Pagan, ja mina mõtlesin, et järjekordne lennuki otsimise pilt tuleb[J] wrote:missuguse vaatenurgaga objektiiv oli kasutusel?

Korraks mõtlesin juba et mis kaamerat sa seal siis lennutad et säärast asja lased meil nuputada. Objektiiv oli sul ikka ju Canon S90 standard[J] wrote: Mõistatamiseks on, et missuguse vaatenurgaga objektiiv oli kasutusel?
Seda küll, aga "laiatarbe" põhjenduse kohaselt saavutatakse efektiivsus tänu sellele, et "eespool" jooksev laba ei keeraks "järeltuleval" labal/labadel õhuvoolu turbulentsseks. Eespool ja järel kehtib loomulikult kõigi selles propelleris "osalevate" labade kohtatulnuk wrote:Ei mäleta hetkel enam täpset aerodünaamilist selgitust, kuid ühelabaline propeller olevat kõikse efektiivsem.
Nu labasid ikka üritatakse teise poole vastukaaluga pisut tasakaalustada kah - kuigi, seda, et "veojõud" tuleb paratamatult nurga all, ning seda vektorit ei õnnestu mitte kuidagi tasakaalustada.tulnuk wrote: Mootori teljele ja laagritele paneb selline lahendus muidugi päris korraliku koormuse.
Kõik väga täpselt õige!felch wrote:On nii?
sellel lennukil ei olegi "sagedusi".Saan aru,et tegemist on vabalennu mudeli ülesvedamisega.Kusagil all on keegi nööri otsas,kes õigel momendil sikutab ja järele annab - vastavalt sellele pöörab pöördetüür.Enne "konksu" otsast lahtilaskmist tõmmatakse lennukile veel hoog sisse,et ta mõned meetrid veel lisaks "üles hüppaks" (pukseerimisnööri pikkus on ette määratud,pikem ei tohi olla) ja et vältida kontrollimatut lennuki stallimist peale kiiruse kaotust,käib stabilisaatori tagaserv korraks alla,et lennuk läheks horisontaallendu ja peale soovitud lennuaja lõppu (määratakse taimeriga enne starti ja taimer käivitub mudeli nöörist vabastamise momendil) tõuseb stabilisaatori tagaserv üles ca 45 kraadi alla ja mudel laskub hõljudes nagu puuleht maale.Väga peen teadus,et kõik see kaadervärk toimima saab ja mudel õigesti käituma hakkab.Tänapäeval vist kasutatakse stapi ja pöördetüüri juhtimiseks ka servosid,vanasti olid kasutusel kavalad süsteemid mida käitati kummi ,nööride,vedrude ta süütenööriga (osavamatel ja rikkamatel meestel olid olemas kellamehanismidega taimerid,pioneerid kasutasid pesunöörist tehtud süütenööri).sagedusel töötav raadioaparatuur võiks küll sellel lennukil olla
ja maailmameistri stardikonks kah! See näitab üheselt, et võistlustel ohtliku mehega tegemist kui kurjaks saab!prosper wrote:No jah vanasti sai mulli puhul ikka ka juurde venitatud