Millised on arvamused, et kui vibratsioonivabaks on võimalik väikest T-Rex klassi elektrikopterit saada?
Kas mingi jääkvibratsiooni sisse jäämine on paratamatu?
Või on elektrikopter häälestatav niivõrd tasakaalu, et isegi täispööretel töötava kopteri korpust sõrmega katsudes pole midagi tunda.
Elektrikopter ja vibratsioon
Moderator: Kristjan
Tere!
Täiesti vabaks tõesti ei saa, kopteril on 3 suuremat vibraallikat - mootor, pearootor ja sabarootor. Mootor pole elektrikopteri puhul probleem aga pea- ja sabarootor kindlasti.
Lisaks väiksemad allikad nagu võllid, rattad jms.
Labad tasakaalusta ära kui nad veel tasakaalustatud ei ole ja seejärel tuleb nad ühele joonele saada (blade tracking).
Mis plaanis on, kaamera jah
Terv,
K.
Täiesti vabaks tõesti ei saa, kopteril on 3 suuremat vibraallikat - mootor, pearootor ja sabarootor. Mootor pole elektrikopteri puhul probleem aga pea- ja sabarootor kindlasti.
Lisaks väiksemad allikad nagu võllid, rattad jms.
Labad tasakaalusta ära kui nad veel tasakaalustatud ei ole ja seejärel tuleb nad ühele joonele saada (blade tracking).
Mis plaanis on, kaamera jah
Terv,
K.
Kaamera jah, kuid see kaameravärk on muude probleemide ja pikkade nokitsemisetundide koorma alla ära mattunud. Kui oleks ette teadnud, seda mehhanika ja elektroonika suurt keerukust poleks ilmselt kopteri poole vaadanud, kuid nüüd on hammas verel ja järgi ei jäta, maksku mis maksab.
Kuid nüüd teemast.
Milline on siis selline normaalne vibra, mille välja ajamisega pole enam mõtet tegeleda?
Kas silmaga tohiks midagi näha olla?
Kui käega katsuda, kuidas kirjeldada normaalse vibra tunnet?
Näiteks saba rõhtkiilu alumine ots, mis katseb sabalabasid vastu maad käimast, kes selle ots tohib vibreerida paremale-vasakule või mitte?
Üritasin töötavat ja statiivile kinni pandud kopterit uurida ka muudetava sagedusega vibralambi valguses. Sain pildis kopteri labad päris paika või aeglasse näivasse pöörlemisse. Kuid peale selle ilmeka pildi, kuidas tõepoolest suurel kiirusel kopteri labade nurk muutub koos kaldeautomaadi kallutamisega ei näinud vibra osas eriti midagi. Teoreetiliselt oleks pidanud nägema pöörlevate osade vaikset ujumist ümbe oma telje, kuid mitte midagi märkimisväärset. Kas sellest võib järeldada, et olulist vibrat ei ole?
Kuid nüüd teemast.
Milline on siis selline normaalne vibra, mille välja ajamisega pole enam mõtet tegeleda?
Kas silmaga tohiks midagi näha olla?
Kui käega katsuda, kuidas kirjeldada normaalse vibra tunnet?
Näiteks saba rõhtkiilu alumine ots, mis katseb sabalabasid vastu maad käimast, kes selle ots tohib vibreerida paremale-vasakule või mitte?
Üritasin töötavat ja statiivile kinni pandud kopterit uurida ka muudetava sagedusega vibralambi valguses. Sain pildis kopteri labad päris paika või aeglasse näivasse pöörlemisse. Kuid peale selle ilmeka pildi, kuidas tõepoolest suurel kiirusel kopteri labade nurk muutub koos kaldeautomaadi kallutamisega ei näinud vibra osas eriti midagi. Teoreetiliselt oleks pidanud nägema pöörlevate osade vaikset ujumist ümbe oma telje, kuid mitte midagi märkimisväärset. Kas sellest võib järeldada, et olulist vibrat ei ole?
Sellised vibrad on minumeelest paratamatud. Eks tulenevad resonants-sagedustest.AndrusT wrote: Näiteks saba rõhtkiilu alumine ots, mis katseb sabalabasid vastu maad käimast, kes selle ots tohib vibreerida paremale-vasakule või mitte?
Ise olin ka algul hirmutatud nendest vibradest. Kõige tähtsam on teadmine, et vibra on õhus PALJU väiksem, kui maas madala rootoripööretega. Ise uurisin ja puurisin Trex450 puhul ka kogemusi vibraga erinevatest foorumitest. Õpetus oli see, et kui sa ÕHUS EI NÄE mingit vibratsiooni, siis tõenäoliselt probleemi pole!
Kopteri vibra saab mingil määral hinnata ka güro maksimaalse tundlikkusega, mida saab kasutada. Nimelt enne ühte crashi sain HH rezhiimis tundlikkuse (GY401) panna 65-70% kuid peale crashi üle 55% ei saa, tuleb "saba liputamine". Tänase päevani pole täpselt aru saanud, millest see väike vibra sisse tuleb - välja on vahetatud sisuliselt kõik jupid, mis võivad asja mõjutada. Kokkuvõttes - pole probleemi siiski!
Trex450 puhul on vibra põhjustajaks ka peaülekande suur hammasratas (spur), mis EI OLE kunagi ideaalselt ringikujuline. Selle jaoks on ammu olemas olnud spetsiaalsed tugevamad ja täpsemad spur'id ning nüüd vist ka metallist.
Lauri Laidna - www.pistik.com
mnjah, eile õhtul tegelesin taas vibra probleemidega. Sabarootor on hakanud liialt vibreerima. Vahetasin labad uute vastu, kuid olukord ei läinud oluliselt paremaks. Üritasin ka mängida kleepsude kleepimisega sabarootori labadele, kuid erilist edu ei saavutanud.
Kas on pakkumisi, et mis nippe on keegi kasutanud sabarootorist vibra välja ajamiseks? Kas peale labade kaalumise muid meetodeid vibra põhjuse avastamiseks pole olemas? Näiteks pildistamine või filmimine?
Kas on pakkumisi, et mis nippe on keegi kasutanud sabarootorist vibra välja ajamiseks? Kas peale labade kaalumise muid meetodeid vibra põhjuse avastamiseks pole olemas? Näiteks pildistamine või filmimine?
Kaamerast sain juba vibra välja. See pole enam probleem. Aitas kaamera kinnitamine paraja jäikuse ja elastsusega kummiribade külge.
Kuid minu hinnangul on saba vibra hakanud segama gürode tööd. Ka käega katsudes ja silmaga vaadates on minu hinnangul vibra läinud liialt suureks. Võib-olla mängib rolli ka kulunud rihm. Rihm on tõepoolest kulunud.
Kuid minu hinnangul on saba vibra hakanud segama gürode tööd. Ka käega katsudes ja silmaga vaadates on minu hinnangul vibra läinud liialt suureks. Võib-olla mängib rolli ka kulunud rihm. Rihm on tõepoolest kulunud.
Labade kaalumine pole just parim lahendus, kui sul pole tõesti 0.1g või veelgi täpsem kaal. Niivähe kui mina tean, siis on mõtekas ikka labad omavahel ära fikseerida 180-kraadi all (nagu tavaline 2-labaline propeller) mingi võlli või pika kruvi külge. Vastavalt labade mõõdule saab selle võlli paigutada näiteks zhilettide või nugade peale või isegi hoida lihtsalt näppude vahel nii, et süsteem saaks liikuda ja raskem laba vajuks alla. Siis kergema laba keskkohta teipi lisada ja korras.
Tegelikult tuleks enne seda labade raskuskese pikku-pidi võrdseks ajada. Labad kõrvuti lauale asetada mingi sirge võlli peale. Nüüd rullida võlli edasi. Nii leiad labade pikku-pidise raskuskeskme, ühtlustamiseks lisa teipi laba otsa.
Tegelikult tuleks enne seda labade raskuskese pikku-pidi võrdseks ajada. Labad kõrvuti lauale asetada mingi sirge võlli peale. Nüüd rullida võlli edasi. Nii leiad labade pikku-pidise raskuskeskme, ühtlustamiseks lisa teipi laba otsa.
Lauri Laidna - www.pistik.com