Raskuskeskme leidmine kahetiivalisel lennukil(mitte biplaan)
Raskuskeskme leidmine kahetiivalisel lennukil(mitte biplaan)
Huvitab selline asi, et kuidas leida raskuskeset lennukil, millel kaks tiiba, mõlemad ühesuurused ning asetsevad üksteise taga.
Küsimuse lihtsamaks mõistmiseks tegin väikse skeemi(L mõõdetud tiibade 1/3'st, ehk kohast kus muidu raskuskese oleks:
Küsimuse lihtsamaks mõistmiseks tegin väikse skeemi(L mõõdetud tiibade 1/3'st, ehk kohast kus muidu raskuskese oleks:
Nii see arvutus väidab,reaalselt aga sama mudeliehitaja viis raskuskeskme kusagile 32% peale.
Üsna hea ülevaade: http://www.rcdesign.ru/reviews/avia/kyo ... s_spec_s2c
Sellest ka eelnev arvutus on pärit.
Üsna hea ülevaade: http://www.rcdesign.ru/reviews/avia/kyo ... s_spec_s2c
Sellest ka eelnev arvutus on pärit.
Harjumaa-Tallinn-Harjumaa
Spectrum DX9 2,4G
FOX EPO Glider 2,3M
DISCUS CS 2,6M
PROXIMA II 2,8M
CONDOR 2,5M
VOLARE 230
ELIPSOID EVO 280
Hot Pepper 3D
Durafly™ HyperBipe 900mm EPO
Spectrum DX9 2,4G
FOX EPO Glider 2,3M
DISCUS CS 2,6M
PROXIMA II 2,8M
CONDOR 2,5M
VOLARE 230
ELIPSOID EVO 280
Hot Pepper 3D
Durafly™ HyperBipe 900mm EPO
soovitan muretseda raamatu RC model aircraft design, Andy Lennon, ISBN 0-911295-40-2
See mees on ehitanud kahe ning kolmetiivulisi.
Püsivuse põhimõtte on igal lennukil ühesugune- raskuskese peab asetsema eespool lennuki õhutakkistuse keskpunktist (Neutral point, NP). Täpselt nagu sulgpallil.
Sellest ramatust NP asukoha valem kahe ühesuuruse tiiva korral on:
Distance N=(Area A x separation)/(area A+area B)
Area A on esitiiva pindala
separation on esi- ja tagatiiva vaheline kaugus mõõdetuna 1/4 kõõludest
Area B on tagatiiva pindala x0.8 (kuna on esitiiva turbulentsis)
Distance N on NP kaugus tagumise tiiva 1/4 kõõlust ettepoole, raskuskese peab olema sellest veel nats ettepoole, kirja järgi 1/4 tagatiiva keskmisest kõõlust.
Joonist igaks juhuks ei lisa.
Tähtis on, et esitiib vajub läbi väiksemal kohtumisnurgal kui tagumine- peab olema õhema teravama profiiliga ja/või suurema külgsuhtega. Seda on ka Tu144 või saabidel näha- kanard on saledam kui peatiib.
Pole õnnestunud leida kust on tulnud, et raskuskese suisa peab 33% peal olema- muud seletust ei oska välja mõelda, et see on pärit ajast kus kõik suured ja väikesed lendasid ClarkY profiiliga ja olid trimmitud pikima lennu jaoks- sel juhul raskus hojab tiiva trimmis ja stabilisaatoril ei ole koormuust. Selles raamatus Lennon väidab, et vigurlennu jaoks sümmeetrilise profiiliga parim raskuskese asukoht on 25% peal.
See mees on ehitanud kahe ning kolmetiivulisi.
Püsivuse põhimõtte on igal lennukil ühesugune- raskuskese peab asetsema eespool lennuki õhutakkistuse keskpunktist (Neutral point, NP). Täpselt nagu sulgpallil.
Sellest ramatust NP asukoha valem kahe ühesuuruse tiiva korral on:
Distance N=(Area A x separation)/(area A+area B)
Area A on esitiiva pindala
separation on esi- ja tagatiiva vaheline kaugus mõõdetuna 1/4 kõõludest
Area B on tagatiiva pindala x0.8 (kuna on esitiiva turbulentsis)
Distance N on NP kaugus tagumise tiiva 1/4 kõõlust ettepoole, raskuskese peab olema sellest veel nats ettepoole, kirja järgi 1/4 tagatiiva keskmisest kõõlust.
Joonist igaks juhuks ei lisa.
Tähtis on, et esitiib vajub läbi väiksemal kohtumisnurgal kui tagumine- peab olema õhema teravama profiiliga ja/või suurema külgsuhtega. Seda on ka Tu144 või saabidel näha- kanard on saledam kui peatiib.
Pole õnnestunud leida kust on tulnud, et raskuskese suisa peab 33% peal olema- muud seletust ei oska välja mõelda, et see on pärit ajast kus kõik suured ja väikesed lendasid ClarkY profiiliga ja olid trimmitud pikima lennu jaoks- sel juhul raskus hojab tiiva trimmis ja stabilisaatoril ei ole koormuust. Selles raamatus Lennon väidab, et vigurlennu jaoks sümmeetrilise profiiliga parim raskuskese asukoht on 25% peal.
Püsivuse pärast pole vahet kuhu raskuskese panna- alati saab stabi pindala suurendada kuni jõuame tandemtiivani, nagu üleval pildil. Raskuskese üle100% esitiivast.
25% peal vist ei ole lootust 3d lennata, isegi kui saba minimaalne- tiiva tõstekeskpunkt ja raskuskese ühtivad ning ei teki jõupaari mis lennuki äkkilisemalt keeraks- kobrat ei tee. Kuid kas selline jõupaari puudumine ei ole eeliseks pattern tüüpi vigurlennus? 45% peab saba juba tõstma sirge lennu puhul, sisuliselt ongi tandem tiib.
25% peal vist ei ole lootust 3d lennata, isegi kui saba minimaalne- tiiva tõstekeskpunkt ja raskuskese ühtivad ning ei teki jõupaari mis lennuki äkkilisemalt keeraks- kobrat ei tee. Kuid kas selline jõupaari puudumine ei ole eeliseks pattern tüüpi vigurlennus? 45% peab saba juba tõstma sirge lennu puhul, sisuliselt ongi tandem tiib.
Mart. Mulle tundub, et sinu joonisel oleks lennuki tõstekese liiga lähedal, või isegi samas kohas raskuskesemega - seda aga olla ei tohiks. Kui sul just arvutit pole, mis lennukit pärast juhiks :p. Raskuskese peab olema eespool tõstekeset.
Sellisel konstruktsioonil on veel igasugu aerodünaamilisi iseärasusi mida peab arvestama. Kui mõlemad pinnad tõstavad, siis kas asi ei ole juba sünnis ebastabiilne? Pead vist vaatama vaidtiibade konstruid ja otsima vastuseid. Ma väga kahtlen kas tagumine pind võib olla sama profiili ja seadenurgaga. Tava konstruktsioonil on ju stabilisaator neutraalne või hoopis neg.tõstejõuga.
Sellisel konstruktsioonil on veel igasugu aerodünaamilisi iseärasusi mida peab arvestama. Kui mõlemad pinnad tõstavad, siis kas asi ei ole juba sünnis ebastabiilne? Pead vist vaatama vaidtiibade konstruid ja otsima vastuseid. Ma väga kahtlen kas tagumine pind võib olla sama profiili ja seadenurgaga. Tava konstruktsioonil on ju stabilisaator neutraalne või hoopis neg.tõstejõuga.
üks kummaline tandemtiivaga lennuaparaat - http://web.zone.ee/lendavkirp/
juhtimise põhimõte hoopis teine - muudetakse esimese tiiva kohtumisnurka.Fännid väidavad,et väga lihtne juhtida ja stabiilne.
juhtimise põhimõte hoopis teine - muudetakse esimese tiiva kohtumisnurka.Fännid väidavad,et väga lihtne juhtida ja stabiilne.
vigurlennu lennuki puhul olekski ideaalne,kui tõstekese ja raskuskese kokku langeksid - siis on lennuk ükskõikses tasakaalus.Tegelikus elus on seda väga raske saavutada ja stabiilsuse huvides on parem,kui raskuskese on tõstekeskusest eespool - on kergem lennata,samas,kui raskuskese vähe tahapoole nihutada,on lõbusam,ainult maanduda on raske - kiiruse vähenedes kipub nina püsti ajama ja külgsuunas püsivust kaotama.Mulle tundub, et sinu joonisel oleks lennuki tõstekese liiga lähedal, või isegi samas kohas raskuskesemega - seda aga olla ei tohiks
Üks Venemaa kodanik hakkas selle projekti aastal 2002, kolme aasta pärast mudel sai valmis
Siit saab näha ja lugeda ( sorry kui keegi keelt ei oska ): http://forum.rcdesign.ru/index.php?show ... ?????&st=0
Üks seletus video: http://niva.tv/Dima-fly/dragon-sub.avi
Kas lendab?
http://niva.tv/Dima-fly/dragon-fly.avi
Siit saab näha ja lugeda ( sorry kui keegi keelt ei oska ): http://forum.rcdesign.ru/index.php?show ... ?????&st=0
Üks seletus video: http://niva.tv/Dima-fly/dragon-sub.avi
Kas lendab?
http://niva.tv/Dima-fly/dragon-fly.avi
Superilus mudel, sellise võiks teha, lendab väga hästi videos küll..
http://www.youtube.com/watch?v=gV23RRmFMu0
Raskuskese @ 50%Kuno wrote: praktiseeritakse isegi 45% raskuskeset- ei kujuta ette,kuidas sellega lendamine välja näeb.
http://www.youtube.com/watch?v=gV23RRmFMu0
lendav kirp oli üsna õnnetu lennuk, vähemalt oma esimeses versioonis. sünnimaal Prantsusmaal vist isegi keelatud kunagi. Probleem oli, vist, et kahe liiga lähestiku asetseva tiiva interferents oli liiga suur, mis muutis teatud olukorras juhtimise võimatuks. Igal juhul oli see apparaat paras killer. Muuseumis olen seda näinud- vann võrri mootoriga.
http://en.wikipedia.org/wiki/Rutan_Quickie
See on vist nii tandem tiiva moodi kui annab veel olla. Sellest on ka mudeleid tehtud, isegi kitina müügis olnud. Eeliseks ja ka vigurlennu jaoks puuduseks on, et lennukit ei saa varisema panna. Rutan on muidu ka kuulus "tagurpidi" lennukite ehitaja.
http://www.avweb.com/news/newacft/182746-1.html
Selline lennuk on reklaamitud kui ohutu treener.
pole selliste 3Dlennukitega kogemust, nagu youtube videolt näha. Tahaks näha, kuidas tal ilma mootorita liuglemine ka õnnestub. mulle tundub, et sellistel elukatel polegi tiibu vaja- kogu tõstejõud tuleb (ülivõimsast) mootorist ja tiivad on lihtsalt tüüride asemel.
http://en.wikipedia.org/wiki/Rutan_Quickie
See on vist nii tandem tiiva moodi kui annab veel olla. Sellest on ka mudeleid tehtud, isegi kitina müügis olnud. Eeliseks ja ka vigurlennu jaoks puuduseks on, et lennukit ei saa varisema panna. Rutan on muidu ka kuulus "tagurpidi" lennukite ehitaja.
http://www.avweb.com/news/newacft/182746-1.html
Selline lennuk on reklaamitud kui ohutu treener.
pole selliste 3Dlennukitega kogemust, nagu youtube videolt näha. Tahaks näha, kuidas tal ilma mootorita liuglemine ka õnnestub. mulle tundub, et sellistel elukatel polegi tiibu vaja- kogu tõstejõud tuleb (ülivõimsast) mootorist ja tiivad on lihtsalt tüüride asemel.