Profiil F3A lennukile?

mart63 · Post by **mart63** » Wed May 28, 2008 12:19

Olen kõik oma (sümm.profiiliga)lennukid ehitanud NACA 00** profiilidega.
Kas lihtne naca 0010 profiil sobib f3a lendamiseks? Pole enne sellele mõelnud, ehk keegi teab mõnda nüansi mida jälgida? V.a. konstruktsioon.(õhuke tiib vs. tugevus)

Naca 0010:
http://members.cox.net/bdfelice/Wings/shape-.jpg

Ropka · Post by **Ropka** » Wed May 28, 2008 13:15

mul on meelde jäänud kood naca 0012, see oli mainitud kuskil poes lennuki kirjelduses

praegu kuskilt linki leida ei õnnestunud, seega kindlat midagi ei saa öelda

mart63 · Post by **mart63** » Wed May 28, 2008 13:17

See siis vähe paksem profiil (10% vs 12% tiiva laiusest).

[J] · Post by **[J]** » Wed May 28, 2008 14:58

Tasub maailmameistreid "ahvida". Tehakse tugevuse huvides ka nii, et keskel 18%, tiivaotsas 12% (...0012). Ka nii, et keskel NACA 2415, otsas NACA0018 jne.
Mida ümaram profiili nina ja paksem profiil, seda raskemini rebeneb tiivalt õhuvool ja suurem manööverdamisvõime, ka takistus. Mina tiival alla 12% ja üle 18% ei teeks.

mart63 · Post by **mart63** » Wed May 28, 2008 15:02

NACA 2415 on ju mittesümm. profiil, kas tõesti kasutatakse toda?
Mu arust 18% tundub liiga palju paksuseks ? Mingile 3d lennukile vb, aga f3a tundub "vähe" paks.

NACA 0018:

NACA 2415:

[J] · Post by **[J]** » Wed May 28, 2008 15:54

Bruno Giezendanner (googelda), kunagine supertäht tiiva keskel kasutas, otsas oli mingi 00xx.
Soomlastel on hea nimekiri, kelle järgi tasub nuhkida:
http://www.f3a.fi/events/world/lang-pref/fi/
Simu RF3,5 populaarsel lennukil JAK-54 on tiival 14% ja seal saab ka küllalt lihtsalt tiivaprofiile vahetada.

mart63 · Post by **mart63** » Wed May 28, 2008 20:06

Läksin ikkagi NACA 0010 teed, end minu ees tõestanud profiil.
Teemat võib sellegipoolest jätkata.

[J] · Post by **[J]** » Wed May 28, 2008 20:32

6% kuni 10% on tegelikult hea stabilisaatori profiil ja tiivale natukene vähevõitu. Stapiks LAUD on tegelikult täielik jama ja ükski "kõva mees" LAUDA iial ei kasuta.

mart63 · Post by **mart63** » Wed May 28, 2008 20:39

Miks nö. laud jama on?
Kas ka 1m tiivaga lennukil midagi muudab?

[J] · Post by **[J]** » Wed May 28, 2008 21:01

Kui küsimus on selles, kas lendab või üldse ei lenda, on ükskõik. Kui küsimus selles, kellel paremini lendab, on oluline.
Laualt rebeneb õhuvoolus kriitilistes olukordades tunduvalt varem ja aerodünaamika on väga palju halvem.

mart63 · Post by **mart63** » Wed May 28, 2008 22:47

Mida stabilisaatorilt/juhpindadelt rebenev õhk lennus piloodi jaoks tähendab?

tulnuk · Post by **tulnuk** » Wed May 28, 2008 23:16

[J] wrote:Kui küsimus on selles, kas lendab või üldse ei lenda, on ükskõik. Kui küsimus selles, kellel paremini lendab, on oluline.
Laualt rebeneb õhuvoolus kriitilistes olukordades tunduvalt varem ja aerodünaamika on väga palju halvem.

Samas showflierite üks edu pante pidigi ju "laud" olema, loogiliselt võttes peaks ju suurel kohtumisnurgal tekkiv keeris tekitama tiiva peale paksu profiili. Miks peaks siis õhk F3A`l teistmood käituma?

[J] · Post by **[J]** » Wed May 28, 2008 23:29

mida rebenev õhk lennus piloodi jaoks tähendab

Lennuk muutub mittejuhitavaks või lausa mittelendavaks. Klassikaline tiivalt rebenenud õhuga vigur vigurlennus on pööris. Kaotad kiiruse, tõstad nina ja kõrgus, ning pöördetüür põhja ...
Ka siin foorumis on korduvalt kurdetud, et lennuk väikesel kiirusel varises ...
ja pilpad taga.
Õhuvoolus rebenes tiivalt ja tiib enam ei kanna, ning lennuk lihtsalt kukub.
Ülo Keeduse raamatus "Purilend" on neid asju päris hästi ja eesti keeles õpetatud. Soovitan uurida.

mart63 · Post by **mart63** » Wed May 28, 2008 23:43

Tiiva läbivajumist ma tean. Stabilisaatorilt rebenev õhk ja tema tagajärjed jäid lihtsalt arusaamatuks.

[J] · Post by **[J]** » Thu May 29, 2008 0:15

showflierite üks edu pante pidigi ju "laud" olema

Vat seda ma küll ei usu. Minu meelest on juba enamusel päris korralikud tiivaprofiilid, eriti balsast lennukitel, lauad on põhiliselt eriti odavad asjad.

arne · Post by **arne** » Thu May 29, 2008 0:17

Lamedal plaadil on päris märkimisväärne surnud ala. S.t. sa liigutad kangi, juhtpind liigub aga reaktsiooni ei ole. Mingist kriitilisest suurusest alates aga tekib järsk reaktsioon. Liigutad teises suunas, muudatus on teisel kohal - hüsterees. Kui täpne juhtimine on oluline - plaaneritel näiteks, siis parandab plaadi pärisprofiiliga asendamine märkimisväärselt juhitavust.

Arne

vana · Post by **vana** » Thu May 29, 2008 9:28

Mul on kaks shokflierit, üks plaat ja teine üsna suvaline sümmeetrilise profiiliga, mille sain plaati painutades ja liimides.
Need kaks mudelit lendavad täiesti erinevalt - profiiliga nagu tavaline mudellennuk, plaadiga nagu shokflier, kus "juhitamatus" tekib väga kergesti. Kui aga tead mudeli võimalusi, pole sellest hullu. Ka läbivarisemine võib taotluslik ja huvitav olla.
Kui maa liialt lähedal pole...

[J] · Post by **[J]** » Thu May 29, 2008 14:45

Aga tagaservad jäetakse paksud ja kandilised. Tekkiv hõrendus imeb õhuvoolu tüüri vastu ja tugevam on ka. Plaaneritel käib tagaserv takistuse vähendamiseks terav, mootoriga asjadel pole energia sääst probleem.

mart63 · Post by **mart63** » Sat May 31, 2008 12:44

Ehitasin siis lihtsa NACA0010 tiivaga.Alustasin teisipäeval:
http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... me=Slipf3a

Veel teha:
Ühendada "sabasulgede" ning gaasi juhikud.
Katta tiivaotsad.
Paigutada aku, vastuvõtja.(servod on sees)
Eleronidel ja kõrgustüüril Futaba FS100,Pöördetüüril Simprop SES190BB ning gaasil odav 9g hiinakas. Aku tuleb arvatavasti 4.8v 2000mah, sest siiani on kaal täiesti normide piires. Tiivaulatus 1m pikkus ligikaudu sama.

Ervin2 · Post by **Ervin2** » Sat May 31, 2008 13:14

Ehk oleks pidnud kusgile 1,5m kanti venitama.

mart63 · Post by **mart63** » Sat May 31, 2008 14:15

Mootor on väike. Uue võistluslennuki plaan siiski olemas. 7.5ccm ja kuskile 1.4m.Natuke vaja raha koguda enne..
Plaanin osta, mitte ise teha. Siis enamvähem kindel, et kõik on õige.

Niikaua lendan oma väikestega.. Võrreldes eelmisega on sabaõlg poole pikem.

mart63 · Post by **mart63** » Sat May 31, 2008 15:43

Valmis. Pooltäis paagiga on raskuskese täpselt tiivatalal (33%).
Kaal 990g. Target oli 1kg, niiet suht täpselt. Õhtul esmalennule kollasele.
5 day build!

mart63 · Post by **mart63** » Sat May 31, 2008 19:24

Käidud, lendas väga hästi. Pika sabaga lendab, nagu välismaa foorumites öeldakse, "flies like on rails".
Ainuke, mille üle kurdaks, on et järsult kõrgustüüriga üles tõmmates kaldub paremale. Ei tundu nagu läbivajumine, sest alati vajub paremale tiivale.
Äkki tiivalt-tiivale balanss paigast? Kui, siis vaid mootori summuti võrra ning see oli ka eelmisel lennukil samuti paigutatud.
Järgmine kord võiks proovida lisada raskust vasakule tiivale. Ehk mõjub.
Kunstlikult arstida annaks ka miksiga, mis segaks kokku kõrgustüüri (üles)äärmuse ning väga minimaalse vasakule kallutava eleroni sisendi?

[J] · Post by **[J]** » Sat May 31, 2008 20:32

Aga loe siit:
http://www.f3a.fi/kalusto/trimmauskartta/

Loe läbi: Moottorin vetokulma

Kõige parem, ÕPI KÕIK PÄHE.

mart63 · Post by **mart63** » Sat May 31, 2008 20:38

Ei oska soome keelt.
http://www.probuild-uk.co.uk/factsheets/trimchart.php
On see midagi sarnast?

[J] · Post by **[J]** » Sat May 31, 2008 20:56

Samasuunaline, aga mitte sama asi.

Google tõlgib.
Sinu puhul tundub, et on vaja mootorile veidi vasakulevedu juurde panna.

See ju peaaegu eesti keel:
...
C. Lennokki kääntyy oikealle.
C. Käännä moottoria vasemmalle.

mart63 · Post by **mart63** » Sat May 31, 2008 21:10

Ei usu, et mootoriveost asi kinni on. See selline järsk kaldumine.
Proovin platsil teinekord tiivaotsa raskust panna ja kui ei aita, siis panen seibidega mootorinurka vasakule.

arne · Post by **arne** » Mon Jun 02, 2008 7:39

Milline selle läbivajumise ajastus on? Kas see juhtub kohe kui kõrgustüüri üles rebid või on mingi viivitus ka? Kas on vahet kiirel ja aeglasel kõrgustüüri liigutamisel? Kas see sõltub lennuki kiirusest?

Arne

Post by **lauri** » Mon Jun 02, 2008 10:44

Millise konstruktsiooniga sul kõrgustüüri kang tehtud on? Äkki saavad kõrgustüüri vasak ja parem pool läbi painduda, üks liigub vähem kui teine ja see põhjustab "rolli"? Selline asi võib juhtuda siis, kui kõrgustüüri kang kinnitub ühele kõrgustüüri poolele, mis on teise poolega keskelt mingi tagasihoidliku ja läbi painduva süsteemiga nt. - http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... d=P1040663