Analoog ja digiservo?

musträhn · Post by **musträhn** » Wed Feb 06, 2013 23:56

Mis on analoog ja digiservode põhilised erinevused?
Kas neid saab kasutada koos ühes vastuvõtjas?
Kas digiservodele on vaja spets vastuvõtjat?
Kas erinevaid servosid saab kasutada ühel kanalil?

Küsimusi on mul veel palju, aga need kõigepealt

cuprum · Post by **cuprum** » Thu Feb 07, 2013 9:58

musträhn wrote:Mis on analoog ja digiservode põhilised erinevused?
Kas neid saab kasutada koos ühes vastuvõtjas?
Kas digiservodele on vaja spets vastuvõtjat?
Kas erinevaid servosid saab kasutada ühel kanalil?

Küsimusi on mul veel palju, aga need kõigepealt

Skeemi ülesehitus on nende põhimine erinevus. Ühedel tegeleb impulsi pikkuse mehhaaniliseks nurgaks muutmisega lihtlabane H-sild, teistel istub selle töö jaoks kõhus mikroprotsessor.

Kuna interface on neil sama, siis koos tegutsemisel neil *ei* *ole* vahet. Võid ühendada digisid ja analooge nii risti kui põigiti ühe vastuvõtja taha.

Analog ja digiservod erinevad peamiselt oma käitumise poolest. Nimelt on osasid digiservosid võimalik *programmeerida*. Tüüpiliselt liikumissuunda; alg-, lõpp- ja kesk-asendit; "surnud" signaali; kiirust ning võibolla veel mõndagi. Analogservo korral peaks sellisteks muutusteks võtma tinutuskolvi, ning mõnedeks muutusteks ka skeemielemendid (ehk tegelikult uue servo ehitama).
Järgmine oluline erinevus on see, et tüüpiliselt on digiservo tunduvalt "tugevam". Ta üritab väiksematki signaali muudatust kohe maksimumjõuga mehhaanikasse kanda. Samuti suudab ta signaali "meelde jätta", ning rakendada (suunavat)jõudu ka kahe juhtimpulsi vahelisel ajal. Samuti siis, kui signaali tegelikult ei olegi (failsafe).

Erijuhtumid - lihtsustamise huvides ära siit allapoole loetut arvesta, ajab ainult karvad krussi

Digiservod on võimelised saama aru palju "tihedamast" signaalist, seega on mõningaid vastuvõtjaid võimalik häälestada sellist signaali servodele saatma. Sellest tõepoolest analogservod aru ei saa, ning järelikult sellesse kanalisse või selliselt häälestatud vastuvõtja taha pole analogservo hää.
Digiservode ühendamise üks alamliik - Futaba S-Bus erineb tunduvalt "tavalisest" juhtimisskeemist, ning selle külge pole ei analoogservodel ega ka "tavalistel digiservodel" asja.

Oehh · Post by **Oehh** » Thu Feb 07, 2013 18:05

cuprum, tubli, istu, 5

Võiks muidugi veel lisada, et kuna digiservo üritab väiksematki signaali muudatust kohe maksimumjõuga mehhaanikasse kanda - siis on digiservode voolutarve suurem.

musträhn · Post by **musträhn** » Thu Feb 07, 2013 20:43

Tänan õppetunni eest

trebla · Post by **trebla** » Thu Feb 07, 2013 21:36

Tegelikult on kõigil harjadega mootoriga servodel H-bridge, ilma selleta keerleks servo ainult ühes suunas kuni lõpuni ja põleks siis vaikselt maha

Brushless mootorite puhul H-silda muidugi vaja pole.
Analoogservodel mõõdab spetsiaalne komparaator (operatsioonivõimendi) servo poteka pinget ja sisendimpulsside muundurist saadud pinget ning püüab nende vahet läbi H-silla mootori pööramisega minimeerida. Sellest tulenevalt on puhta analoogservo jõud seda väiksem, mida väiksem on asendi korrektsioonivajadus. Teine häda on see, kui näiteks sisendpulsid tulevad servole liiga kiiresti, näiteks tavalise 50Hz asemel 100Hz sagedusega. Nende peale ei jõua juhtskeem adekvaatselt reageerida ning avab kõik H-silla transid (H-sillas on üldjuhul 4 transistorit ja neid avatakse diagonaali pidi, kui transid avatakse vertikaali pidi, lühistuvad toite pluss ja miinus).

Mikrokontrolleriga digiservodel seda probleemi pole ja teoreetiliselt ei peaks kõrgem refresh rate (pulsisagedus) neile mingit kahju tegema. Aga see on kahjuks ainult teooria. Tihti müüakse digiservode all servosid, mille väljundskeem on küll digitaalne aga sisend on sama mis analoogservodel ja nad põlevad sama kiiresti maha liiga kõrge pulsisageduse juures. Ere näide on HK401 güro - analoogreziimis on ta pulsisagedus 50Hz ja digitaalreziimis 333Hz. Kui nüüd sealtsamast hobikinga saidilt osta odav digiservo ja panna see digitaalreziimis tööle siis heal juhul läheb ta väga kuumaks, halvemal juhul kustub lennu ajal ära. Digisrvode puhul otsi tehnilistest andmetest alati pulse ratet või refresh ratet, siis ei juhtu ootamatut jama ning ei teki asjatuid lootusi

Oehh · Post by **Oehh** » Thu Feb 07, 2013 21:54

trebla wrote:Brushless mootorite puhul H-silda muidugi vaja pole.

Mitte "pole vaja", vaid: H-sillast ei piisa, kuna BL-mootorid on 3-faasilised
"Sild" on siiski vajalik aga tal peab olema juba 6 lülitustransistorit.
Kuidas seda silda kutsutakse? Terminoloogia küsimus!

Mis puutub odavatesse digiservodesse siis siin on vb tõesti mõistlikum valida sama raha eest kvaliteetne analoogservo...

Ehk seda digiservot pole mõtet ületähtsustada.
Analoogservod teevad oma töö suurepäraselt ära.

Enamus vilesid ja kellasid mida digiservo programmeerida-seadistada laseb saaks teha ju saatja seadistustega.

[J] · Post by **[J]** » Thu Feb 07, 2013 21:57

trebla wrote:põlevad kiiresti maha liiga kõrge pulsisageduse juures

See on minu meelest eriti oluline hoiatus

Nimega firmade uuemate 2,4GHz aparatuuride puhul tasub analoogservod ja igasugu pooldigid minevikuks kuulutada ja ainult täisverd digiservodega tegeleda.
Parimate digiservode pulsisagedus on analoogservodest juba suurusjärgu võrra kõrgem:

http://www.mks-servo.com.tw/goods.php?goods_id=bls990

http://www.spartan-rc.com/resources/servodb/servo.php

Mudelismifoorum

Analoog ja digiservo?

Analoog ja digiservo?

Re: Analoog ja digiservo?