2 takti ja 4 takti

[Submarin]

Uskuge või mitte,aga Mina pole veel nende erinievusest aru saanud.

Oleks hea kui keegi seletakse mulle ära mis vahel ja kasu ühel või teisel on!? jutt siis 2 ja 4 taktilisest mootorist. Lennuki mootorist

[mart]

Aru saab hääle järgi, kahtaktilised pinisevad, neljatakstilised on maheda häälega.

[MagnusL]

4 taktilised on natuke nõrgemad, aga madalatel pööretel peaks olema rohkem väänet. Kallimad on nad ka.

[pipercub]

Järgnev jutt pole just väga täpne.
Takt on pool pööret. 2 takti - 1 täispööre. 2-taktilisel käib igal pöördel pauk, 4-taktilisel üle ühe. 2x rohkem pauke samal kiirusel, st. võimsus suurem või kaal, mõõdud ja hind väiksemad. Aga et kõik käib 2x kiiremini, siis on koormus kõikidele asjadele ka suurem ja sooja eraldub rohkem. 4-taktilisel on aega küllalt, kõik käib rahulikult ja soliidselt.

Ehituselt on 4-taktilisel silindripeas sisse- ja väljalaskeklapp. Nende juurde tulevad võlli nukkidelt 2 tõukurit, mis kohe silma torkavad.

2-taktilisel on sisselaskeklapiks võlli sees olev kanal, mis karburaatori alt karterisse läheb. Väljalaskeklapiks on kolb ise, avades sumbutaja ava. Lisaks on veel kaval ülevoolukanal karterist silindri hülsi ja jahutusribide vahelt silindri keskossa.

4-taktilisel:
1. Töötakt - pauk käib, klapid suletud, kolb liigub alla
2. Väljalasketakt - kolb jõudis alla, väljalaskeklapp avatakse, kolb liigub ülesse, gaasid surutakse välja
tiir peal
3. Toitetakt(imemine eesti keeles) - kolb on üleval, väljalaskeklapp suletaks, sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub alla ja tekkiva vaakumiga imetakse karburaatorist värske küttesegu sisse
4. Survetakt - kõik klapid suletakse, kolb liigub ülesse ja surub küttesegu põlemiskambrisse kokku
teine tiir peal ja kõik uueks pauguks valmis


2-taktilisel:
1. Töötakt - pauk käib, kolb liigub alla ja võlli sisselaskekanal sulgub, kolb on üle poole teest alla läbinud ja hakkab avanema sumbutaja aken, kuumad gaasid alustavad väljumist, veel veidike kolvi allaliikumist ja avanevad ülevooluaknad - allaliikuv kolb pressib värsket segu karterist mööda ülevoolukanalit(kanaleid) silindrisse. Ühest otsast põlenud gaasid lahkuvad ja samaaegselt teisest otsast tuleb värske segu kavalate keeristega sisse - see üheaegsus ongi 2-taktiliste point
2. Survetakt - kolb läbis alumise surnud punkti ja hakkab tõusma, karteris hakkab vaakum tekkima ja sisselase läbi võlli avaneb, kolb tõuseb ja sulgeb ülevooluaknad, silinder on täidetud värske seguga, hetk hiljem sulgub sumbutaja auk ja algab küttesegu kokkusurumine, mingil hetkel saab hõõgküünlal sellest pressimisest küllalt ja pauk läheb lahti ning kõik kordub.

[andrias]

Lihtsamalt siis neljataktilisel onn enamasti klapid, kahetaktilistel mitte.

[Ropka]

lisaks kõigele sellele, et 4-taktilisel käib pauk iga kahe ringi kohta, siis ka kütusekulu on peaaegu 2x väiksem (töömahu kohta), mootori enda kiirus ka väiksem, kuluvus väiksem

2-taktilisel on momendikõver siuke vibalik, et jõud tekib tal alles siis kui pöörded põhjas on

4-taktilisel on jõud kohe olemas nii kui siibrit paotad, võrdeliselt pööretega


analoogiline võrdlus 3-4 silindriliste riisiautodega (japsid) ja usa V8 mootoritega möiratajad.
lisaks usakal on 100 km/h liikumisel mootori pöörded 1600-1800, riisiraketil 3000 ja siis ka enam jõudu möödasõiduks ei ole, kuigi passi järgi kõik vaatavad et noo rsk minu pisikesel punnil on ju kilovatte ikka rohkem


...ja kui on veel 2 inimest peale juhi ka peal, siis on kütusekulu juba suurem vaudest, vaul ei muutu üldse kulu

mitte et ma usa suuremootorilisi õigustaks, aga võrdlus on selline


selliste argumentidea on trikilennukitel ja rippujatel 4-taktilised või suisa bensukad.

[lauri]

www.howstuffworks.com ja sinna inglise keeles 2-stroke või siis 4-stroke otsingusse! Seal ka tuhandeid muid vastuseid küsimustele...

[pipercub]

Hakkasin mõtlema, et kas eesti keeles üldse on midagi mootoritest avaldatud. Midagi lihtsat ja selget.

Ainuke, mis meelde tuleb, on 50-ndatel trükitud "Mootorrattajuhi õpik", autor A. Palu. See kõige vanem väljaanne. Seal on 2-taktiliste mootorite ja kütuste kohta kõik väga arusaadavalt kirjas.

Ilma naljata, ainuke eestikeelne raamat mootoritest, mis on midagi väärt. Paarkümmend aastat tagasi oli veel raamatukogudest saadaval.


Leidsin netist andmed:

Õige raamat: Palu, Arseni. Mootorratta juhi õpik / Arseni Palu ; [kaas: P. Reeveer]. - 3. täiend. tr. - Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1953. - 464 lk.

Peaks ka sobima: Palu, Arseni. Mootorratta juhi õpik / Arseni Palu. - 2. täiend. tr. - Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1951. - 406 lk.

[[J]]

Praktilise 4-taktilise kasutuse näiteid ka:


Sädeküünlaga, bensiiniga., horisontaallennus kulu umbes 50 grammi tunnis.
Toomas Mardna lennuk, millega on tehtud raadiovesilennukite maailmarekord 16 tundi 14 minutit 11 sekundit ja Eesti kestvuslennurekord 21 tundi 50 minutit 2 sekundit.

http://records.fai.org/models/current.asp?id=193

[Marek]

Reivo jutust saaba ru nagu 4 taktilisel oleks rohke jõudu, pole ju nii? Jõumoment madalatel pööretel muidugi suurem ja vähem kütust tarbib aga mõlemad mootorid saavutavad max võimsuse ikka 90 % pöörete juures ja siin on 2 taktiline peajagu üle. Esiteks võimsam ja teiseks pea kaks korda kergem. Onju nii?

[[J]]

4-taktilistel on kolvi käik ja hooratta õlg suuremad (siit suurem pöördemoment) ja pöörded seetõttu madalamad. Võimsus võib kokku sama tulla.
2-sed pritsivad kütust kadudega, 4-sed teevad seda täpsemalt. Siit ökonoomsuse vahe.

[Ropka]

kui oleks kuskilt praegu võtta jõu ja monemdi kõverad mõlema mootoritüübi kohta, siis kuju oleks neil üsna erinev.

max pööretel muidugi max jõud, aga 2-takti enne seda maxi peaks olema logaritmilise kaarega

no umbes veerand gaasiga sõites on 4-takti kõvasti üle.
Ja näiteks tühikäigult surtsaka gaasi andes, on 4-sel kohe jõud taga

eks see mootori valik sõltub lendamise ja oskuste iseloomust

kui tahad aeglasi vigureid ja rippumisi jne pulli teha, siis ikka on soovitatud 4-taktilisi

kui vaja punn põhas kiire lennuga edasi-tagasi kräunutada, siis muidugi 2-taktilisel on siin eelis.