Peame siis sidet, mina rihin jälle Piibe mnt-d. Nt kella 13-14 ajal võiks juba koguneda, kui windgurud uskuda.
3 veebruari pärastlõunal lendama
3 veebruari pärastlõunal lendama
Ilmaennustus lubab, loodetavasti reaalne ilm samuti 
Peame siis sidet, mina rihin jälle Piibe mnt-d. Nt kella 13-14 ajal võiks juba koguneda, kui windgurud uskuda.
Peame siis sidet, mina rihin jälle Piibe mnt-d. Nt kella 13-14 ajal võiks juba koguneda, kui windgurud uskuda.
Re: 3 veebruari pärastlõunal lendama
Ellujäämistarkus õpetab - usalda, aga kontrolli.Marek wrote: kui windgurud uskuda.
Seepärast kavatsengi kah kontrollima tulla. Nagunii vaja veel oma tunnikene maapeal ringi põristada, enne, kui täisgaasi saan pruukida. Miski ~14 oleks vast kohal.
Re: 3 veebruari pärastlõunal lendama
Uus mootor?cuprum wrote:Ellujäämistarkus õpetab - usalda, aga kontrolli.Marek wrote: kui windgurud uskuda.
Seepärast kavatsengi kah kontrollima tulla. Nagunii vaja veel oma tunnikene maapeal ringi põristada, enne, kui täisgaasi saan pruukida. Miski ~14 oleks vast kohal.
Jõudsin täpselt 14 kohale ja imestus oli suur - plats tühi. Seekord olid teised siiski alles tulemata
Õnneks kodus mõtlesin, et pole mõtet tühjade kätega vaatama tulla ja laadisin kopteri aku ka ära ning sain üle poole aasta ühe lennu kirja
Mõned pildid ka, enamjalt Cuprumi uuest mootorist. Esimene omataoline Eestis? Mardi kiire "pylon-flight" elektrikas ja ainult veidi aeglasem "delta" panid täitsa vahtima ja imestama...
http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... 03_02_2008
Mõned pildid ka, enamjalt Cuprumi uuest mootorist. Esimene omataoline Eestis? Mardi kiire "pylon-flight" elektrikas ja ainult veidi aeglasem "delta" panid täitsa vahtima ja imestama...
http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... 03_02_2008
Lauri Laidna - www.pistik.com
kui SP seeria puhul on gabariitide osas näha selge eelis.siis mulle jääb täiesti arusaamatuks CD seeria mõte - gabariidid jäävad samadesse piiridesse nagu 2 taktilisel mootoril ja tehn andmete poolest ka pole midagi erilist - 10ccm mootoril võimsust vaid 0,9 hp ja kaal 540 g?Ja ikkagi see laagrite määrimine -kuidas see küll käib?Ilmselt asi ka hästi õrn - isegi propi vastu maad minnes on võimalus,et see silindri-väntvõlli vaheline hammasühendus saab kannatada.Aga samas - varsti teame.Ootan põnevusega Cuprumi "sõjalinnu" esmalendu.Seal on see mootor küll justkui valatud külge.Ilmselt sobiks see ka hästi Spitfire kapoti alla!
Kunagi lugesin selle ametliku info läbi. Seal oli kirjas, et peale crashi ära proovigi mootorit ringi ajada... niiet crashi mõttes on kindlasti vähem andestav! Tavalise konstruktsiooniga mootor on ikka uskumatult vastupidav, selle vastu kindlasti ei saa. Kuid 2:1 reduktor ja huvitavad gabariidid - miks ka mitte.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Laagrid võivad olla suletud (määrdega), kuid neid on poole rohkem, hammasülekanne ja mis peamine - silinder teeb ühe töötakti jooksul ka kaks täispööret. Hõõrduvaid pindu 2x rohkem. Hammasülekande kasutegur on kindlasti max. 90% kandis. Probleemiks on ka pöörleva silindri soojusülekanne välisele, jahutavale osale.
See on lihtsalt fännindus.
Aga miks ka mitte?
See on lihtsalt fännindus.
Aga miks ka mitte?
Od, kuis nii?!?vana wrote:ja mis peamine - silinder teeb ühe töötakti jooksul ka kaks täispööret. Hõõrduvaid pindu 2x rohkem.
Niipalju, kui mina seda masinavärki olen tundma õppinud, siis silinder teeb ühe täispõõrde ühe täistsükliga. Seega siis iga põõrde ajal on ka üks töötakt.
Hõõrduvatest pindadest niipalju, et põhjalikum tehniline kirjeldus väidab järgmist:
* Silindri ja kolvi vaheline põõrlemine ei pidavat olema oluline, pigem isegi parandavat paratamatut "edasi-tagasi" liikumist (hõõrduv pindala on "tavamootoriga" sama, kergendavaks asjaoluks olevat sobiv kolvirõngas).
* Silindri ja välissärgi vahel ei ole vahetut hõõrumist. Väiksematel mootoritel seal temperatuuri juhtiv iseeneslik õlikile, suurematel kasutatakse õli ringiajamiseks ka "sunnimeetodeid".
Aga jah, kuna mind ennastki hakkas see mootoritüüp huvitama, siis põhimiselt katsetamiseks ma ta võtsingi (jätame ilusti kapotialla mahtumise hetkel kõrvale, kuna plaanis olnud summutisüsteem ei ole veel kohale jõudnud).
Mis aga mootorisse enesesse puutub, siis olen kuulnud risti vastupidiseid arvamusi. Kõige negatiivsema sain Udisco mudellennu müügiaffilt (tema sõber ei olevat asja eriti käimagi saanud). Aga seda arvamust ma ignoreeriksin, kuna minu arust läheb see mootor "toore" isendi kohta päris hästi käima. Hetkel ta ei ole mul veel "häälde" pandud (sissetöötamine ikka *väga* rikka seguga ), aga tundub, et suhteliselt "lõdva" häälestamisega - andestab palju ja käivitub kergelt isegi (talve)külmast peast.
PS. Et kuidagi selle aruteluga "Ürituste" alla jääda, siis tuleval nädalavahetusel tõenäoliselt jälle Piibele ja vast isegi õhku. Lubati peris ilusat lennuilma.
PSS. Kunagi, kui antud mootoritüübi kohta arvamust küsisin, siis ei olnud pooltki nii elavat arutelu
Kirjutas jah. Kui on 4 takti, siis 2 täispööret, kui kahetaktiline, siis üks pööre töötakti kohta. Või hakkan lolliks minema???
vana kirjutas:
ja mis peamine - silinder teeb ühe töötakti jooksul ka kaks täispööret. Hõõrduvaid pindu 2x rohkem.
Igaljuhul on tore, kui mehed midagi ebastandardset ja huvitavat ette võtavad. Koopial ei peagi eriti võimsust taga ajama.
Tundub, et üks meist räägib väntvõllist, teine silindristvana wrote: Kirjutas jah. Kui on 4 takti, siis 2 täispööret, kui kahetaktiline, siis üks pööre töötakti kohta.
Nimelt on silindri hammasvõõ juhtumisi 2 korda "pikem" kui väntvõlli otsas olev hammasratas. Seega kolb üles, kolb alla annab poole silindripõõrdest. Teise üles-alla'ga tehakse ülejäänud silindripõõre.
Eeh, mina jälle teisiti arvamaKuno wrote:Huvitav,CD variandi puhul on ilmselt vastupidi see ülekande arv,kuna propp on nö. väntvõlli otsas.
Kui prop väntvõlli otsas, siis tegu "täiesti tavalise" 4-taktisega - ehk siis ühe peavõlli (väntvõlli seekord) põõrdega tehakse 2 takti neljast (silinder - aka "klapid") teeb poole põõret, ehk siis poole täistsüklist(4 takti == täistsükkel)
Ülaltoodud keerukast lausekonstruktsioonist -> Reaalne ülekandearv on 1:1
Ma ütlen lihtsalt ,et parim sisepõlekas väiksele koopiale,kahju et kallivõitu.Vaatasin pilti,asi on lihtne:väntvõll käib 2 korda kiiremini kui pöörlev silinder ,mis on ka propi kiirus.Propi kiirus on nagu tava 4takti nukkvõlli kiirus,see tähendab 2 korda aeglasem.Võimalus kasutada väiksel mootoril suurt proppi,mis on koopiate juures väga hea.
