
Pärast Pirtal harjutasin natsa ka asflatplatsil. Kaks korda käis vasta maad tugevalt. Kaks korda platsi ääres põõsastesse. Esimesel korral jäi stiilselt kuskil 0,7 meetri kõrgusele põõsastesse. Alati kui kukkuma hakkas püüdsin gaasi maha keerata. Proovides maast srtarti siis kiskus kogu aeg paremale. Ei saanudki lennukit õhku sedasi.
Aga jah, simukaga rohkem vaja hajrutada. Praegu lendas lennuk kaugustesse ja mina seda tagasi tuua ei suutnud. Kogu tegevus seisenes lennuki õhus hoidmisele.
Kokkuvõtteks võin öelda, et lennuk on täitsa vastupidav. Lisaks üürikelsele lennurõõmule oli rohkem jooksmisrõõmu. Mingit erilist taastamistööd tegema ei pea, et järgmine kord lendama minna. Ja jube lahe on seda lendavat lennukit vaadata. Järgmine kord proovin ühineda kui suurem lendamine on. Tekkis jubedalt ka küsimusi. Milline on normaalne lennukõrgus? Milline on sobiv tuul? Ja nii edasi.