musträhn wrote:Mis on analoog ja digiservode põhilised erinevused?
Kas neid saab kasutada koos ühes vastuvõtjas?
Kas digiservodele on vaja spets vastuvõtjat?
Kas erinevaid servosid saab kasutada ühel kanalil?
Küsimusi on mul veel palju, aga need kõigepealt

Skeemi ülesehitus on nende põhimine erinevus. Ühedel tegeleb impulsi pikkuse mehhaaniliseks nurgaks muutmisega lihtlabane H-sild, teistel istub selle töö jaoks kõhus mikroprotsessor.
Kuna interface on neil sama, siis koos tegutsemisel neil *ei* *ole* vahet. Võid ühendada digisid ja analooge nii risti kui põigiti ühe vastuvõtja taha.
Analog ja digiservod erinevad peamiselt oma käitumise poolest. Nimelt on osasid digiservosid võimalik *programmeerida*. Tüüpiliselt liikumissuunda; alg-, lõpp- ja kesk-asendit; "surnud" signaali; kiirust ning võibolla veel mõndagi. Analogservo korral peaks sellisteks muutusteks võtma tinutuskolvi, ning mõnedeks muutusteks ka skeemielemendid (ehk tegelikult uue servo ehitama).
Järgmine oluline erinevus on see, et tüüpiliselt on digiservo tunduvalt "tugevam". Ta üritab väiksematki signaali muudatust kohe maksimumjõuga mehhaanikasse kanda. Samuti suudab ta signaali "meelde jätta", ning rakendada (suunavat)jõudu ka kahe juhtimpulsi vahelisel ajal. Samuti siis, kui signaali tegelikult ei olegi (failsafe).
Erijuhtumid - lihtsustamise huvides ära siit allapoole loetut arvesta, ajab ainult karvad krussi
Digiservod on võimelised saama aru palju "tihedamast" signaalist, seega on mõningaid vastuvõtjaid võimalik häälestada sellist signaali servodele saatma. Sellest tõepoolest analogservod aru ei saa, ning järelikult sellesse kanalisse või selliselt häälestatud vastuvõtja taha pole analogservo hää.
Digiservode ühendamise üks alamliik - Futaba S-Bus erineb tunduvalt "tavalisest" juhtimisskeemist, ning selle külge pole ei analoogservodel ega ka "tavalistel digiservodel" asja.