Uus lennuk!
Klassikaline tiib peaks olema kergem kui styro,ja lappida on teda ka lihtsam.
Styro tiibadega on üldjuhul igasugu koopiamudelid,mis suht rasked ja meie oludes ka liig kiired.
Kui võtad siis Champion,igati hea ja kindel masin,kõik kiidavad,saatsin ka ise raha teele juba.
Kusagil siin foorumis on juttu olnud ka Elipsoidist,mis iseenesest on Championi eelkäija,ilma eleronideta.
Aga ehk se combo versiooni mootor on selline piiripealne,mina ostsin sellise: http://www.modellhobby-shop.de/modellho ... 0&limit=10
Mega 22/20/3E koos regulaatoriga 129 euri.
Styro tiibadega on üldjuhul igasugu koopiamudelid,mis suht rasked ja meie oludes ka liig kiired.
Kui võtad siis Champion,igati hea ja kindel masin,kõik kiidavad,saatsin ka ise raha teele juba.
Kusagil siin foorumis on juttu olnud ka Elipsoidist,mis iseenesest on Championi eelkäija,ilma eleronideta.
Aga ehk se combo versiooni mootor on selline piiripealne,mina ostsin sellise: http://www.modellhobby-shop.de/modellho ... 0&limit=10
Mega 22/20/3E koos regulaatoriga 129 euri.
Tõsi Ervin2, ka mulle meeldib Chempion oma sõrestiktiivaga rohkem kui Condor 2.5. Ei tea miks, millegipärast meeldivad mulle välisrootoriga mootorid rohkem. .
Võib olla 500W Hacker A 30-L-10 sobiks paremini?
Oled kindel, et Chempionil on pöörde- ja kõrgustüürid olemas? Poes pole selle kohta vähimatki infot.
Mida arvad Condor 320śt? Kas suur tükk ajab suu lõhki?
Võib olla 500W Hacker A 30-L-10 sobiks paremini?
Oled kindel, et Chempionil on pöörde- ja kõrgustüürid olemas? Poes pole selle kohta vähimatki infot.
Mida arvad Condor 320śt? Kas suur tükk ajab suu lõhki?
Meie oludes Champion ideaalne mudel,kõik tüürid küljes,Condor on hea kusagil alpides mäeveerulendude tegemiseks,kus kõvemad tuuled ja ruumi rohkem,suur ja raske.
Muidugi ilus näeb ta välja,ise ka esialgu piilusin Last Down XL'i,aga teadjd arvasid,et.......seda mida ma eelpool juba kirjutasin.
Championil on ka olemas mingeid 3-4 meetrit modifikatsioone,ma mingi netilehepealt uurisin.
Vaata: http://www.cirrus-rcfk.no/links/affa.cgi
Mootoritega aga.....maitse asi,peaasi et üles veab.
Muidugi ilus näeb ta välja,ise ka esialgu piilusin Last Down XL'i,aga teadjd arvasid,et.......seda mida ma eelpool juba kirjutasin.
Championil on ka olemas mingeid 3-4 meetrit modifikatsioone,ma mingi netilehepealt uurisin.
Vaata: http://www.cirrus-rcfk.no/links/affa.cgi
Mootoritega aga.....maitse asi,peaasi et üles veab.
Kaldtüüridega (eleronid) ilma kõrgustüürita (kindlasti on) pole eriti palju peale hakata. Paljud kald- ja kõrgustüüri kasutajad ei oskagi pöördetüüri normaalselt kasutada, sest keskpärasel tasemel saab ka ilma pöördetüürita hakkama.
Outrunner mootoritel on suhteliselt suure läbimõõdu tõttu suur pöördemoment ja on võimalik ilma reduktorita vastuvõetav mootor-propeller kasutegur saavutada.
Outrunner mootoritel on suhteliselt suure läbimõõdu tõttu suur pöördemoment ja on võimalik ilma reduktorita vastuvõetav mootor-propeller kasutegur saavutada.
Hei!
Elipsoid on kindlasti hea mudel, mis ka Chempion on.
Selle aasta eesti meistrivöistluste etapp, F5J (elektrimootoriga plaaner), Nurmsis vöideti Elipsoidiga, mis vahetult enne lennutamist vöistlusplatsil ka kokku kruviti. See mudel on igati hea rahulikuma lennustiili harrastajale.
Möned nädalad hiljem, Nurmsis, pika-lennu vöistlusel testiti ka Elipsoidi vastupidavust. Öhus, startimisel, lendas temast süsinikkiust tehtud plaaner nagu vöist läbi.
See hea näide erinevate mudelite stabiilsuse kohta.
Chempion´i lennutamiseks peaks möningaid lennutamise kogemusi juba omama. Esimeseks mudeliks, seda ei soovitaks. Kindlasti on andekaid piloote, kes kodus usinasti simulaatoriga harjutanud, kuid esimesed mudelid kipuvad ikka rohkem liimikogujad olema.
EasyGlider seevastu on paremini parandatav ja veidi andestavam ka kövemate maandumiste puhul.
Mis tüüride olemasolusse ja hulka puudutab, siis küllalt mudeleid, millel vaid eleronid, neid kutsutakse ka vaidtiivaks. Teisel, kus juba tahapoole välajulatuv saba näha on, on ka sabas tüürid vöi vähemalt körgustüür olemas. Ilmselt seepärast neid ei olegi mainitud.
Mart.
Elipsoid on kindlasti hea mudel, mis ka Chempion on.
Selle aasta eesti meistrivöistluste etapp, F5J (elektrimootoriga plaaner), Nurmsis vöideti Elipsoidiga, mis vahetult enne lennutamist vöistlusplatsil ka kokku kruviti. See mudel on igati hea rahulikuma lennustiili harrastajale.
Möned nädalad hiljem, Nurmsis, pika-lennu vöistlusel testiti ka Elipsoidi vastupidavust. Öhus, startimisel, lendas temast süsinikkiust tehtud plaaner nagu vöist läbi.
See hea näide erinevate mudelite stabiilsuse kohta.
Chempion´i lennutamiseks peaks möningaid lennutamise kogemusi juba omama. Esimeseks mudeliks, seda ei soovitaks. Kindlasti on andekaid piloote, kes kodus usinasti simulaatoriga harjutanud, kuid esimesed mudelid kipuvad ikka rohkem liimikogujad olema.
EasyGlider seevastu on paremini parandatav ja veidi andestavam ka kövemate maandumiste puhul.
Mis tüüride olemasolusse ja hulka puudutab, siis küllalt mudeleid, millel vaid eleronid, neid kutsutakse ka vaidtiivaks. Teisel, kus juba tahapoole välajulatuv saba näha on, on ka sabas tüürid vöi vähemalt körgustüür olemas. Ilmselt seepärast neid ei olegi mainitud.
Mart.
Suured tänud Ervin2´le, mardile ja J le. Teie informatsioon on võetud teadmisex. Tellin Chempioni, ja püüan võtta number suurema mootori.
Mardile ütleks, et mu esimene ja praegune mudel on EasyStar1380mm tiivaulatuse, ülapüloonil asuva Permax 400 mootoriga ja tõukava propiga. Samuti Muliplex ja elapor, nagu EasyGlieder. Siiski on EasyStari põhiveaks (IMO) eleronide puudumine. Jõuetu Permax 400 mootor ( ka EG!) on algajale paras harjumist vajav probleem. Ausalt öeldes algajana ei oska esialgu eriti arvata püstloodis startivast mudelist, kui see just pilotaažiks pole mõeldud.
Räägid Mart midagi süsinikkiust jne. Ausalt öeldes mudellennunduses võhikuna, kuid ametialaselt ainult kõrgtehnoloogias elavana pani mind algul imestama EasyStari klaaskiust torujas “tiivatala”. Et miks isegi mitte süsinikkiud, kevlarist rääkimata? Käisin paar korda ühistel lennutamistel ja oma imestuseks nägin, et samad tiiva ühendustalad, mis peaks nagu elastsed olema, olid sageli duraalalumiiniumist. Kujutad ette mõnda kalameest duraalist sipinninguga? Ja ja, see oli 30 aastat tagasi.
Tegelikult on asi nii, et arenemisruumi on küllaga. Kolmefaasilised mootorid peaks olema tehnoloogileselt lihtsamad harjadega mootoreist, hind on aga vastupidine. Ebanormaalselt kõrge hind on ka muunduritel ja LiPo akudel. Mõne aastaga on nad oluliselt odavamad.
P.S. Mida arvate härrased Multipexi laadijast http://www.modellhobby-shop.de/modellho ... 484&ktg=92 ???
Kodus on alalisvool 13V 10A olemas.
Tänades
Mardile ütleks, et mu esimene ja praegune mudel on EasyStar1380mm tiivaulatuse, ülapüloonil asuva Permax 400 mootoriga ja tõukava propiga. Samuti Muliplex ja elapor, nagu EasyGlieder. Siiski on EasyStari põhiveaks (IMO) eleronide puudumine. Jõuetu Permax 400 mootor ( ka EG!) on algajale paras harjumist vajav probleem. Ausalt öeldes algajana ei oska esialgu eriti arvata püstloodis startivast mudelist, kui see just pilotaažiks pole mõeldud.
Räägid Mart midagi süsinikkiust jne. Ausalt öeldes mudellennunduses võhikuna, kuid ametialaselt ainult kõrgtehnoloogias elavana pani mind algul imestama EasyStari klaaskiust torujas “tiivatala”. Et miks isegi mitte süsinikkiud, kevlarist rääkimata? Käisin paar korda ühistel lennutamistel ja oma imestuseks nägin, et samad tiiva ühendustalad, mis peaks nagu elastsed olema, olid sageli duraalalumiiniumist. Kujutad ette mõnda kalameest duraalist sipinninguga? Ja ja, see oli 30 aastat tagasi.
Tegelikult on asi nii, et arenemisruumi on küllaga. Kolmefaasilised mootorid peaks olema tehnoloogileselt lihtsamad harjadega mootoreist, hind on aga vastupidine. Ebanormaalselt kõrge hind on ka muunduritel ja LiPo akudel. Mõne aastaga on nad oluliselt odavamad.
P.S. Mida arvate härrased Multipexi laadijast http://www.modellhobby-shop.de/modellho ... 484&ktg=92 ???
Kodus on alalisvool 13V 10A olemas.
Tänades
See Multiplexi laadija tundub väga Schulze toodang olevat, nii nagu ka Graupner Ultramat 12 tegelikult on (mis sama hinna ja sisuliselt samade näitajatega).
Ise kasutan Graupner Ultra Duo Plus 30 laadijat (kuni 7A max 150W laadimine, 5A max 50W tühjakslaadimine), millel mugava lisana ka teine väljund samaaegselt NiCd ja NiMh automaatlaadimiseks 50-500mAh (näiteks vastuvõtja või saatja aku).
500 või 1000mA tühjakslaadimisvooluga saab akupaki vähemalt tühjaks, kuigi aega läheb. Kui tahta suure vooluga tühjakslaadimisel akupaki mahtuvust kontrollida või karakteristikut salvestada, siis võib ka eraldi mõõtjat kasutada ja mõnda suurt võimsust taluvat koormust (või lennuki mootorit ennast).
Ise kasutan Graupner Ultra Duo Plus 30 laadijat (kuni 7A max 150W laadimine, 5A max 50W tühjakslaadimine), millel mugava lisana ka teine väljund samaaegselt NiCd ja NiMh automaatlaadimiseks 50-500mAh (näiteks vastuvõtja või saatja aku).
500 või 1000mA tühjakslaadimisvooluga saab akupaki vähemalt tühjaks, kuigi aega läheb. Kui tahta suure vooluga tühjakslaadimisel akupaki mahtuvust kontrollida või karakteristikut salvestada, siis võib ka eraldi mõõtjat kasutada ja mõnda suurt võimsust taluvat koormust (või lennuki mootorit ennast).
Last edited by lauri on Tue Sep 12, 2006 0:40, edited 1 time in total.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Tühjakslaadimisvool on formeerimiseks? Kas sellega võiks kiiret olla. Arvasin, et jätan ööks või ööpäevaks formeerima, automaaatika muud kui töötab, ise viskan viina ja ei mingit muret. Või ma eksin?
Tervitades
Tervitades
Last edited by vana on Tue Sep 12, 2006 0:46, edited 1 time in total.
Täpselt nii! Pärast näed akupaki mahtuvust iga tsükli kohta eraldi (palju sisse läks, palju välja tuli). Tühjakslaadimine on vajalik ka akupaki elementide ühtlustamiseks (neid ükshaaval tühjaks laadida).vana wrote:Tühjakslaadimisvool on formeerimiseks? Kas sellega võiks kiiret olla. Arvasin, et jätan ööks või ööpäevaks formeerima, automaaatika muud kui töötab ja ei mingit muret. Või ma eksin?
Ultramat 30 Duo Plus'il on max 50W tühjaklaadimine, millega saab juba ka näiteks 7-8 purgist akupakki 5A-ga tühjaks lasta, mis näitab ära palju akupaki mahtuvus suurema voolutarbe puhul on (väikse vooluga mahtuvus alati suurem).
Lauri Laidna - www.pistik.com
Eeek. Peand hoogu. Mis sa arvad, mille alusel neid materjale valitakse? Arvutatakse ja katsetatakse. Kusjuures enne seda seatakse eesmärk. Näiteks teha algajate lennuk - odav aga tugev. Kui sa võrdled söe ja klaasi hinda saad aru küll miks üht teisele eelistada. Samas - see süsi seal EasyStari tiivas oleks pärlite sigade ette pildumine. Oled sa klaasi ja söe numbreid omavahel võrrelnud? Klaas on raskem, jah. Aga selle lennuki juures pole see määrav. Vintsiga starte temaga ka ei tehta. DS-i samuti mitte. Sapakale pole mõtet 255 rehvi alla panna.vana wrote: Räägid Mart midagi süsinikkiust jne. Ausalt öeldes mudellennunduses võhikuna, kuid ametialaselt ainult kõrgtehnoloogias elavana pani mind algul imestama EasyStari klaaskiust torujas “tiivatala”. Et miks isegi mitte süsinikkiud, kevlarist rääkimata? Käisin paar korda ühistel lennutamistel ja oma imestuseks nägin, et samad tiiva ühendustalad, mis peaks nagu elastsed olema, olid sageli duraalalumiiniumist. Kujutad ette mõnda kalameest duraalist sipinninguga? Ja ja, see oli 30 aastat tagasi.
Mis alumiinium vs süsi puutub. Siis söel on see sitt omadus, et ta ei hoiata sind kui ta katki läheb. Kui sa metallist ühendusvarda üle koormad läheb ta kõveraks. Ja seda sa märkad kui lennust tuled ja paned uue varda. Kui sa söe üle koormad käib konkreetne krõps. Ja kui midagi pärast kokku panna on hea. Alumiiniumvarras on selline hea "nõrk lüli".
Ja isegi kõige hüperimates söest lennukites on balsa sees. Tala sees. Sest balsa töötab imehästi survele. Ja on seejuures kerge.
Ju siis on põhjuseid. Mähkimise keerukus näiteks. Nende "tavaliste" tegemiseks on miljoneid efektiivseid pinke. Kolmefaasilise mähkimise seade on aga jupp maad keerulisem.vana wrote: Tegelikult on asi nii, et arenemisruumi on küllaga. Kolmefaasilised mootorid peaks olema tehnoloogileselt lihtsamad harjadega mootoreist, hind on aga vastupidine.
Hmm. Oled sa mõne "tee-ise" muunduri eelarvet vaadanud? See ei ole väike. Jõuelektroonika on päris kallis. Ja see tarkus, mis heas kontrolleris on päris suur. Muideks - oluliste metallide (vask, hõbe) hinnad tõusevad päris reipalt. Pane juurde RoHS mõju, mis 1. juulist kehtib. Ma ei usu, et midagi oluliselt odavamaks läheb. LiPo-d juba on odavad, võrreldes sellega mis nad maksid.vana wrote: Ebanormaalselt kõrge hind on ka muunduritel ja LiPo akudel. Mõne aastaga on nad oluliselt odavamad.
Arne
BTW, mis sorti kõrgtehnoloogiaga sa tegeled?
Ei ole Schulze. Mingi X-firma on. Enamvähem sedasama laadijat müüakse vähemalt kolme nime all. Midagi eriti head ega halba tema kohta ei arvatud.lauri wrote:See Multiplexi laadija tundub väga Schulze toodang olevat, nii nagu ka Graupner Ultramat 12 tegelikult on (mis sama hinna ja sisuliselt samade näitajatega).
http://www.rcgroups.com/forums/showthre ... ght=LN5014
Kallimatest asjadest Orbit Pocketladderist räägitakse hästi.
Arne
Ultramat 14 on omal plaanis,peaks ka enamvähem kõigega hakkama saama,ei lae tühjaks ja ei formeeri kahjuks.
http://www.modellhobby-shop.de/modellho ... 320&ktg=92
Samast vaata ka multiplex,intelli speed ja swallow.
http://www.modellhobby-shop.de/modellho ... php?ktg=92
http://www.modellhobby-shop.de/modellho ... 320&ktg=92
Samast vaata ka multiplex,intelli speed ja swallow.
http://www.modellhobby-shop.de/modellho ... php?ktg=92
Arnel on tegelikult õigus. Hinna - kvaliteeedi suhe on oluline.
Siiski on kindel, et mudellennunduses kasutatavate detailide ja valmistoodete hinna olulisemaid määrajaid on nende toodete üliväikesed seeriad. Kui näiteks EasyStari saaks vorpida samapalju kui stanardseid pakendikaste, oleks ka hind vast 10x madalam. Süsinikiust "tala" maksaks momendil, noh 1-1.5 euri. Tõsi jah, ta on mittevajalik ja klaaskiud on sama hea.
Meie poolt vaadeldud toodetes pole materiali hind kuigi määrav, eelkõige on selleks seeria suurus ja töömahukus. Elektroonika hind kukub kindlasti, seda näeme paari aasta pärast.
"Hobindus" on alati kulukas, kui pole just mõne väga massilise alaga.
Et mis kõrgtehnoloogiaga tegelen? Konstrueerin ja ehitan vajalikke molekule. Midagi keemiku moodi...
Tervitades
Siiski on kindel, et mudellennunduses kasutatavate detailide ja valmistoodete hinna olulisemaid määrajaid on nende toodete üliväikesed seeriad. Kui näiteks EasyStari saaks vorpida samapalju kui stanardseid pakendikaste, oleks ka hind vast 10x madalam. Süsinikiust "tala" maksaks momendil, noh 1-1.5 euri. Tõsi jah, ta on mittevajalik ja klaaskiud on sama hea.
Meie poolt vaadeldud toodetes pole materiali hind kuigi määrav, eelkõige on selleks seeria suurus ja töömahukus. Elektroonika hind kukub kindlasti, seda näeme paari aasta pärast.
"Hobindus" on alati kulukas, kui pole just mõne väga massilise alaga.
Et mis kõrgtehnoloogiaga tegelen? Konstrueerin ja ehitan vajalikke molekule. Midagi keemiku moodi...
Tervitades
Ma ei tea, võibolla on mõnel uuemal Graupner Ultra Duo 30 softil see viga parandatud, aga vähemalt see versioon mida mina olen saanud kasutada, ei lase NiMh-idele tsükleid teha mis on äärmiselt jabur.
Endale tellisin Hyperion EOS7i, sel nädalal on lootust kätte saada, eks siis mingi hetk saan rääkida mida sest asjast arvan.
Endale tellisin Hyperion EOS7i, sel nädalal on lootust kätte saada, eks siis mingi hetk saan rääkida mida sest asjast arvan.
Nii see on jah, et tsükleid (cycle) NiMH puhul ei ole. Võiks arvata, et loogika on selles, et NiMH akudel ei ole "mäluefekti" ja seega pole ka tsükleid aku taastamiseks otseselt vaja. Ümber-nurga peaks saama ju ka NiMH akut NiCd rezhiimis laadida (tuleb lihtslt deltaPeak õigeks panna).tulnuk wrote:Ma ei tea, võibolla on mõnel uuemal Graupner Ultra Duo 30 softil see viga parandatud, aga vähemalt see versioon mida mina olen saanud kasutada, ei lase NiMH-idele tsükleid teha mis on äärmiselt jabur.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Akude laadija on töesti oluline komponent akude laadimisel, ise kasutan Simpropi Intelli Speed´i ja Robbe Power Peak Infinity II. Esimest kasutan valdavalt lipo´de laadimisel.
Olen mölema laadijaga päris rahul, kumbki pole veel ühtki akupakki ülelaadinud ega muid jamasid korda saatnud.
Formeerimise tsüklid on kasulikud nicd ja nimh akudele küll.
Suur tüjakslaadimise vool oleks ilmselt vajalik juhul, kui kiiresti vaja akusid tühjendada, lihtsaim variant siiski seda mootoriga teha.
Formeerimise puhul laadimisvool ka väiksem ja 1A tühjakslaadimisvoolust piisab, mugav formeerida akusid üle öö.
Vöistlusspordi tarbeks oleks ilmselt vaja tösisemaid laadijaid, kui MM´l kaasa teha. Oluliseks kujuneb ikkagi laadimise vool, et saaks vahetult enne starti nimh akud täis ja kuumaks aetud. Nimelt annavad nimh´id kuumast peast Ca 60..70°C parema pinge sama voolu juures. Kasutatavad voolutugevused on 200A kandis.
Mu mudelis annavad 7xGP2200 nimh´id külmalt ca 60A ja kuumalt 135A.
Kusjuures 5A laadimisvoolust jätkub vajaliku temperatuuri saavutamiseks.
Mart.
Olen mölema laadijaga päris rahul, kumbki pole veel ühtki akupakki ülelaadinud ega muid jamasid korda saatnud.
Formeerimise tsüklid on kasulikud nicd ja nimh akudele küll.
Suur tüjakslaadimise vool oleks ilmselt vajalik juhul, kui kiiresti vaja akusid tühjendada, lihtsaim variant siiski seda mootoriga teha.
Formeerimise puhul laadimisvool ka väiksem ja 1A tühjakslaadimisvoolust piisab, mugav formeerida akusid üle öö.
Vöistlusspordi tarbeks oleks ilmselt vaja tösisemaid laadijaid, kui MM´l kaasa teha. Oluliseks kujuneb ikkagi laadimise vool, et saaks vahetult enne starti nimh akud täis ja kuumaks aetud. Nimelt annavad nimh´id kuumast peast Ca 60..70°C parema pinge sama voolu juures. Kasutatavad voolutugevused on 200A kandis.
Mu mudelis annavad 7xGP2200 nimh´id külmalt ca 60A ja kuumalt 135A.
Kusjuures 5A laadimisvoolust jätkub vajaliku temperatuuri saavutamiseks.
Mart.
Ultramat 14(12) lihtsalt suht populaarne ja hea laadija,välitingimustes pole seda tühjakslaadimise ja formeerimise värki eriti vaja,ja ta töötab ka 220 v peal.
Tühjakslaadimist ja formeerimist tehakse üldiselt kodustes tingimustes ja seal oleks juba mugavam neid tõid teostada sellise riistaga mis ainult seinast(220v) töötab.
Multiplexile ja Swallowile tuleb eraldi toiteosa juurde osta(ehitada),see jubin maksab enamjaolt pea sama palju kui laadia ise.
Mis puutub tühjakslaadimisse siis ühinen eelkirjutajaga,mootor teeb ära.
Tühjakslaadimist ja formeerimist tehakse üldiselt kodustes tingimustes ja seal oleks juba mugavam neid tõid teostada sellise riistaga mis ainult seinast(220v) töötab.
Multiplexile ja Swallowile tuleb eraldi toiteosa juurde osta(ehitada),see jubin maksab enamjaolt pea sama palju kui laadia ise.
Mis puutub tühjakslaadimisse siis ühinen eelkirjutajaga,mootor teeb ära.
Kiirlaadimisrežiimi on praktiliselt vaja ainult põllu peal. Kodus saab laadida rahulikult aku tervisele sobiva laadimisvooluga, tavaliselt 1/10 mahtuvusnumbrist. Siis on ka ülelaadimisoht palju väiksem. Formeerimine on üsna kasulik, eriti seisnud akudele.
Tegelikult on asi nii, et saatsin oma tellimuse juba ära. Kokku 565.40 + saatmine 12.90 euri.
Eks siis paistab
Tegelikult on asi nii, et saatsin oma tellimuse juba ära. Kokku 565.40 + saatmine 12.90 euri.
Eks siis paistab
[J]
60-70°C pakun silmajärgi, pole möötnud, mudelisse panekuks on kindad abiks küll. Viimasel ajal olen laadinud akut enne starti mudelis.
Kui vöistlusega tegu pole, siis nimh akut ei piina, lendan lipoga.
Kergem ja annab paremini voolu kätte. Mönel vöistlusel tuleb vaid nimh´iga lennata.
7xGP2200 vevad mu 3.30m mudeli ca 12m/sek ülesse
2s1p 4900 lipo annab samal mudelil 15m/sek töusu ja on 100g kergem ka.
Parim laadimine on ikka kodus, kuid teinekord platsil ka vaja laadida.
Need laadijad, kus 230V toide küljes on lihtsamad kasutamiseks kindlasti.
Kuid see eraldi 12..13.8V toiteploki hankimine pole ka suur vaev. Kasutan selleks vana arvuti toiteplokki, kust vaid 12V osa kasutusel. Minu oma annab kuni 8A voolu 12V juures ja see siiani piisav olnud.
Mart.
60-70°C pakun silmajärgi, pole möötnud, mudelisse panekuks on kindad abiks küll. Viimasel ajal olen laadinud akut enne starti mudelis.
Kui vöistlusega tegu pole, siis nimh akut ei piina, lendan lipoga.
Kergem ja annab paremini voolu kätte. Mönel vöistlusel tuleb vaid nimh´iga lennata.
7xGP2200 vevad mu 3.30m mudeli ca 12m/sek ülesse
2s1p 4900 lipo annab samal mudelil 15m/sek töusu ja on 100g kergem ka.
Parim laadimine on ikka kodus, kuid teinekord platsil ka vaja laadida.
Need laadijad, kus 230V toide küljes on lihtsamad kasutamiseks kindlasti.
Kuid see eraldi 12..13.8V toiteploki hankimine pole ka suur vaev. Kasutan selleks vana arvuti toiteplokki, kust vaid 12V osa kasutusel. Minu oma annab kuni 8A voolu 12V juures ja see siiani piisav olnud.
Mart.
Praeguse aja normaalsed akud kannatavad probleemita kiirlaadimisi ja pikalt ma ennast laadimisega iial ei vaeva. 20 korda suve jooksul platsil käia jääb enamusele minu arvates kättesaamatuks numbriks ja aku resurss 500 tsüklit jääb tavaliselt kasutamata, ning aku kõngeb hoopis igavusest vanadusse.
Ka saatja aku täitub mul ampriga (laadija valib optimaalse voolu konkreetse aku järgi) ja üle 2 tunni iial ühegi akuga ei kulu.
Kokkuvõtteks tühi aku pole kunagi probleem ja asja saab parandada vajadusel veerand tunniga.
Ka saatja aku täitub mul ampriga (laadija valib optimaalse voolu konkreetse aku järgi) ja üle 2 tunni iial ühegi akuga ei kulu.
Kokkuvõtteks tühi aku pole kunagi probleem ja asja saab parandada vajadusel veerand tunniga.
Ma ei oleks selles NiMH-de puhul nii kindel. 1/10 laadides ei ole praktiliselt võimalik (eriti pakil) peaki tuvastada. S.t. kui sa täis tahad saada laed sa alati üle. Kui sa just väga täpselt oma aku mahtuvust ja laetust ei tea enne laadimise algust ja laadimisefektiivsust, siis ei oska sa ka täpset aega arvutada. NiMH-d (erinevalt NiCd-st) ei talu pikaajalist 1/10C peal sussutamist. Spetsialistid soovitavad tungivalt laadida NiMH-e 1C-ga. Selle voolu juures on peaki äratundmine kindel.vana wrote:Kiirlaadimisrežiimi on praktiliselt vaja ainult põllu peal. Kodus saab laadida rahulikult aku tervisele sobiva laadimisvooluga, tavaliselt 1/10 mahtuvusnumbrist. Siis on ka ülelaadimisoht palju väiksem.
Arne
Jah Arne.
Ei või milleski ülemäära kindel olla. Kindlasti ei pruugi 10% laadimisvool alati optimaalne olla, veel kindlamalt pole aga max. lubatud laadimisvool aku tervisle kasulik.
Tegelikult peaks aku instruktsioonis need andmed olemas olema. Olenevalt firmast jne.
Tegelikult teeksin ettepaneku, et mõni entusiast koostaks tabeli näit. akude põhiandmetega.
Tabelis võiks olla eri akud pinged purgi kohta, max. koormamisvoolud mahtuvusühiku kohta, sobivad säilitamistingimused, laadimisvoolud, suhtelised mahtuvused ja koormamisvoolud kaaluühiku kohta ja võimalik veel midagi olulist.
Ise näen kurja vaeva 3-f mootoritest arusaamisel. Sageli pole mootori võimsusest, isegi mitte lubatut töövoolust mitte sõnakestki. Algaja kobab nagu siil udus...
Ei või milleski ülemäära kindel olla. Kindlasti ei pruugi 10% laadimisvool alati optimaalne olla, veel kindlamalt pole aga max. lubatud laadimisvool aku tervisle kasulik.
Tegelikult peaks aku instruktsioonis need andmed olemas olema. Olenevalt firmast jne.
Tegelikult teeksin ettepaneku, et mõni entusiast koostaks tabeli näit. akude põhiandmetega.
Tabelis võiks olla eri akud pinged purgi kohta, max. koormamisvoolud mahtuvusühiku kohta, sobivad säilitamistingimused, laadimisvoolud, suhtelised mahtuvused ja koormamisvoolud kaaluühiku kohta ja võimalik veel midagi olulist.
Ise näen kurja vaeva 3-f mootoritest arusaamisel. Sageli pole mootori võimsusest, isegi mitte lubatut töövoolust mitte sõnakestki. Algaja kobab nagu siil udus...
Pole nõus selle väitega. "Aku tervisele kasulik olemine" - akule pole kasulikud kaks asja:vana wrote: Kindlasti ei pruugi 10% laadimisvool alati optimaalne olla, veel kindlamalt pole aga max. lubatud laadimisvool aku tervisle kasulik.
a) vastupinge alla jäämine. Nii juhtub akupakis nõrgima elemendiga, kui pakk liiga tühjaks lastakse. Selle peale hakkab see keemia aku see pöördumatult ümber paiknema ja see nõrgim element muutub veel nõrgemaks.
b) ülelaadimine. Sest siis hakkab elemendis tekkima ülerõhk, mis lõhub konstruktsioone. Jah 1C-ga ülelaadides on rõhu kasv kiirem kui 1/10C-ga aga 1C-ga laadides on sul võimalik aku täissaamist tuvastada ja laadimine lõpetada. 1/10C laed sa kas alati üle või mitte lõpuni täis.
Kõige kahjulikumad asjad akul on liigtühjenemine ja sitt laadija.
Ongi. Näiteks: http://www.gpina.com/Nickel_Metal_Hydride.cfmvana wrote: Tegelikult peaks aku instruktsioonis need andmed olemas olema. Olenevalt firmast jne.
Tootja garanteerib sulle vähemalt 500 laadimistsüklit 1C-ga laadides.
Arne
Aku täissaamist saab edukalt käega katsuda. Täis aku läheb soojaks ja edasi tuliseks. 40 kraadi C juures võiks lõpetada, kui "kivist vett ei pigistata". Soojenemine laadimise lõpus toimub kiiresti ja hetke on lihtne "maha magada". Laadimisvooluga 1C kanti läheb hea laadija arvamus käega katsumisega hästi kokku.
Kontaktivaba mootori võimsusega on nii, et nad ei tohi ÜLE KUUMENEDA (traat-lakk ja magnetid). Kõik sõltub pinge, voolu ja töötamise aja väärtustest, ka jahutusest. Seepärast polegi suurt mõtet anda mingeid väga täpseid max lubatud numbreid. Mul on mootoreid, mida võin lasta näiteks 2s LiPo-ga, aga ka 10s LiPo-ga. Mingi soovituslik variant on alati antud.
Kontaktivaba mootori võimsusega on nii, et nad ei tohi ÜLE KUUMENEDA (traat-lakk ja magnetid). Kõik sõltub pinge, voolu ja töötamise aja väärtustest, ka jahutusest. Seepärast polegi suurt mõtet anda mingeid väga täpseid max lubatud numbreid. Mul on mootoreid, mida võin lasta näiteks 2s LiPo-ga, aga ka 10s LiPo-ga. Mingi soovituslik variant on alati antud.
Infi elektrilennutajale.
Kui viitsimist saksa keelega jantida, siis siit lehelt leiab huvitavat ja kasulikku infi:
http://www.elektromodellflug.de/datenbank.htm.
Tegelikult osa nicd ja nimh akude laadijad omavadki temperatuuri andurit ja laadimist läpetataksegi selle, mitte "delta peek" möötmise järgi.
Harjadeta mootorite tööpöhimöttel pole olulist erinevust teistest "suurtest" kolmefaasilistest mootoritest. Erandi moodustavad LRK tüüpi ehk need mootorid, kust välimine kiht ringi käib.
Nendel mootoritel on mähisenuutide ja magnetite arv erinev, millega saavutatakse, et elektriväli pöörleb kiiremini, kui rootor ja seega on mootorile "virtuaalne" ülekanne sisse ehitatud. Eeliseks suur pöördemoment ja vähesed mootori pöörded, mis lubavad suuremat ja ka parema kasuteguriga propellerit kasutada.
mootori valikul on olulisteks näitajateks:
1. pöörded pinge kohta. Selle alusel valitakse sobilik propeller ja akupurkide arv, et saavutada mudelile vajalikku tömmmet.
2. kui palju voolu kannatab. Kui purkide arv ja vajalik vöimsus teada, siis saab arvutada, kui palju voolu mootor kannatama peaks.
3. välismöötmed, et mudelisse mahuks
4. kaal. Peab mudeli jaoks sobilikku piiresse jääma.
Siia üks näide.
minu 3.30m, 2.3 Kg plaaneril oleks vaja saavutada töusu 15 m/sek.
Peale väikest arvutust selgub, et vaja akudest saada ca 700W vöimsust.
Plaanin kasutada 2s1p lipot, seega 7 V pinget, seega vaja ca 100A voolu.
Suur mudel, suur propeller. Valisin 18x13 klapp propelleri. See peaks selleks tegema, väike arvutus, ca 4460 pööret. Seega ca 650p/V.
Milline mootor asjaga hakkama saaks, mis ka suhteliselt kerge oleks.
Raskuskeskme jaoks vöiks mootor 175 g kaaluda.
Internet lahti ja uurima. Küllalt mootoerid, mis sellega hakkama saaksid, kuid köik üle 200g rasked.
Siis tuleb see pliiatsist välja imeda....
Varasemad kogemused näitavad, et LRK-outrunner on parima kaalu ja vöimsuse suhtega, kuid ei leia ühtki, mis otse sobiksid. Kui otse ei sobi, siis reduktoriga.
Klopsisin kokku 4.5:1 reduktor+LRK, mootor teeb 2900 pööret voldile, koos reduktoriga tulebki ca 650 p/v.
Kuidas see mootor siis selle 100A hakkama saab. Selleks vaja jämedat traati, viimast ei mahu aga palju mootorisse, mahtus 4 keeret staatori nuudile.
Asjad kokku ja kaalule, mootor koos reduktoriga 175g.
Propeller külge ja testima. 2s1p 4900 lipoga teeb ca 4500 pööret ja vötab 115A kohapeal voolu. Arvutuslik mootori sisendtakistus 4.5 millioomi. Sobib.
Nüüd platsile ja mudel öhku. Peale lendu loggeri andmeid analüüsides selgub, et töusu keskosas ka 15m/sek saavutatud.
Nii lihtsalt see asi käibki.
Mart.
Kui viitsimist saksa keelega jantida, siis siit lehelt leiab huvitavat ja kasulikku infi:
http://www.elektromodellflug.de/datenbank.htm.
Tegelikult osa nicd ja nimh akude laadijad omavadki temperatuuri andurit ja laadimist läpetataksegi selle, mitte "delta peek" möötmise järgi.
Harjadeta mootorite tööpöhimöttel pole olulist erinevust teistest "suurtest" kolmefaasilistest mootoritest. Erandi moodustavad LRK tüüpi ehk need mootorid, kust välimine kiht ringi käib.
Nendel mootoritel on mähisenuutide ja magnetite arv erinev, millega saavutatakse, et elektriväli pöörleb kiiremini, kui rootor ja seega on mootorile "virtuaalne" ülekanne sisse ehitatud. Eeliseks suur pöördemoment ja vähesed mootori pöörded, mis lubavad suuremat ja ka parema kasuteguriga propellerit kasutada.
mootori valikul on olulisteks näitajateks:
1. pöörded pinge kohta. Selle alusel valitakse sobilik propeller ja akupurkide arv, et saavutada mudelile vajalikku tömmmet.
2. kui palju voolu kannatab. Kui purkide arv ja vajalik vöimsus teada, siis saab arvutada, kui palju voolu mootor kannatama peaks.
3. välismöötmed, et mudelisse mahuks
4. kaal. Peab mudeli jaoks sobilikku piiresse jääma.
Siia üks näide.
minu 3.30m, 2.3 Kg plaaneril oleks vaja saavutada töusu 15 m/sek.
Peale väikest arvutust selgub, et vaja akudest saada ca 700W vöimsust.
Plaanin kasutada 2s1p lipot, seega 7 V pinget, seega vaja ca 100A voolu.
Suur mudel, suur propeller. Valisin 18x13 klapp propelleri. See peaks selleks tegema, väike arvutus, ca 4460 pööret. Seega ca 650p/V.
Milline mootor asjaga hakkama saaks, mis ka suhteliselt kerge oleks.
Raskuskeskme jaoks vöiks mootor 175 g kaaluda.
Internet lahti ja uurima. Küllalt mootoerid, mis sellega hakkama saaksid, kuid köik üle 200g rasked.
Siis tuleb see pliiatsist välja imeda....
Varasemad kogemused näitavad, et LRK-outrunner on parima kaalu ja vöimsuse suhtega, kuid ei leia ühtki, mis otse sobiksid. Kui otse ei sobi, siis reduktoriga.
Klopsisin kokku 4.5:1 reduktor+LRK, mootor teeb 2900 pööret voldile, koos reduktoriga tulebki ca 650 p/v.
Kuidas see mootor siis selle 100A hakkama saab. Selleks vaja jämedat traati, viimast ei mahu aga palju mootorisse, mahtus 4 keeret staatori nuudile.
Asjad kokku ja kaalule, mootor koos reduktoriga 175g.
Propeller külge ja testima. 2s1p 4900 lipoga teeb ca 4500 pööret ja vötab 115A kohapeal voolu. Arvutuslik mootori sisendtakistus 4.5 millioomi. Sobib.
Nüüd platsile ja mudel öhku. Peale lendu loggeri andmeid analüüsides selgub, et töusu keskosas ka 15m/sek saavutatud.
Nii lihtsalt see asi käibki.
Mart.