võibolla veelgi. Igal sagedusel omad kanalid. 35MHz on jupitatud mitmeks jupiks: 35.000, 35.010, 35.020 jne. 10KHz vahega nagu ma aru saan. Vaata, et kasutad sagedust, mis on riigis ette nähtud selleks. 72MHz näiteks USA'st pole lennukile mõtet osta.
http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t=814
Last edited by tola555 on Wed Oct 24, 2007 15:52, edited 1 time in total.
Ets wrote:Kas saan asjast õigesti aru ,et kvartsid on kõik sagedusega 35 mhz aga töötavad erinevatel kanalitel.
Laias laastus jah. Tõsi küll, erinevate kanalite kvartsid erinevad õige pisut oma resonantsisageduste poolest. Samuti ei pea kvartsid (erinevatel tootjatel võib olla erinevaid lahendusi) "töötama" 35 mhz diapasoonis, võidakse kasutada ka kordseid.
Algajale aga jah piisab sellest, kui teada, et kvarts määrab kanali, ning seda, et erinevate tootjate kvartsid ei pruugi omavahel ristvahetatavad olla (võib juhtuda, et tootja X aparatuur tõõtab tootja Y kvartsiga, kuid võib ka mitte töötada - alati tuleb ennem uurida konkreetse X ja Y kohta järgi)
Jah, ja enamgi veel. Segamine ei ole mitte platsipõhine, vaid distansipõhine, niiet ka paar-kolm kilomeetrit üksteisest eemal töötavad sama kanali saatjad võivad samuti üksteist segada, kuigi mudelistid üksteist ega ka mudeleid ei näe.Ets wrote: Lugesin ka ohutustehnika reegleid ja kas on õige ,et ühel ja samal kanalil samal platsil lendavad lennukid hakkavad üksteist segama?
Jah, soovitav oleks omada vähemalt kahte kvartsipaari (saatja ja vastuvõtja), või siis kvartsivabat süntesaatorsüsteemi.Ets wrote: Siit siis ka minu küsimus, et kuidas ma tean ,et näiteks teisel lennutajal sama kanal pole ja kui on siis kas selleks peaks igaks juhuks alati kaasas olema mitu kvartsi?Et ka mina saaksin lennutada
Lennutusplatsidel on selleks otstarbeks tavaliselt kvartsipuu, millele siis Sina kinnitad oma kanali/sageduse ja nimega pesulõksu, veendudes eelnevalt, et sellise kanali pulka juba ees ei ole. Kui puud ei ole, või see paistab kahtlaselt tühi olema, siis tuleb suhelda - käia kõigi vähegi saatjat omada võivate tegelaste juurest läbi, ning küsida kanali kohta. Muideks, isegi, kui on konflikt, siis saab kokku leppida, kes parajasti kasutab. Tüüpiliselt ollakse õhus (kasutatakse saatjat) üsnagi väike protsent kogu platsil oldud ajast.
NB! Enne, kui saatja sisse lülitad, pead olema kindel, et kellelgi teisel seda kanalit ei ole kasutusel
Vaata ringi. Kuskil siin oli vähemalt mingi tabel tüüpidest, asukohtadest ja sagedustest. Kui võimalik, võid sellest juhinduda, kuid "täiesti oma" kanalit Sa eesti piires vaevalt leiad. Seega tegelikult suht ükskõikEts wrote: Kui ma nüüd uued kvartsid ostan (mis sobivad saatja ja vastuvõtja pesadesse) siis kas peaksin kohe valima mingi kindla kanali või kui ma enam vähem kindel olen, et kedagi ega midagi läheduses pole siis algul suht ükskõik. Ja kas kanali number on ka vastuvõtjal kirjas, sest loogilisekt peaks siis ostma hoopis selle (vastuvõtja)järgi kvartsi.
Yep. Kanali number on nii saatja, kui vastuvõtja kvartsil kirjas.
Kumb oli ennem, kas muna või kana - tähtis on, et nad oleksid omavahel ühilduvad. Aja mõõdudes avastad Sa kindlasti, et hakkad ostma kvartse(vastuvõtjaid) oma saatja järgi, kuna saatja on tavaliselt üks, mudeleid ja seega ka vastuvõtjaid aga tuleb palju tihedamini juurde.
[/b]
Kvarts on selline asi, mis crashi tagajärjel võib katki minna või ebatöökindlaks muutuda. Niiet see on üks tähtis komponent, mis järgi kontrollida - näiteks vastuvõtjat töötavana raputada ja vaadata, kas ka siis töötab kõik on ok!
Mina olen tänaseni ainult ühe sagedusega ja ühe kvartsipaariga hakkama saanud. Saatjas kanal 77 kvarts ja igal mudelil oma vastuvõtjas 77-kanali kvarts. Alati platsile jõudes aga tuleb ENNE oma saatja sisse lülitamist veenduda, et kellelgi teisel poleks sama sagedus ehk kanal käigus. Kui on käigus sama kanal/sagedus, siis tuleb kordamööda lennutada või üks vahetab sageduse ära.
See on tähtis, et kasutaksid sama firmakvartsi või siis oleksid veendunud, et mõni teine ka sobib/töötab, nii nagu eespool kirjeldatud.
Mina olen tänaseni ainult ühe sagedusega ja ühe kvartsipaariga hakkama saanud. Saatjas kanal 77 kvarts ja igal mudelil oma vastuvõtjas 77-kanali kvarts. Alati platsile jõudes aga tuleb ENNE oma saatja sisse lülitamist veenduda, et kellelgi teisel poleks sama sagedus ehk kanal käigus. Kui on käigus sama kanal/sagedus, siis tuleb kordamööda lennutada või üks vahetab sageduse ära.
See on tähtis, et kasutaksid sama firmakvartsi või siis oleksid veendunud, et mõni teine ka sobib/töötab, nii nagu eespool kirjeldatud.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Hallo!
Sain kätte vajalikud jupid ja lennuk jälle sõiduvõimeline Et see talv seekord naa pikalt venitab ja ilmad ilusad siis kasutasin igat vähegi tuulevaiksemat ilma et lennutada. Paraku ei oma kogemusi teiste lennukitega, aga see Elekro UHU on ilmselt parim ost mille tegin. Õnneks oli viitsimist enne foorumites kolistada ja targemate postitusi lugeda. Siinkohal tänud kes viitsisid vastata.
Kõige pikema lennu tegin viimanekord u.8 min. See ehk tundub tühisena, aga see on paraku õpimise hind kui alustad 0-st ja sul pole kedagi tegijamat kõrval....
Mis aga peamine....olen seda lennukit nüüdseks liiminud ja parandanud 9 korda!!!!!!! Ainus raha mis on läinud on liimiraha ja platsile sõitmiseks kulunud bensiin. Mõni mats maaga on olnud selline, et valmistud juba prügikotti avama, aga siiani on purunenud ainult kere mida on aga suht kerge parandada.
Peaksin veel lisama, et vähemalt minu jaoks tundub simulaatoris harjutamisest palju tähtsamana see vahetu kogemus ja arusaam lennuki häälestamisest mille saad tegelikult omandatud kogemustest
Kellel on vähegi võimalus otsige omale abiline!!Veidi on hea meel ,et üksi saab ise õppida ja kogemusi omandada, aga liimida ei saa lõputult ja milleks lõhkuda tehnikat. Tavaliselt ei lennutata neid lennukeid kodu hoovil ja seega on suht nukker tunne peale näiteks 3sekundilist lendu jälle koju parandama minna!!!
ALGAJA!!! Elektro UHU on hea valik
Sain kätte vajalikud jupid ja lennuk jälle sõiduvõimeline Et see talv seekord naa pikalt venitab ja ilmad ilusad siis kasutasin igat vähegi tuulevaiksemat ilma et lennutada. Paraku ei oma kogemusi teiste lennukitega, aga see Elekro UHU on ilmselt parim ost mille tegin. Õnneks oli viitsimist enne foorumites kolistada ja targemate postitusi lugeda. Siinkohal tänud kes viitsisid vastata.
Kõige pikema lennu tegin viimanekord u.8 min. See ehk tundub tühisena, aga see on paraku õpimise hind kui alustad 0-st ja sul pole kedagi tegijamat kõrval....
Mis aga peamine....olen seda lennukit nüüdseks liiminud ja parandanud 9 korda!!!!!!! Ainus raha mis on läinud on liimiraha ja platsile sõitmiseks kulunud bensiin. Mõni mats maaga on olnud selline, et valmistud juba prügikotti avama, aga siiani on purunenud ainult kere mida on aga suht kerge parandada.
Peaksin veel lisama, et vähemalt minu jaoks tundub simulaatoris harjutamisest palju tähtsamana see vahetu kogemus ja arusaam lennuki häälestamisest mille saad tegelikult omandatud kogemustest
Kellel on vähegi võimalus otsige omale abiline!!Veidi on hea meel ,et üksi saab ise õppida ja kogemusi omandada, aga liimida ei saa lõputult ja milleks lõhkuda tehnikat. Tavaliselt ei lennutata neid lennukeid kodu hoovil ja seega on suht nukker tunne peale näiteks 3sekundilist lendu jälle koju parandama minna!!!
ALGAJA!!! Elektro UHU on hea valik