Minu esimene lennuk.

Kõigest mis teiste alateemade alla ei mahu
daapn
Posts: 300
Joined: Mon May 28, 2007 12:48

Minu esimene lennuk.

Post by daapn »

Hei!
Mäletate seda jutuajamist...
http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t=1224

Aitäh kõikidele nõuandjatele. Aga ma ei järginud neid nõuandeid.

Tõin ehituspoest paki mingit parketialust materjali 95 krooni eest ja lõin noa sisse.
Kasutasin pisut shabloone, et lennuk ikka sümmeetriline tuleks.
Mul vedeles 3-kanaliga elektroonika. Kasutasin veel ka monopoolset ja mõlemapoolset kleeplinti ja pisut PVA sarnast liimi.

Tahtsin saada ca meetrise tiivaulatusega lennukit, mis lendaks aeglaselt ja oleks lihtne juhtida ning hirmlabane ehitada.

Tulemuseks:
Image
Siinkohal tänu Cuprumile, kelle abiga ma sain ühe puuduoleva käpa servo otsa, seetõttu sai ka pööramine võimalikuks. Tema suust on pärit ka lennuki nimi: Balalaika.
Image

Ehitamise käigus läksin pisut hoogu ja kukkusin mingeid pisiasju viimistlema, tegelikult ei ole seda üldse vaja.

Mul tuli naeratus näole, kui aparaat minema lendas. Esimese raksuga keeras nina taevapoole ja tahtis varisema hakata. No aga ega siis nii palju proppi pole vaja väänata. Lasin mootori rahulikuks ja riistapuu lendas silmade kõrgusel mingi meeter sekundis. Ega ma ei mõõtnud aga kõndimiskiirusel noh.

Siis juhtus veel üks asi, järsku hakkas mootor tegema sellist põrinat ja mürinat, et ma mõtlesin miskit katki läinud lennuki sees. (kogu elektroonika püsis kahepoolse teibiga). Kartsin juba, et sõda on alanud, musta värvi kole lennuk lendas ja sound oli hirmuäratav.
Aga tegelikult oli too kummist spinner propi otsas viltu läinud. Kui spinner võsa vahele lendas, vaibus ka mürin. Korralikult kange väänates sain ka ühe kõvema maandumise ja nina tsipsa lömmi.

Kui arvestada, et lennuki kere maksmus jäi kindlalt alla 100 krooni, ma tegin ta joonlaua, noa ja teibi abil ning ta lendas nii nagu ma tahtsin, siis on tegemist eduka projektiga.


daapn


PS: uus lennuk on juba lõikelaual, kuna materjali on veel kõvasti. Nimeks mõtlesin panna TRaBaNT
Kristoka
Posts: 328
Joined: Fri Nov 03, 2006 17:53
Location: Tallinn

Post by Kristoka »

Mis mootor lennukil peal on ?

Kristo
daapn
Posts: 300
Joined: Mon May 28, 2007 12:48

Post by daapn »

Saumikseri mootor. Ausalt. Tegelikult on originaalis samasugune mootor peal neil Kyosho Piperitel ja Cesnadel. Reduktoriga loomulikult.


daapn
User avatar
mart63
Posts: 2508
Joined: Mon Jul 24, 2006 16:44
Location: Tallinn,Mustamäe

Post by mart63 »

1 väga suur viga on lennukil. Nagu näen pole tal elerone, ja on sirge tiib.Sirge tiib teatavasti ei keera pöördetüüriga väga hästi kui üldse. Soovitan soojalt teha tiib v kujuliseks.
Last edited by mart63 on Mon Sep 10, 2007 19:33, edited 1 time in total.
Fly
Posts: 12
Joined: Sun Sep 24, 2006 12:16
Location: Tallinn

Post by Fly »

Kui palju see lennuk sul kaalub?
daapn
Posts: 300
Joined: Mon May 28, 2007 12:48

Post by daapn »

Kaalumise tulemus oli midagi 380grammi kanti, kui ma õigesti mäletan. (Koos akuga).

Eleronid on puudu jah, kuna mul pole elektroonikat 4 kanali jaoks.

Mis see V-kujuline tiib pööramise juures annab? Ma olen siiani aru saanud, et see aitab lennukil ise peale pööret otseks tagasi keerata...



daapn
[J]
Posts: 2776
Joined: Sun Aug 28, 2005 22:42
Location: Tallinn

Post by [J] »

Mis profiil sellel tiival on? Tundub olevat "perenaise pesulaud".
User avatar
tola555
Posts: 348
Joined: Thu Mar 15, 2007 13:24

Post by tola555 »

daapn wrote: Mis see V-kujuline tiib pööramise juures annab?
daapn
Tiiba ette keerates saab ta rohkem tuult alla kui varjus olev tiib. Tiiba tõstab ja ongi soovitud efekt. Osadel on tiivaotsad ülespoole - see aitab kah tuult alla saada. Halva mõttes ehk kannatab külgtuule taluvus, hakkab külgtuulega lennukit üle katuse kangutama. :P

huvitav...kui mõeldav oleks kanalite puudusest ehitada selline variant, et ühe kanali pealt on pöördetüür+eleronid....lausa ühe ainsa servoga :?:
User avatar
cuprum
Posts: 1548
Joined: Fri Mar 09, 2007 22:16
Location: EEKE

Post by cuprum »

daapn wrote: Ma olen siiani aru saanud, et see aitab lennukil ise peale pööret otseks tagasi keerata...

daapn
Niipalju, kui mina olen aru saanud, aitab ta lisaks veel ka korralikumale (loe:kaldega) keeramisele kaasa.
V tähendab seda, et kui "sabaga" oled ühe külje ette ajanud, siis eespool olevale tiivale mõjub suurem tõstejõud (õhuvool sattub eespool oleva tiiva "alla" ja tagapool oleva tiiva "peale") mille tõttu siis lennuk kaldub, nagu oleks teda elekatega nügitud.
daapn
Posts: 300
Joined: Mon May 28, 2007 12:48

Post by daapn »

tola555 wrote: huvitav...kui mõeldav oleks kanalite puudusest ehitada selline variant, et ühe kanali pealt on pöördetüür+eleronid....lausa ühe ainsa servoga :?:
Ma võtan selle mõtte käsile oma järgmise (kolmanda) mudeli konstrui juures. Materjal saab küll peale teist mudelit peaaegu otsa aga seda annab ju juurde osta.

Kui keegi selle idee 120% maha laidab, siis ma ei viitsi aega raisata aga pull mõte on küll.


daapn
User avatar
Kuno
Posts: 1436
Joined: Tue Apr 11, 2006 18:03
Location: Tallinn

Post by Kuno »

Ot-see V-kuju efekti selgitus jäi vähe arusaamatuks.
Tegelikul teooria järgi käib asi järgmiselt:v-kujulise tiiva puhul suureneb mudeli kallutamisel selle tiiva tõstejõud,mis vajub alla,kuna ülespoole tõusva tiiva pind (ristprojektsioon maapinnale väheneb-raskusjõud tirib lennukit otse alla,seega püstioleva tiiva tõstejõud on väiksem) nagu väheneks-allpool asetsev tiib tõuseb iseenesest niikaua,kuni tõstejõud saavad võrdseks.Sama efekti,või veel suurema tõstejõudude erinevuse annavad vabalennus väga levinud nn "kõrvad" (järsult ülespoole keeratud tiivaotsad).Sirge tiiva puhul seda efekti pole,kuna lennuki kallutamisel tiibade tõstejõus erinevust ei teki,kuna projektsioonid maapinnale jäävad võrdseks.Seetõttu vigurlennuks mõeldud lennukitel on tiivad sirged,et ei tekiks mingeid segavaid momente vigurite tegemisel,samas,kõik "iselendajad" on v-kujuliste tiibadega (või isegi "kõrvadega").Seega tiivale v-kuju andmisel tuleb arvestada,mida sellelt lennukilt oodatakse-kui stabiilset iselendamist siis v-kuju,kui vigurlendu,siis sirge tiib.Ka on oluline stabiilsuse mõttes tiibade asetus - ülatiivaline lennuk on kõige stabiilsem - kere mass tekitab stabiliseeriva jõu tiibade suhtes,keskasetuse puhul ei teki midagi ja all astetsevate tiibade puhul keeraks lennuk end heameelega selili.Nüüd siis seda v-kujuga kombineerides võib saada erineva iseloomuga lennukeid.
Tiivale mingisuguse väände andmine on väga libe tee - see on suur teadus ära arvata,kuidas see stabiilsusele mõjub.Üldtuntud tõde on see,et kui tiivale anda vääne selliselt,et tiiva ots veaks nagu alla,on lennuk stabiilsem.
Elerone ja kõrgustüüri koos tööle panna ei ole hea mõte - kui kanaleid ei jätku,siis on õigem pöördetüürist loobuda ja kasutada ainult elerone.Kui eleronid ja pöördetüür koos tööle panna,siis tekib järsul pööramisel väga suur oht lennuk pöörisesse lasta (tegelikult ju nii lastaksegi lennuk sügavasse pöörisesse-kõik tüüürid väikesel kiirusel ühele poole põhja ja läkski!).Kontrollimatu pöörisesse minek on arusaadavalt halb lennuki omadus.
[J]
Posts: 2776
Joined: Sun Aug 28, 2005 22:42
Location: Tallinn

Post by [J] »

Tiiva V-kuju jutu eest Kunole 10 punkti, teised peavad veel raamatuid uurima.
User avatar
Kuno
Posts: 1436
Joined: Tue Apr 11, 2006 18:03
Location: Tallinn

Post by Kuno »

Veel üks huvitav detail - olen märganud,et suure v-kujuga tiibade puhul on pöördetüüri efektiivsus väiksem,kui sirgete tiibade puhul.Ilmselt on küsimus selles,et v-kuju püüab lennukit hoida horisontaalasendis,pööramine aga püüab viia lennukit horisontaalasendist välja (tiibade erinevad liikumiskiirused),seega pöördetüür ja v-kuju töötavad teineteisele vastu.Ise olen seda meelt,et lennukit pööratakse eleronide ja kõrgustüüriga ja pöördetüüri kasutatakse vaid maandumisel-startimisel korrrigeerimiseks või vigurlennus küljeli lendamisel ja üle tiiva põõrde sooritamiseks.Seega-kui on tahtmine midagi ära "ratsida",siis selleks võiks olla pöördetüür-sa isegi ei pane tähele,et teda pole!
daapn
Posts: 300
Joined: Mon May 28, 2007 12:48

Post by daapn »

Ma ise siin hakkasin suitsu tehes ka mõtlema, et võibolla ei ole ikka hea mõte pöörde- ja kaldtüüre ühe kangi külge pista. Võtan siis hoopis Kuno idee kasutusele. Pöördetüür kuke muffi ja selle servo külge ühendan hoopis kaldtüürid. Nagunii maandun planeerides ja kõrgustüüri abil.

daapn
daapn
Posts: 300
Joined: Mon May 28, 2007 12:48

Minu teine lennuk

Post by daapn »

Hei!

Mul on teine lennuk juba välja lõigatud. Jooniseid pole ega tule, pilte veel pole. Annan ülevaate mõningatest parameetritest.

Tiibasi on kaks. 70x10cm üleval ja 70x9cm all. Pikkus tuleb midagi 60cm kanti. Kaal tänaste arvestuste põhjal kuskil 320 grammi (koos akuga).
Ma ei mäleta praegu, kui suured ma need sabas olevad tüürid tegin. Mingi kuupdetsimeeter kõrgustüüri ja teist samapalju jäi sabatiivaks. Kõrgustüür on noh kuskil 0.45 kuupdetsimeetrit ja tiivaks jäi vist 0.5.

Ei mingit V-kujulist tiiba, ei mingit aerodünaamikat. Ma ühe sõnaga ei kuula jälle targemate nõuandeid ja lennuk tuleb nii nagu nuga lõikab.

Praegu vaidlen iseenesega selle üle, et kas teliku teen või ei tee. Kui teen, siis lisan ilgelt seda õhutakistust, kui ei tee, siis on minu maandumisplats ainult heinamaa (kui just ei õnnestu raskuskese paika saada sama hästi, kui eelmisel mudelil)

Teeme vahepeal selgeks mu mudelite nimed...
1) BaLaLaIka (ristiisaks on Cuprum)
2) KaNTPEa (see trügis nüüd vahele, 2tiivaline)
3) TRaBaNT (See tuleb siis kaldtüüridega ja ilma pöördetüürita)
4) KRuToi (Kui midagi vahele ei tule, siis prooviks ikka selle pöörd-kaldtüüri panna ühe kangi külge)

Nüüd andke mulle nõu, kui suured eleronid tuleks teha kolmandale mudelile. Teeme tiiva kuskile 80cmX15cm, lennuki kaalu arvestame 300g.

daapn
User avatar
tola555
Posts: 348
Joined: Thu Mar 15, 2007 13:24

Post by tola555 »

[J] wrote:Tiiva V-kuju jutu eest Kunole 10 punkti, teised peavad veel raamatuid uurima.
No üks efekt on siis kui otse lennates V kuju hoiab lennukit horisontaalselt.
Daapn küsis aga "Mis see V-kujuline tiib pööramise juures annab?" ja cuprumi ning minu jutt on täiest tõene selles osas. Kuno "kõrvade" jutt ongi ju sellest.
daapn
Posts: 300
Joined: Mon May 28, 2007 12:48

Post by daapn »

Noh, ongi super!

Cuprum, Tola555 ja Kuno on kõik minu arust asja kirjeldanud täiesti õigesti. Kuno muidugi pani sirge puuga kõigile sõnastuse ja põhjalikkuse kategoorias.

On kätte jõudnud hetk, et minna ja lennuk kokku liimida. Kas rattad teen või ei tee? Kui teen, siis kas kandilised või ümmargused?

daapn
User avatar
lauri
Administrator
Posts: 3057
Joined: Wed Jul 20, 2005 23:13
Location: Tallinn, Estonia
Contact:

Post by lauri »

Kuno jutt tõesti 10p ... aga pööramise kallutamise suhtes on tõesti nii, nagu juba eespool mainitud. V-kujuga tiiva puhul tekivad pöördtüüri kasutamisel lennukit kallutavad jõud. Sirge tiiva ja sirge lennuki puhul - vigurlennu mudel - pöördtüür ainult pöörab lennukit vasakule-paremale ja EI tekita kallutavat efekti, mida vigurlennus EI tahetagi!

Loodan, et nüüd ise mööda ei pannud, aga usutavasti on elu selline, nagu kirjeldasin :wink:
Lauri Laidna - www.pistik.com
User avatar
Kuno
Posts: 1436
Joined: Tue Apr 11, 2006 18:03
Location: Tallinn

Post by Kuno »

daapn-eks nii need kogemused tulevad,et teed oma tarkust pidi ja nii on ka suured avastused tehtud - et keegi on vähe teistpidi julgenud mõelda,kui tavaliselt.Kõik muu nagu on proovimist väärt,aga pöördetüüri ja elerone koos käima ei ole mõtet panna.Tegelikult miksitakse teinekord pöördetüür koos eleronidega hoopis vastupidi tööle -näit eleronid kallutavad lennukit vasakule,pöördetüür keerab hoopis paremale,kuna siis vajub pöörde peal lennuki nina vähem alla ja lennuk käitub pöördel stabiilsemana (väheneb oht sattuda tahtmatult pöörisesse).Kui pöördetüür ja eleronid keeravad ühele poole,püüab pöördetüür lennuki nina pööramise ajal alla suruda ja tulemuseks on sügav pööris (tahtmatu!).Arvan,et seda varianti ei ole mõtet proovida,kuna musta stsenaariumi puhul viib see vältimatu lennuki lõhkumiseni,kuna sul ei ole võimalik lennukit pöörisesse kukkumata pöörata!Kui sul on ikkagi õudne tahtmine seda versiooni proovida,siis tee seda mudeliga,millel on mõlemad tüürid olemas ja eraldi kangide all,siis saad ülevaate,mis toimub,kui kasutada mõlemaid tüüre koos,aga samas on võimalik ka lennukit normaalselt juhtida ja ohutult maale tagasi tuua.
[J]
Posts: 2776
Joined: Sun Aug 28, 2005 22:42
Location: Tallinn

Post by [J] »

Pöördetüüriga tekkivast kallutavast jõust saab hästi aru, kui kujutada ette lennukit väga suure tiiva V-kujuga, nagu see V-täht siin ja seal vahel on nüüd püsti kiil oma pöördetüüriga. Liigutades pöördetüüri on see tiiva suhtes ka nagu kõrgustüür - üks tiiva pool läheb pikeerima ja teine püüab surmasõlme poole. Mõlemad koos annavad tugeva keret(lennukit) kallutava jõumomendi. Sirge tiivaga kallutavat jõudu ei teki, sest sellesuunaline jõuvektor on null, nagu Lauri eespool kirjutas. See on see tiivapoole "tuule alla võtmise" põhjus.
User avatar
rallikas
Posts: 430
Joined: Wed Feb 28, 2007 21:11

Post by rallikas »

Kas see parketialune materjal on hästi pehme ja painduv???

Ma ostsin ka kunagi seda aga see nii pehme.
daapn
Posts: 300
Joined: Mon May 28, 2007 12:48

Post by daapn »

Parketi alune materjal, mis enamus poodides on saadaval rullist... see on pehme jah.

Ehituse ABC ärib aga musta värvi kraami 50x100cm X 10 lehte pakkidena 95 krooni eest. Ega see ka nüüd ideaalne materjal ei ole aga minu eesmärkideks piisab. Mudku lõika ja kleebi.


daapn
pipercub
Posts: 516
Joined: Wed Dec 13, 2006 13:10
Location: Tartu

Post by pipercub »

Kui materjal on poola "CLASSEN Mata Izolacyjna 3mm", siis sellest tehtud
Silent Mite kere on kümneid kräšše vastu pidanud. Pakketeibiga kaetult on
purunematu.
Võib kääridega lõigata. Eriti vastupidav kahelt poolt teibituna.

V-tiivaga pööramisest on lihtne aru saada, kui teada, et sabatüüri pööramisel
hakkab lennuk külg ees lendama. See tiivapool, mis on eespool, hakkab
tõusma ja tagapool olev langema. Saadakse sama tulemus, mis eleroonidega.
Last edited by pipercub on Tue Sep 11, 2007 15:09, edited 1 time in total.
daapn
Posts: 300
Joined: Mon May 28, 2007 12:48

Post by daapn »

ma viskasin etiketi minema, kui ma ostsin. ise mõtlesin veel, et keegi kindlasti küsib.

kääridega lõigates natuke nagu lõhub serva, võibolla pole siis see sama Poola materjal. homme lähen ostan ühe paki ja teen pildid. selle tulemusena peate veel taluma vähemalt 5 lennuki heietamisi. ;)


daapn
User avatar
cuprum
Posts: 1548
Joined: Fri Mar 09, 2007 22:16
Location: EEKE

Post by cuprum »

Kuno wrote:Ot-see V-kuju efekti selgitus jäi vähe arusaamatuks.
Tegelikul teooria järgi käib asi järgmiselt:
IRW - vaatan mina & ei saa samuti aru, siis järsku plahvatab :idea: Me rääkisime ju teine teisest asjast !

Mina jahusin sellest, miks külje ette ajamisel "V-lennuk" kaldesse läheb, Sina aga hoopis sellest, miks toosama lennuk kaldes olles (ja loomulikult "sabamõju" lõppedes) ennast jälle ilusti tasakaalu sätib.

Niiet:
daapn wrote: selle tulemusena peate veel taluma vähemalt 5 lennuki heietamisi.
Vorst vorsti vastu - vastutasuks pead taluma jällegi meie omavahelisi mõõduvõtmisi, et kes on tegelikult liivimaa parim teoreetik :shock:
User avatar
rallikas
Posts: 430
Joined: Wed Feb 28, 2007 21:11

Post by rallikas »

Krt tuleb ka jälle lennuki ehitamise isu peale. Aga pole saatjat ja vastuvõtjat.
[J]
Posts: 2776
Joined: Sun Aug 28, 2005 22:42
Location: Tallinn

Post by [J] »

Loodan siiralt, et siiski selgitatakse TÕDE ja ei võeta mõõtu teineteisest!
sabatüüri pööramisel hakkab lennuk külg ees lendama. See tiivapool, mis on eespool, hakkab tõusma ja tagapool olev langema
Sirge tiivaga ei tõuse ega lange ... Üles jääb nn. miks? -e
User avatar
Kuno
Posts: 1436
Joined: Tue Apr 11, 2006 18:03
Location: Tallinn

Post by Kuno »

Sirge tiivaga ei tõuse ega lange ... Üles jääb nn. miks? -e
aga vist selle pärast,et kui keerame v-kujuga tiiva õhuvoolu suhtes nurga alla,tekib täiendav tõstejõud,kuna tiival tekib täiendav kohtumisnurk lähtuvalt v-kujust,sirge tiiva puhul seda ei teki - tiib jääb õhuvooluga paralleeseks.Sirge tiivaga lennuk ei kaldu juhul,kui tiival on kaksikkumer sümmetriline profiil,mis tõstejõudu ei tekita.Kui tiivaprofiil siiski tõstejõudu tekitab ,siis lennuk ikkagi kaldub,kuna siis tekib olukord kus eespool liikuva tiiva kiirus on suurem,kui tahapoole jääva tiiva kiirus,sellest lähtuvalt ka erinevad tõstejõud,ainult nüüd,kui kaob ära jõud,mis sunnib lennukit külg ees lendama,ei tasakaalusta sirget tiiba enam miski ja lennuk kaotab ilmselt püsivuse.Selles olukorras oleks hea,kui on eleronid,millega saab lennuki uuesti taskaalu viia.Ülatiivaline lennuk tasakaalustub ka ilmselt ise,kuna siis annab tasakaalusava momendi kere raskus.Tegelik elu on aga palju keerulisem,kuna neid lisamomente tekitavaid jõude ja jõukesi on ettearvamatult palju ja katsu nad kõik ette ära arvata!
daapn
Posts: 300
Joined: Mon May 28, 2007 12:48

Post by daapn »

Ühesõnaga üldsuse arvamus on see, et eleronideta lennukil peaks olema V-kujuline tiib?

Ma pean siis tiiva konstrui natuke teisiti tegema, kui praegu plaanis oli...

daapn
User avatar
lauri
Administrator
Posts: 3057
Joined: Wed Jul 20, 2005 23:13
Location: Tallinn, Estonia
Contact:

Post by lauri »

Minu arvamus on, et SELLISEL lennukil võiks olla v-kujuline tiib... midagi halba see ei tee, ainult head - muudab lennuki stabiilsemaks! Sirge tiiva poolt sellise lennuki puhul ei räägi sisuliselt ükski argument.

Aga väga huvitav materjalivalik ja kui veel lennuk lendas ka normaalselt, siis ju 12-points :wink:
Lauri Laidna - www.pistik.com
Post Reply